Varustus testitud, korvpallipüksid ei kära!

Pärast nädalast viirusega võitlemist otsustasin täna suusale minna. Oli ka viimane aeg, sest ümberringi kõik testivad oma varustust, mina aga jagan blogis nö vanale rasvale ehk kogemusele põhinevaid õpetusi. Täna saan siis ka ise sellest tegelikust asjast rääkida.

Jälgides erinevate TM-i osalejate nö inimkatseid pühapäevaks õige varustuse otsimisel jäi kohati mulje (peamiselt staarsuusaajakirjaniku blogi põhjal), et väljas valitseb Ice Age 4! Võtsin seal ka ise sõna mõne ettepanekuga, mida nüüd veidi häbenen. Nimelt olin nädal otsa nö nelja seina vahel istudes ise ka parajas paanikas, et mida selga panna, kuidas nägu teipida, kust uued varbad saab jne jne jne. Massipsühhoos on nii vägev, et olin juba võidusõidust loobumas, plaanides pühapäeval paksudes vattides iga hinnaga Otepäält Elvasse matkata!

Täna tekkis kella 19 paiku võimalus minna testima varustuse külmapidavust ja suusa libisemist-pidamist. Nimelt on mu määrdemeistrist vend suutnud paari päeva jooksul Haanjas valmis testinud sihukese määrdevariandi, et hoia ja keela. Proovisin seda variant täna ja, õu mai gaad!
Kes Trummi radasid tunneb, see saab järgnevast näitest aru. Harku poolt tulles läbisin tunneli ja otsustasin laskumist (loe: tuulekülma) testida ja lasin tunneli laskumisest alla - suusk libises ilusti suusasilla alt läbi ja sinna rööbaspuudeni välja - sellist lipet ei ole ma Trummis veel näinud. Nii et kellel suusk veel tegemata, siis mu venna juurde veel mõni paar mahub. Sõidan homme Tallinnast Võru poole kell 10. Paari hind 40€!!!  

Pildike Haanja määrdeköögist, tehtud täna kell 16:00

Aga suusk suusaks, ega temal ju külm ei ole! Külm võib minul hakata, seega riietusin täna järmiselt:

- selga alates oma nahast ja pulsivööst siis pesu, windstopperiga pesu, fliis, teine fliis ja vest - kui keha läks soojaks, tundus, et isegi palju on seljas, samas laskumisel oli väike külmatunne - diagnoos: paras, sobib.

- jalga pesu, windstopperiga jooksupüks, soe suusapüks - palju sai, tavaliselt trennis reied ei higista, täna oli aluspesu märg - diagnoos: mõtlen veel, aga vähemaks kardan võtta.

- pähe buff, mask ja suusamüts (kõik ülalpoolnimetatud tooted, va Buff® ja windstopper jooksupüks, on Craft'i toodang, in god we trust) - unustasin põsesarnad ja nina Weleda Baby kreemiga määrida, aga Nõmme -20°C juures oli ok - diagnoos: nii jääbki, võib olla panen alguseks ühe mütsi juurde, sest esimene 5km oli laubal külm.

- ostsin täna saapa sisse Võru firma Ritico Thermo tallad - viskasin Salomoni originaal sisetalla välja ja panin Ritoco fooliumiga sisetalla asemele, sokk mingi Coolmax (START! müüb), saapale (Salomon CarbonPro) tõmbasin peale tööriista poest ostetud töösoki, sinna tõmbasin noaga paar lõhet ja töötas - palav ei olnud, aga soe küll, peale 8km sõitu rebisin ühe saapa pealt soki ära, järgmise 6km-ga jalal otseselt külm ei hakanud, aga jahedamaks tegi varbad küll - diagnoos: sokist piisab, fooliumtald on põhitegija.

- sõrmed täna põlesid kuumast, sest Crafti aluskinda peal oli Rex'i suusakinnas ja selle peal ehituspoest ostetud kitsenahast käpik! Võtsin peale 10-t kilti käpikud ära, midagi ei juhtunud - diagnoos: kuni stardini hoian käpikuid käes, siis panen seljakotti - kui ikka karmiks läheb, on mul veel 2 paari suusakindaid + käpikud kusagil metsavahel olemas, sõrmed jäävad alles!

Toko rihm lubab sellist trikki teha, tavarihmaga on asi keerulisem!

Kui see minu poolt testitud varustus ei andnud ühe tunni jooksul ühtegi märki külmast, siis loodan väga, et pühapäeval saan samas kestas veeta mõnusalt ca 4 tundi. Ainus jama on vist see, et see kuradi viirus on minu hüpervormi sisse kõvad hambajäljed jätnud - varustus on valmis, suusad on libedad, aga kui ikka jõudu ei ole, siis pole pühapäeval midagi teha! Pühapäeval ca 10 minutit peale kella 10-t on asi selge, kas tuleb sõit või ei tule.

Edu valmistumisel ja ainult tarkade otsuste tegemisel, -25°C on tavaelus nö kuki-muki, aga täispurjes kusagil külmade Harimägede vahel naabri-vellole ärapanemiseks ei ole see mitte kõige õigem õhutemperatuur. Hoidke end!!!!!!!

Surma ei otsinud keegi ehk Tartu Maratoni Eri

Eestlasele on kombeks veidi iga asjaga liialdada või siis lausa üle vindi keerata. Antud juhul on Tartu Maratoni kontekstis aga vint lausa maha keeratud. Kõigi aegade parimatest lumeoludest maratonirajal ei piisanud, vaja oli ikka näidata, et elame põhjamaal ning seega telliti Põhja-Soomest kohale arktiline kõrgrõhkkond keskmise miinusmärgiga õhutemperatuuriga seal kusagil kolmandas kümnes. Kurat, nii ei saa ju rallit sõita!

Maratoni korraldajatel muidugi on raske. Aktiivse inimtegevuse tulemusena on meie emake Maa viidud sellisesse olukorda, et siin Läänemere ääres ei suudeta vaatamata hüpersupergigamegaaparatuuridele üle 2-3 päeva ilma ette ennustada. Kelk aga peab suurele maailmale juba esmaspäeval teada andma, et maraton toimub või siis ei toimu. Nokk kinni, saba lahti!

Taaskord tõusetub see igavene probleem, et kas Tartu Maraton ikka peab (Vasat imiteerides) olema nö maraton punktist A punkti B. Ma ei taha siin rääkida osalejate kannatustest, ilmselt oleks ka korraldajatel lihtsam, kui start ja finito oleksid samas kohas. Praeguses olukorras (soojemat aega on päeva jooksul kokku ca 6 tundi) oleks ju vajadusel logistiliselt lihtsam maratoni pikkust lühendada. Või vastupidises olukorras (anno 2008) oleks Otepää ja Kääriku ümbruses saanud maratoni ära pidada, Palust Elvani oli aga must maa. Äkki on see mõttekoht????

Eks korraldajatel ole endalgi peavalu palju, vaataks parem kuidas osalejad ja ma ise eesootavaks katsumuseks valmistuvad. Lugedes erinevaid blogisid, portaale, nõuandeid, aga peamiselt tuginedes iseenda üsna pikale suusakogemusele tahaks välja tuua järgmised tähtsad punktid:

KEHA - miinus 20 kraadi juures tuleb panna lisaks üks kiht riideid. Vaadake Alutaguse maratoni finišit - võitja oli riides nagu nö matkasõitja, ilmselt jättis ta nö tavalise soojendusdressi ka sõidu ajaks selga. Muidugi oleks hea see lisakiht panna nii, et vajadusel saaks selle kusagil TP-s kergelt eemaldada (numbri alt seda teha on parajalt keeruline, aga veidi mõeldes, üsna lihtne).

PEA ja NÄGU - kui ei ole spetsiaalset maski (mul on Craft'i õhuke mask), mis kataks ka pealae, võib vabalt panna 2 mütsi. Kui ikka hakkab kuum, saab liigse mütsi TP-s kellegi kätte visata või dressi alla toppida. Ise panen kaela-pähe 2 buffi, üks kaitseb kaela-kõri ja teise tõmban põsesarnade ja lõua kaitseks veel maski alla. Teipima-kreemitama ei hakka. Üks probleem on veel jäätuvad ripsmed, ise prille tavaliselt ei kasuta, ei oska öelda, kas need aitavad. Ilmselt viskan seekord pähe nö slaalomiprillid ja kasutan neid pikematel laskumistel.

LABAKÄED - kuna kasutan Toko nö pistetavaid rihmasid, siis minu käed saavad kaetud nii - Crafti aluskinnas, suusakinnas, kepirihm ja kõige peale presendist labakinnas, millesse on lõigatud rihma jaoks auk.

LABAJALAD - minu jaoks kõige probleemsem, kuna saapakatteid mul ei ole ja saapad on kah täpselt parajad. Ilmselt tõmban suure soki saapale peale ja enne starti üritan stardikoridoris mingi teki ümber jalgade tõmmata - hiljem juba rajal peaks labajalg vahelduvsammul tihemini liikuma ja ise endale sooja tegema.

PÕLVED JA ÕRN KOHT - kasutan 3 tavalisest fliiskangast umbes taskurätiku suurust kangatükki - 2 põlvedele ja üks sinna, seni on aidanud ja need õrnad kohad soojas hoidnud.

ORGANISM - kuna kere kulutab palju energiat külmaga võitlemisele, siis tuleb süüa-juua rohkem kui tavaliselt. Juua tuleb võimalikult sooja jooki ja võimalusel igas TP-s. Ise võtan oma liitri joogikotiga kaasa, aga ilmselt saab väga raske olema seda tarbida just paksude käekatete tõttu! Kaasavõetavad geelid-batoonid tuleks panna riiete alla keha lähedusse, muidu te neid süüa ei suuda!

Peale 15km läbimist -27C kraadiga kunagi aastal 2005.

Kõik eelpooltoodu ei pretendeeri 100%-ilisele tõele, need on nö minu kogemused külmaga võitlemisel. Ise läbisin esimese Tartu Maratoni aastal 1982 ja vahelduva eduga on neid nüüdseks läbitud juba üle kümne, nii külma kui ka laussulaga! Aga iga inimene on erinev ning peab leidma oma tõe. Loodan väga, et minu ettepanekutest on abi!

Aga blogi põhiteema juurde tulles, pole mul midagi eriti head lisada. Mõtlen veel sügavalt, kas minna täna suusatama (loe: suusatamist proovima), väike köhapoiss on ikka veel sees ja see teeb ettevaatlikuks. Õhtul otsustan!

Haiguste ravi, kontrollitud.....

Maailm on hukas! Igasugu geenimuundamised, e-ained ja järjest tõhusamad ravimid on viinud selleni, et minusugune terve purikas, peab mingi tundmatu viiruse pärast ära jätma traditsioonilise TM-i tühjendussõidu ja kes teab, mille veel!

Aga alustaks nö taustast. Ammuses koolipõlves sai käidud ujumistrennis ning see pidev vees viibimine ja treenimine andis vähemasti minule sellise kesta, et külmetusest tingitud palavikku põdesin viimati aastal 1986, kui töötasin Haanja Suusamaratoni rajameistrina. Tookord tehti rada "Buran" mootorsaaniga, sõideti lihtsalt tuima järjekindlusega masina ca meetri laiuse lindiga ringide kaupa laia rada sisse. Vahepeal tuli masina pealt maha hüpata, mõningaid puid eest ära lõigata-tõsta (higistada), siis taas masina peale ja sõitma (higisena külmetama). Paar päeva enne maratoni olin mingi 38-se palavikuga nädal aega voodis. See on seni olnud ka nö viimane külmetusest tingitud palavik.

1992 aasta septembris, paar päeva enne abielu registreerimist (laps oli sündimas novembris) tekkis järsku ligi 39-ne palavik. Ei köha-nohu, ei midagi, lihtsalt palavik. Tookord ei saanud aru, mis puhang see oli, aga hilisem elu näitas, et tegu oli nö "hoiatusmärgiga" kusagilt kõrgemalt. Too "kooselu" ei kestnud kolme aastatki.

2009 aasta märtsis, kui olime vennaga 2 nädalat vahetpidamata pikki päevi metsas mütanud (ca 200 ruumi küttepuude väljavedu ja lõikamine-lõhkumine), sain sealt kusagilt kõrgemalt teise "märguande", et mees, ära jama, puhata on ka vaja. Taas olin 4 päeva siruli üle 39-se palavikuga, ei nohu-köha, ei kurguvalu, ei midagi - lihtsalt palavik. Umbes samal ajal oli ka see Kersna-keiss, kes sõitis kusagil Aafrikas raftiga ja kaelavigastusega arsti juurde minnes avastati tal mingisugune muu raskem haigus (vähk?!?). Tema ütles ka, et see paadiõnnetus oli nö märk "kusagilt kõrgemalt", sest muidu poleks ta arsti juurde sattunud ning tal poleks seda hullemat asja avastatud.

See praegune laks algas sellest, et viisime oma 19-kuuse poiskese eralasteaeda, kus väidetavalt saadetakse iga väikesegi haiguskahtlusega laps kohe koju, et teised ei nakatuks. Poiss sai kolm poolikut päeva lasteaias käia, kui õhtul helistati, et palun ärge homme tulge. Kaks kasvatajat ei saavat meie marakratiga hakkama, ehk siis poiss lihtsalt visati lasteaiast välja - eksmatt! :) Aga ega järgmisel hommikul poleks minna saanudki, sest poisil tõusis öösel palavik 39,7-ni, paari päeva pärast järgnesid ka köha-nohu-kurk-kõrv jne. Olin poissi nädala jagu kodus põetanud, kui tundsin eelmisel reedel kurgus kipitust - mesi, küüslauk ja muud kohe sisse, laupäeval paremaks ei läinud, pühapäeval hakkas hingetorus kipitsema. Palavikku pole veel täheldanud. Ämm käis eelmisel teisipäeval ja neljapäeval (kui mina jooksmas käisin) poissi hoidmas, see on nüüd teist päeva siruli ja ilma hääleta. Naine ja suurem laps pääsesid kergemalt, neil vist see konkreetne viirusetüüp juba põetud ja immuunsus käes.

Üle-eelmisel sügisel, kui nemad kolmekesi täitsa ametlikult seagripi läbi põdesid, jäin mina puutumata, miks siis nüüd???

Mida siis teha, kas enne mitte torkida, kui kõik nähud on kadunud või alustada vaikselt jalutamisega. Nädalaga võib senine toonus kaduma minna, samas võib see puhkenädal ka head teha.....

1000

1000 ehk tuhat, miks säärane pealkiri?

Täna oli hea trenni minna - teadsin, et suusatada tuleb vaid 17,4 kilomeetrit. Miks nii vähe? Selle hooaja keskmise suusatrenni pikkus on olnud ca 27km. Aga seepärast, et trenni minnes oli sel hooajal suuskadel läbitud 982,6 kilomeetrit ja just see 17,4 lahutas mind tuhandest suusakilomeetrist! Siit ka see nii täpne treeningplaan! :)))

OK, kuna täna sai siis 1000 kilti suusatatud, siis hakkas mind huvitama, palju ma eelmistel hooaegadel suuska tegin ja kuidas see mõjus TM tulemusele. Üritan siin tabeli vormis (seda on blogis ikka üliraske esitleda) välja tuua eelmiste hooaegade kilomeetrid ja võrdluseks ka TM tulemuse.

Hooaeg Rull Uisk Klassika Lumel Kokku TM koht 2004-2005 413 532 945 945 388. 2005-2006 68 414 666 1080 1148 272. 2006-2007 406 450 306 756 1162 217. 2007-2008 271 597 868 868 2008-2009 75 482 717 1199 1274 241. 2009-2010 83 128 579 707 790 958. 2010-2011 90 199 801 1000 1090 ???

Tabelist on näha, et suusakilometritel ja TM-i tulemusel on mingi seos olemas, aga see tabel ei näita lõplikku tõde. Eelmise aasta tulemus jäi meeletu töörügamise (uisumaratonide jäävalamise) ja valede otsuste taha (Alutaguse ja Võru Uisumaratoni järjestikune sõit nädal enne TM-i imes kõik mahlad välja)! Samas ei viitsi välja tuua, palju suuska sai tehtud igal hooajal enne TM-i ja palju peale. Aga luban, et kui TM-il tuleb hea tulemus, siis võtan aastate lõikes välja ka kilometraazhi enne TM-i!!!

Üks on vähemalt selge - sellel hooajal saab löödud suusakilometraazhi rekord, võite kindlad olla! :)

Vormikõvera suund - vääramatult üles!

Peale eelmist 18-tunnist nädalat sai esmaspäeval puhatud, oli vaja ka, sest pühapäevane triatlon tegi ikka veidi vedelaks. Aga teisipäeva hommikuks oli asi korras. Kuna teisipäevane ilm oli nagu ta oli, otsustasin nö viimasel tunnil ümber ja läksin suuskamise asemel jooksma. Plaanis oli teha selline 10km ca tunniga. Jooksin kodust Nõmme suusasilla poole, kusagil 5km peal Hiiu jaama kandis oli aga tunne nii kuradi hea, et keerasin paremale ja panin piki Pärnu maanteed minema. Taskus olev telefon luges pidevalt kilomeetrite ajaks selliseid numbreid nagu 5:45, 5:47, 5:49, 5:36 jne. Uskumatu minek võrreldes sügisese ajaga, kui pisut kõrgema pulsi juures oli 6:30-ne tempo lausa kangelastegu. Aga läbi Pääsküla rabaraja koju jõudes kogunes kokku 13,4km ja aega kulus 1:18, keskmine km aeg siis 5:50!!!

Õhtul hilja käisin veel Nõmmel ujumas, enne vettehüppamist mõtlesin, et noh saaks 42 minti ujutud, oleks 2-tunnine spordipäev kirjas, aga vees tuli elu sisse, esimene km 17:00, teine 17:20, kolmas sama kiiresti, seega 3km 51:40-ga, aga panin edasi. Tund sai täis 3475m peal! Ujumisest pajatan varsti pikemalt, veebruar kujunebki ilmselt suures osas ujumiskuuks, kuna kodune süsteem ei luba muid asju palju teha. Eesmärk oleks ikka enne suve basseinis tunniga 3,8km täis saada, hetkel siis veel olen 325 meetriga miinuses.

Täna oli plaan teha hommikune ujumine, aga kuna haige laps tegi kella neljani tramburaid, siis lülitasin poole seitsmese äratuse välja. Õhtul pääsesin suusatama, plaan teha ca 20km ca pooleteise tunniga, rahulikult. Tegelikkkus oli teine, sõitsingi üsna rahulikult, keskmine pulss 137 (aeroobne lävi), aga keskmiseks kilomeetri läbimiseks klassikas kulus alla nelja minuti. Mis kiirus sellest torust siis tuleks, kui keskmine oleks minu TM-i tavaline 165-170???

Kolme eelpooltoodud treeningut kokkuvõttes võib öelda, et nii head minekut pole juba mitu aastat olnud, järelikult on TM-i jaoks vorm päris hea. Näis, kas järelejääva 10 päevaga saab veel midagi paremaks teha või asja hoopis kihva keerata!!! Elame-näeme!

Kel huvi, siis rohkem andmeid trennide kohta näeb siit!

Äraspidi triatlon ehk nädala kokkuvõte!

Plaan oli küll nädalat kokkuvõtvat postitust vähe teise pealkirjaga üllitada, aga tänased trennid kukkusid nii äraspidi triatloni moodi välja, et esialgne plaanitud pealkiri jääb paremaid aegu ootama.

Aga mis triatlon, talv ju? Ja mis äraspidi?
Kohe selgitan. Üks tegelane kutsus täna ratast sõitma ja rääkis midagi ca kahetunnisest sõidust.Minu mõte oli, et 2 tundi on liiga vähe, seega võiks hommikupoole veel lisaks jooksmas käia. Jooksin 9km keskmise kiirusega veidi üle 6min/km. Järve terviserajal oli hea ja mõnus joosta, rada kõva ja tühi, vaid kümmekond pensionäri suuskadel. Siis sain ca kella ühe paiku kõne, et rattasõidule kutsuja ise ei tule jne jne jne. Sõitsin siis ise. Alguses tundus, et on libe, võtsin kurve ja pöördeid ülitasakesi, aga aegamööda tuli julgus tagasi. Viimati sai ju rattaga sõidetud novembris, see oli suusakilomeetrites arvutades lausa 950 kilomeetrit tagasi!!! 1:50-ga jõudsin tiirutades ja korraliku vastutuulega Murastesse, seal sai kergliiklustee otsa ja pöörasin otsa kodu poole tagasi. Varbad ja mõni sõrmeots küll veidi külmetas, aga muidu oli mõnus, päike paistab, üsna tühjad teed, ole aind mees ja sõida. Kodus näitas spido 56,6km ja aega läks 3:04. Telefoni GPS läks Tabasalu tunnelis lolliks ja õigeid satelliite enam ei leidnudki. No ja õhtul läksin Nõmme basseini ujuma, üritasin tunniga 3400 meetrit ära teha, aga 25 meetrit jäi puudu.

Kokku siis täna äraspidiselt läbitud triatlon 3,4kmU + 56,6kmR + 9kmJ, koguaeg 4:58 - hooaja esimene triatlon - TEHTUD!!! :)))

Aga veebruari esimene nädal (törts jaanuari kah sees) sai kokkuvõttes üsna julm, kokku 18h ja 11min, 235,8km ja 13065kcal.

Detailid:
Klassikaline suusk -  9:54 ja 140km
Jooks - 3:19 ja 32,8km
MTB - 3:04 ja 56,6km
Ujumine - 1:53 ja 6,4km

Nüüd peab vist kaheks nädalaks mahu alla tõmbama ja veidike TM-ile keskenduma. Tegelikult eriti ei viitsi, sest mul ei ole sellel suurel suusapeol midagi eriti tõestada. Kunagist parimat kohta (1986.a 141. koht) niikuinii üle ei sõida, Pulleritsu ei võida, neliküritusel ei osale jne jne jne.
Ühesõnaga, teen ettevalmistust augustikuiseks peaürituseks vaikselt edasi, vbla tõmban nii 25 prossa mahust alla. Elame, näeme!

3 päeva, 5 trenni, 7 tundi ja peaaegu 100km!

Nagu pealkirjast näha, sain masina uuesti korralikult käima. Ilmselt esmaspäevane 30km klassikat 2:08-ga andis portsu eneseusku ja süstis uut jõudu.

Kuna seoses veebruari tulekuga muutus veidi ka elukorraldus, siis tekkis nö võimalus või pigem vajadus teha kaks trenni päevas. Eile ja täna saigi tehtud siis hommikupoole lühike jooksuots ja õhtul hilja suuska peale. Iseenesest ju süsteem klapib. Hommikune trenn mõjub peamiselt jalgadele ja õhtune suusatamine praeguse ilge suusailmaga mõjub peamiselt triitsepsitele ja õlavööle, kuna antud ilmaga on kõige lihtsam sõita puhast paaristõuget. Neid paaristõuke trenne olen teinud ka pisut imelikus konfis, klassika kepid ja -saapad ning uisusuusad. Aga asi töötab, praegu on käed mõnusalt valusad, aga homme õhtuks on lihased taastunud ning võib uuesti rajale minna.

Täpsemalt on jooksud-sõidud üles seatud endomondo keskkonnas, kel huvi saab sealt vaadata!

Aga et nö minieesmärgi - Tartu Maratoni - ettevalmistust täiesti pea peale keerata, lähen pühapäeval ilmselt pikemale rattasõidule. Näis, kas keerab tuksi või teeb asja paremaks?

Jaanuaris vaid 27:49!!!

Jah, just täpselt niipaljukest koguneski jaanuaris treeningtunde. Kas tunda muret või olla rõõmus? Ausalt öeldes ei oska praegu midagi kosta - ühest küljest kuna novembris-detsembris sai ikkagi inim(siis minu omade)võimete piiril trenni tehtud, siis kulus säärane väike puhkekuu ära. Teisalt egas ainult treeningtunnid näita kogu kuu füüsilise tegevuse mahtu, seal Tamulal sai ikka kümneid ja kümneid tunde mütatud, et Võru II Uisumaraton peetud saaks. Vähemasti eilane möödunud kuu viimane suusasõit Trummi-Harku radadel näitas, et füüsisega on kõik korras - kaks 15-kilomeetrist ringi sai klassikas läbitud 2 tunni ja 9 minutiga (km keskmine aeg 4:17), keskmine pulss 138, ehk siis täpselt anaeroobse läve peal. Kuna Harkus on lage maa, siis lõpus olid käed pisut valusad sest pidevast paaristõukest. Aga see eilne sõit lisas üsna palju vahepeal juba kaduma hakanud eneseusku juurde!!!

Uisumaraton sai siis läbi hädaorgude ja muu jama lõpuks ikkagi peetud. Kahest eelnenud sulast ja kahest kõvast tuisust jäi ilmataadil veel väheks, võistluspäevaks sokutas ta järvele iiliti 10-20m sekundis puhuva tuule. Plaanitud soojendusega telgid ja muu kama jäigi tuule tõttu üles panemata, kõrvaltvaatajale võis asi küll tunduda sellise paraja külavõistlusena. Aga egas looduse vastu ei saa...

Ega sest uisukast ei tahagi ise rohkem kõnelda, las teised räägivad:

45 seconds of fame on TV3 (kerida 18:45 peale)!

Väike pildigalerii vorumaa24.ee-s!

Nupuke Võrumaa spordiportaalis!

Nupuke kohalikus lehes!

Veebruar on palju rahulikum - kui oskuslikult tegutseda, siis leiab trennitegemiseks üsna palju aega. Poiss (1a ja 7 kuud) käis täna esimest päeva lasteaias. Esialgu käib ta seal paari tunni kaupa, muu aja istun poisiga kodus. Jooksma saab siis varahommikul ja suusatama õhtul 18-20 paiku. Ujumisest ei tule selle graafikuga midagi välja! Loodan väga, et see lasteaia aeg hakkab vaikselt pikenema, saab normaalselt päevasel ajal trenni teha. Elame-näeme!

Aga võtaks siis ikka jaanuari kokku ka, mis siis, et häbiväärselt lühike kuu:

Suusatamine 22h ja 23min, 294km (klassika 12:57 ja 164km, uisk 9:25 ja 130km)

Uisutamine jääl 3h 18min ja 76,6km

Jooks 2h 8min ja 19,7km

Kokku siis 27h 49min ja 390,3km

Ice, Ice, Baby!!!

Oli kunagi üks sääne hää lugu kelleltki Vanilla Ice'ilt (kaver), mille kitarririff pärines tegelikult Freddie Mercury ja Queen'i loost "Under Pressure". Kas mitte ka David Bowie polnd sääl loos kaastegev? Aga tegelikult ei taht ma mitte sellest kõnelda.

See Ice, ice... tuli meelde täna kell 23.30 kui Tamula hotellis jäävalamise varustuse ladustamiseks võtmeid küsisin:

See pilt räägib vähem kui 10 sõna, sest kogu see seljas olev kaadervärk ei olnud painduv, ta kriuksus või pigem nagises, lisaks klobisesid saapapaelte ja bahillade külge kogunenud jääkamakad üsna korraliku steppi. Oma 10 lööki sekundis tuli ära küll. :)

Aga milleks kõik see, eelmine postitus ju oli jää valamisest, miks veel???

Miks, miks, läinud nädala esmaspäeval algas kolmepäevane sula, mis tegi kogu töö 0-ks, NULLIKS!!! Ehk siis, mis sitasti, see uuesti...ja tehtud ta sai.

Aga see nädal olin spordi seisukohast (mis on minu blogi pidamise mõte) palju parem kui eelmine. Kuna suutsin enda telefonisse kolmapäeval hankida endomondo.com programmi, siis tekkis huvi, et mida see vidin veel võib korda saata. Lisaks kolmapäevasele 10-le jooksukilomeetrile sai N-P tehtud lisaks 114km suuska, sellest ca üle poole uisku (suurem jagu paaristõuge) ja alla poole õiget klassikat. Kel huvi, mis täpselt, siis endomondo näitab - kaardist pulsini ja tagasi...

Niiet sel nädalal õnnestus omavahel ühendada hardwork ja hardtraining - kokku siis sel nädalal 10:07 ja 124km. Ilmselt on väikest koormuselangust vaja, eks need 70-tunnised kuud olid ikka rasked, pidevalt vajus silm kinni. Täna jõuan veel kell pool üks öösel blogi pidada. Way to go!

Aga lõpetuseks üks pilt bahilladest, mis ei tahtnud ei pükste-ei saabaste küljest lahti tulla, sinna dušinurka nad minust sulama jäid ja kui nad ei ole ära sulanud, siis sulavad praeguseni...

Võlg on võõra oma!

Lubasin sügisel, et vähemalt korra nädalas käin ennast ja oma tegemisi siin ilmutamas. Viimasest korrast on möödas 11 päeva - olen süüüüdi, pekske mind!!!

A millest sa kirjutad, kui midagi asjalikku ei toimu - üks tühi töö ja vaimu närimine käib! Nimelt alustasin eelmisel neljapäeval Võru Uisumaratoni (29.01 Tamulal) raja ettevalmistustöödega. Olin veel Mulgi Uisumaratonil ja ka sellejärgselt ca 100% kindel, et Võru Uisumaraton sel aastal toimuma ei saa - põhjuseks paks ja kõva lumi, mis esiteks ei lase selle all oleval jääl paksemaks külmuda ja mida on teiseks hirmraske jää pealt teisaldada. Aga see esimene sula muutis Tamulal oleva lume veeks ja sellele järgnenud külm muutis järve selliseks:

Siit on nüüd sahaga ATV-ga üle sõidetud ja see pisku lund pealt ära lükatud. Lund oli tõesti nii vähe, et ei saanud jää valamiseks isegi korralikku valli mõnes kohas üles! Aga et asi oleks selge, siis jää valamine käib nii - auk jäässe, toru auku, pump tööle ja sellele lükatud osale pumbatakse ca 3-6cm paksune kiht vett!

Ühe puurimisega (üks auk) saab kasta ca 80m pikkuse lõigu. Kuna rada on 6-10m lai (keskmine ca 7m), siis isegi 3cm paksuse veekihi tekitamine jääle nõuab 2,8km pikkuse raja ülekastmiseks (0,03x7x2800) kokku ca 588 m³ (ligi 600 kantmeetri vee) pumpamist järvest jää peale. Kui veel arvestada sellega, et lumevalli puudumine viib palju vett naleevo (valli taha), siis ilmselt pumpasin järvest välja ca 1000 kanti vett.

Kuna selle pumba projektvõimsus olevat 1000 liitrit (1 m³) minutis, siis kuluks tuhande kantmeetri vee väljapumpamiseks aega 1000 minutit, mis on ca 17 tundi. Kuna pump kogu aeg ei löö (agregaatide ümberpositsioneerimine jne), siis võib ajakulu vabalt korrutada kahega. Kui veel siia lisada ATV ja muu aparatuuri igapäevase kohaleveo, installeerimise, tööjärgse kuivatamise, soojapaneku ja muu ajakulu.......



..... siis on vist selge, et TRENN JÄÄB TEGEMATA!!!!!!!

Õnneks oli igal hommikul ärgates mõni uus koht valus, ehk siis midagi see töö annab - ta annab teadmist lihastest (loe: valust), mille olemasolust sul varem teadmist ei olnud! Lohutav ju?

Kes teab, äkki ongi väikest pausi vaja, sest nov-dets sai ikka totaalselt pandud - 141 tundi kahe kuuga, egas ma ometi MM-iks ei valmistu? Võtan nüüd asju veidi rahulikumalt, täna näiteks käisin jooksmas - ja minu telefon salvestas Endomondo kaudu säärase asja: trenni kokkuvõte, lisaks suutis ta lugeda Polarilt pulssi (ja kaloreid). Uskumatuid asju tehakse sihukese raha eest!!!

Aga töö endaga jätkub - sain nüüd jää valatud (loodan, et see sula lõppeks ja väga palju sodi peale ei sajaks rajale), saab asja võtta rahulikumalt ja ise ka taas liigutama hakata. Tänane tunnine jooks oli küll ülikerge ja mõnus, näiteks läinud suvel oleks peale sellist jooksu 3 päeva põdenud. Nii et midagi on toimunud, positiivset!!!

Spordimehe hing on suurem kui karikas!!!

Peale aasta lõppu ei ole palju juhtunud. Laupäev ja pühapäev, ehk siis need töörahva pühad sai teatud asju välja põetud ja veidi lund lükatud. Esmaspäeval ei tahtnud veel trenni minna, reedene 5-tunnine laksakas oli veel kätes sees. Teisipäeval tegin 35 kilti klassikat, kusjuures esimene Harku ring (8,165km) sai läbitud vasikavaimustuses (3 päeva polnd suusale saanud) lausa ajaga 35:11 (4:17 per km). Edasi võtsin veidi rahulikumalt. Õhtul oli millegipärast kurk veidi valus.

Kolmapäeval suusatama minnes oli kurk veidi kähe, peale 300m pikkust sõitu läks kepirihm katki. Lõin käega ja läksin koju tagasi - õhtuks oli kurk paks ja punane. Huvitav, kas see kepirihm oli nö jumala sõrm, mis hoidis mind hullemast või oleks hoopis peale plaanitud 45km läbimist kurk korras olnud? Huu nõus?

Aga kurk tegi korrektiive ja hoidis mind kodus. Mis iseenesest on ju hea, sest ka trenni maailmameister vajab vahel puhkust, ise ta endale seda ei luba, seega peale sunnitud puhkus on ihan OK!

Esimest korda sain siis suusale (loe: uisule) täna Viljandis, kus peeti Mulgi Teist Uisumaratoni. Nädala jooksul tekkis kuri plaan oma käreda kurgu tõttu mitte osaleda või siis osaleda lühemal poolmaratonil (pealegi oleks seal võimalus M40 klassis lammutada poodiumi kõrgeima astmeni välja).

Number krt ei taha jalal püsida!

Olin veel kuni eelõhtuni selles poolmaratonis ja kindlas karikas kinni, kuid korraldajate teade maratoni lühendamisest 50 pealt 40-le ja poomaratoni kohitsemisest 30 pealt 20-ne peale (lisaks veel kurgu valu puudumine) lõi õnneks tõsise spordimehe hinge välja ja regasin ennast ikka meeste sõidumaale.

Stardini ca 1 minut!

Stardikat vaadates oli selge, et eelmise aasta kolmandat kohta ei ole võimalik see aasta kaitsta, kuna kohal oli 4 ilmselt minust kõvemat uisutajat - Raivo, Sulev, Eerik ja Märt, aga viienda koha peale peaks jõudu jätkuma. Stardist pandi täiega minema, proovisin veidi liidrite tempot, aga see oli liiast, Raul (eelmise aasta finišikonkurent) proovis ka, aga peale ühte ringi olime koos - mina, Raul, Sandra ja Sulev Jalasto (M40 võitja lühimaal).

Sulev, Sandra, mina ja üks kahtlane noormees, kes alguses ette trügis ja ohtlikult koperdama hakkas!

Andsime minna poole maa liidrite tempos ja pmst oleks nö lühimaa virtuaalne võit võimalik olnud, aga ei hakanud seepärast kiirendama, meil ju 13 ringi veel sõita. Kusagil 5 ringi enne lõppu läksid 3-4 koht (Sulev ja Eerik) ringiga mööda, kuid siis peale Eeriku litrit lasi Sulev jala sirgu ja hakkas meile jalgu jääma. Olime seni Rauliga ringikaupa vedanud, kuid siis pani Raul minema ja hakkas Sulevit Eerikule järgi vedama. Kuna minu taga olijad olid ca 2 ringiga (üle 3km) maas, lasin jala sirgu ja lõpetasin ajaga 1:33.11, keskmine kiirus 2:18/km ehk siis arusaadavamas keeles 26 km/h.

Noh, lühemal maal oleks laua täiega kinni löönud, aga......

... las vanamehed võidavad, ma olen hingelt noor!

Kokkuvõtteks on enda jaoks hea asi see, et nö täispurjes (pulss 173/182) poolteist tundi andmine ei jätnud ei ühelegi jäsemele ei ühelegi organile ühtegi tüsistust, a la piimahape, lihasvalu, jne jne). Hetkel on nii hea olla, et tahaks nt jooksma minna.... Eks see suur mahulaks peab kunagi ennast ka ilmutama hakkama. Tänane oli esimene hea märk, et kiirusega meestele vastu ei saanud, aga oleks distants 100km olnud, oleks mehed ikka püstihädas (ja mina võis sees) olnud.

Tibusid loetakse augustis!!!! :D

Ökosuusatamine ehk 31.12 - kokkuvõtete tegemise aeg!

Mis on ökosuusatamine? See on see, et suusatad, aga ei jäta endast järele ökoloogilist jalajälge. OK, väikese reservatsiooniga, sest sõitsin osa suusatrennidest ka ette valmistatud rajal, mille tegemiseks kulus kütust, traktori ehitamiseks kulus samuti kütust ja muud jama. Isegi suusad-saapad-kepid, rääkimata riietest, ka nende tootmine jätab maha jälje. Aga minu ökoloogia tuleneb sellest, et olen viimased trennid suusad alla pannud kodumaja eest, kulutamata trenni sõiduks kütust!

Aga see selleks, käes on kuu- ja aastalõpp ning vaja teha kokkuvõtteid. Millest alustada?
Teeks esmalt siis detsembri, siis Ironmani ettevalmistuse (15.10-31.12) ja siis võiks ka kogu 2010-nda pikalt saata.

Detsember arvudes:
Suusatamine 40:08 ja 474,4km
Matkamine lumes 17:10 ja 61,6km
Jooks 8:58 ja 83km
Ujumine 4:16 ja 13,8km
Kokku 70:33 ja 632,8km

Mahuperiood 15.10-31.12 arvudes:
Suusatamine 47:18 ja 558km
Matkamine, kepikõnd, rännak 39:41 ja 188,2km
MTB 21;12 ja 353,6 km
Imikas 17:13 ja 119,8km
Jooks 13:36 ja 125,6km
Ujumine 13:22 ja 40,6km
Rullsuusk 6:42 ja 90km
Kokku: 159:06 ja 1475,8km (78 päeva), ehk siis keskmiselt üle 2h päevas.... 

Ja oluline on selle 2,5 kuu lõikes see, et olen novembri alguse 97 kilo meheilu piirimailt suutnud ennast libistada uue rajajoone juurde - täna peale trenni näitas kaal 90,2kg, no ei jõudnud alla 90-e, aga Ironman'ini on veel aega, lausa 7 kuud ja 21 päeva, küll jõuab veel vormi minna!


Aasta 2010 arvudes:
See pole üldse huvitav - 397 tundi ja 9 minutit, läbitud vahemaa 5223,6km - ei oska pista ega kosta....nii et see selleks!

Hääd vana ärasaatmist ja paremat uut!!!!

Lumeilves_2 ehk Eesti kõrgeimad tipud 21-40, fotoreportaazh!

Hallimägi, 268,8m, rank 40, eilne kuues tipp, torni ei hakanud ronima, astmed olid jääs.

Söögipaus Vaartsmäe otsas (Plaani Jaanimäe kõrval), 269,5m, rank 38, eilne seitsmes tipp.

Tom, kahe päevaga 37 tippu, söögipausil Vaartsmäe otsas.

Vigurivänt, alias Tarmo Mõttus (kahe päevaga 37 tippu), söögipausil Vaartsmäe otsas.

Eleri (rääkiv gps) ja Katri Hirv Vaartsmäe otsas varusid täiendamas.

Mitussõmägi, 269,1 meetrit üle merepinna, rank 39,  Eesti kõrgeim hauakoht. Rist on üsna värske ja kalmulilledki on lume alt näha. Paremal kuuse all on ilmselt hauakivi, ei hakanud lund maha kaapima ja nimesid uurima. 

Tulge tagasi, inimeselapsed!!!

8 tundi ja 4 minutit, 30,6 kilomeetrit, 17 tippu teisest kahekümnest. Eks riided näitavad, et karm oli!!!

Kohustuslik lõpukas Haanja suusakeskuse juures!

Kõikide fotode autor on Ants Tisler või vähemasti pärinevad need fotod tema kaamerast!

Kui pühi juba pidada, siis sportlikult!

LAKSAKS KOHE ÄRA!

Kolme pühade päeva jooksul sai kokku trenni tehtud 17h ja 48 minutit, läbitud 81,6km, neist suuskadel 30 ja jala 51,6! Keskmise pulsi 123 juures kulutatud 10984 kcal.

Kes ütles, et jõulud on söömise püha?

Aga täpsemalt siis olid asjad nii, et peale pühapäevast jooksumaratoni kibelesin kohe esmaspäeva õhtul suusatama, sest jalad olid veidi (tegelt ikka üsna) valusad. Et siis idee selline, et kui on valus, tuleb valu juurde anda, et valu väheneks. Esmaspäevase 20km klassika järel ei muutunud midagi, aga teisipäevase 25km sõidu järel olid jalad korras - ei mingit valu ega jälgegi 2 päeva tagasi lõppenud maratonist. Kolmapäeval tegelesin asiste asjadega, kuused koju, jõulupoodlemine jne. Neljapäeval sõitsin 35km ja reedel veel 30km otsa, kokku sai siis jõulunädalal suusatatud 110km, ajaga 8:46. Ees ootas jõululaud.

Suusatamise järgse 91,3 kg pealt suutis seier magamamineku ajaks mind 3,1 kilo raskemaks teha - elagu Jõulud! Aga põdeda polnud vaja, sest pühadeviikendiks olin endale planeerinud kaks matka, laupäeval Lumeilves-1 ehk Eesti kõrgeimad tipud 1-20 ja pühapäevaks Lumeilves-2 ehk Eesti kõrgeimad tipud 21-40 eeldatava koguskestusega ca 20 tundi jne jne jne

Tegelikkus osutus veidi teiseks - laupäeval ei julgenud Scarleti pärast kell 6 Tallinnast Haanjasse sõitma hakata, kogusin teeinfot ja alles kell 9 olin julge - võib minna. Hilinesin esimesele matkale 3,5h ja liitusin 48-pealise seltskonnaga Kaldõmäel (nende 6-s tipp). Edasi läksin vabatahtlikult lume murdma (oli selline üle põlve ja kõrgem) ja teistele teed tegema. Sain oma 15 tippu võetud ajaga 7:20 (peagrupil 20 tippu ja koguaeg 10.50).

Liitusin grupiga Kaldomäel

Kui eilsed tippe olen nö tüdimuseni nühkinud (olen neid teinud nii lauspimedas kui meetrise lumega), siis täna ootas ees midagi uut - 20 tundmatut mäge (ok, 4-5 neist teadsin visuaalselt, olin neid varem kusagil näinud), täiesti uus kogemus, lisaks olin ise ka nö grupijuht.

Tõudrumäe kuuselabürint on Lumilvese matka üks vingemiad atraktsioone!

Hommikul veidi peale 9-t saime minema ja hakkasime murdma. Õnneks oli kaasas üks rääkiv GPS (orienteerujast Eleri), kes viis meid üsna lihtsalt esimesest viiest mäest üle puhtalt kaardi ja kompassi abiga. Edasisi mägesi ma veidi teadsin, aga kuna nende vahelised kaugused olid suured, siis tuli käimist palju. Kõige põnevam oli Mitussõmäe tipp, mis asus Plaani kiriku tagusel surnuaial ja tagatipuks oli kõigemasse tippu just hiljuti kedagi maetud, värske valge puurist ja lilled lumes - seisime tipus vaikselt, nagu rahupaigale kohane. Edasi liikudes hakkas tekkima plaan B, et ilmselt pimeduse, võõra maastiku ja grupi tugevuse tõttu jääb täna 3 tippu võtmata. See otsus kiirendas sammu, läbisime järgmised tipud tempokalt, vahepeal küll proff kaardilugeja ja proff ümbruse tundja pidid veidi vaidlema, aga tipud said leitud. Peale 16-ndat tippu, Hardomäge, otsustasime baasi tagasi pöörduda, aga kuna taganemistee viis meid 17-ndast tipust vaid 100m kauguselt mööda, siis pärast rasket ohet otsustasime ronida - mööda elektriliini sihti ülesminek Haanja maastikul on karm ronimine.

Elupäästja Hilks ootas meid Riidmäel sooja joogiga, omad varud hakkasid ammenduma.

Aga plaan B sai täidetud - 17 tippu, aeg netto 8:04, brutto ca 8:30, distance by Carmin 30,6km, ascent by Polar 645m, pulss 118/151, kcal 4799.

Nädal 20-27.12 arvudes:
Suusatamine klassika 8h 46min ja 110km
Matkamine 15h 24min ja 51,6km
Kokku: 24h 10min ja 161,6km

Aasta lõpuks tuleb viia suusakilometraazh üle 500........saab tehtud!

PS! Kui keegi pilte avaldab, panen lisa (see kalmistu pilt peaks viimase peal olema)!!!

Maraton, maraton...

TEHTUD!

Ja üle ootuste! Läksin eile hommikul jooksma konkreetse plaaniga hoida pulssi alla 149 löögi, mis teeb hetke jooksuvormi juures kiiruseks 6 ja pool minutit per kilomeeter ning kogu maratoni ajaks 4:34.18. Hommikune tuisk ja miinus 11 kraadi muidugi kahandas veidi optimismi, sest oma seni esimese ja viimase maratoni jooksin 2009 aasta märtsis mõnevõrra soojema ilmaga, siis oli vist paar kraadi külma. :D

Sellise külmaga on õige riietumine keeruline, võib ennast üle pakkida või siis liiga vähe panna. Etterutates võib öelda, et eilne riietumine õnnestus, paar korda hakkas raja peal külm, aga kuum küll ei olnud.Ca 20 kilomeetri peal hakkasid äkki vasaku käe 2 sõrme julmalt külmetama, kuigi olin kätte pannud nii Craft'i aluskinda ja selle peale suusakinda. Kannatasin paar kilti külma, siis pistsin vasaku käe vesti taskusse ja hoidsin seda seal ca 2 kilomeetrit. Peale seda enam sõrmedega probleeme ei olnud. Imelik?

Stardist pani loomakari sellise vinnaga minema, et kole. Vaatasin Lõuka tänaval korra üle õla, et ega ma äkki viimane pole. 6:30-se tempoga alustamine tundus endale vähemalt sel hetkel nö täieliku allaandmisena. Kõik teised lasid ikka sellise alla 5 minuti tempoga.

Vaatamata üldisele vasikavaimustusele jäin endale kindlaks, pulss ca 145-147 ja tempo 6:20-6:30.  Nii sai joostud esimene viiene paun ja veel kolm 6,2km pikkust ringi. Poolel maal näitas kell 2:15, see oli 2 minutit kiirem, kui olin planeerinud. Kuna tunne oli väga hea, siis tõstsin veidi tempot. Silme ees terendas nelja ja poole tunni alistamine.

Kuigi kunagi lubasin, et elus ei kanna ühtegi Adidas'e asja, siis eile ei jäänud lihtsalt muud üle!

Neljandal ringil hakkasid mõned alguse kihutajad selg ees vastu tulema. Kui mina tõstsin kogu aeg kiirust, siis nende akud ilmselt tühjenesid. Ühes kiiruse suurenemisega kerkis ka pulss. Tegelikkuses oli see kiiruse suurenemine näilik, mida näitavad ka järgmised arvud.

Jooksu graafik arvudes:
Esimene 5km - 31:02, HR avg 147
1. ring 6,2km - 40:27, HR 148 (siin kutsus loodus korraks külla)
2. ring - 39:03, HR 147
3. ring - 39:30, HR 149
4. ring - 39:11, HR 152
5. ring - 39:42, HR 153 (ja veel üks looduse kutse)
6. ring - 38:54, HR 156
Kokku - 4:27.56, HR 150

Siit on hästi näha, et tegelik tempo oli pidevalt ühtlane, aga viimastel ringidel muutus selle kiiruse ülalhoidmine raskemaks, sest keskmine pulss on ring-ringilt tõusnud. Viimasel kilomeetril ajasin ennast sirgu, tõstsin sammu ilusamaks ja kõrgemaks, et korralikult lõpetada. Vabaõhumuuseumi väravate juures sai täis isiklik rekord, aga kuna see polnud eesmärgiks iseenesest, siis ei põdenud selle pärast kah. Tookordsel maratonil läbisin esimese poole täpselt 2 tunniga ja teise poole 2:24-ga. Tookord tegin viimasel 15-nel kilomeetril endaga diili, et saan iga 6 jooksuminuti järel 1 minuti kõndida. Eile polnud diile vaja, jalad lubasid joosta ja kandsid lõpuni.

Sellise madala pulsiga jooksmine kulutas üsna vähe energiat - sõin maratoni ajal kokku neli tükikest banaani (kokku vist sai napilt üks terve banaan ära söödud) ja rüüpasin peale ca liitri jooki. Kaks korda kutsus loodus külla, mingi aeg läks ka seal kaotsi. Endal oli taskus kaasas 200ml jooki ja 3 geeli. Pool joogist sai väikeste lonksudega 2 ringi jooksul ära tarbitud, aga poolteise tunni järel oli see jäätunud. Geelid sinna taskusse jäidki (just praegu tuli meelde, et nad tegid ilmselt läbi ka täispesuprogrammi). Pole alates juunikuisest Saku 100-st ühtegi geeli söönud.......saab ka ilma hakkama!!!

Kokkuvõtteks võib öelda, et eile ei olnud kõige halvem päev.....

PS! Eilse maratoni tulemused!

Kas kalender ei eksi, tundub nagu oleks reede ja 13.

Vabandust, aga see postitus ei räägi spordist, vaid millestki muust. Täna ju puhkepäev, selle nädala esimese nelja päevaga sai sporditud 10h ja 3min, plaanis oli täna puhata, homme teha Jõelähtme singlikatega üks neljatunnine lumematk ja pühaba joosta Kakumäe kandis üks maraton.

Need olid plaanid. Tegelikkus on teine, sest täna läksin Virumaale (oma vanaisa metsa lähistele), et sealt ära toimetada metsateo ja- veo jaoks sinna novembri keskel viidud ATV. Monika (see torm siis) tõi Virumaale extra pool meetrit lund ning detsembrisse plaanitud metsategu jääb ära. Aga ATV ja käru äraviimine osutus tõeliseks katsumuseks. Esiteks ei ole Kadrina vald suutnud senini külavaheteid puhtaks lükata (aga egas Eestimaa suurim omavalitsus pole kah seda suutnud, rsk!!!) ning käru kättesaamine sai võimalikuks tänu tunnisele lumeteisaldamisele. Enne seda sai ATV-ga mitmes hanges kinni istutud, nii et kokku tuli ca 2h aeroobset rabelemist munadeni lumes.

A see selleks, pidin veel ka maalt ämmale ja äiale kuused tooma, aga kuna nahk ja seda ümbritsevad riided olid kaevamisest nii läbi vettinud, siis ei hakanud oma tervisega riskima ning sõitsin käbekähku soojas autos kodu tagasi. Kodus panin märjad hõlstid vanni likku. Siis helistas naine, kes oli suutnud auto kusagil Nõmme hangede vahel niimoodi hange sõita, et tagumine ratas õhus rippus ja auto ümberminemine väga lähedal oli. Panin poolteistaastase poisi riidesse ja sõitsin miinus 10 kraadise külmaga naise autot välja kaevama. Tagasi kodu jõudes sain aru, et riiete leotamisest on saanud korralik uputus ja keldri lakke on keegi dušši teinud! D: Ühesõnaga, ärge segage inimest tema toimetuste juures.

Alati nii ei vea, nagu mul vedas eelmisel laupäeval, diileri 20 minu splititud BJ-de vasta!!!!

Aga homme ei saa ka matkale, sest pere tahab oma. Kuidas ma nii Molevit võidan???

Vist ei jää muud üle, kui loobuda.....

On sääne hää koht (minu isatalust alla kilomeetri Loobu poole)!

Detsembri teine nädal möödas, kas maratoniks valmis?

Teine nädal läks kuidagi rahulikult ja veidi üksluiseltki - kahetunnise suusasõiduga päevad vaheldusid tunnise jooksu ja tunnise ujumise päevadega. Nädalavahetuse jätsin üldse vahele, esiteks oli laupäeval palju tegemist ning pühapäeval oli nendest tegemistest tingitud tervishäda - jah, saite õigesti aru, laupäeval pidu ja pühapäeval pohmell!

Esiletõstmist väärt oli neljapäevane ujumine, kühveldasin 3 kilti jutti ajaga 52 minutit. Tempo oli selline natuke üle rahuliku, pmst ei ole veel valmis 3,8km läbimiseks vähem kui tunniga, aga see sooritus annab selle plaani täitmiseks paari kuu pärast lootust. Sest minna saab ainult paremaks.

Kaalujälgimine ei lähe ka mitte kehvasti - parim hetk oli laupäeva hommikul, kui kaalul särasid numbrid 91,6!!!! Pole paha, .....

Nädal 8-14 dets arvudes:
Suusk 6h 48min ja 79,8km
Jooks 2h 27min ja 22,3km
Ujumine 2h 16min ja 7,4km
Kokku 11h 31min ja 109,5km

Eile joostud 12,3km andis küll sellise hea tunde, et võiks 30km veel joosta ilma probleemideta. Eks ta muidugi pühapäeval näha ole, kas eilne tunne oli petlik või mitte. Iseasi muidugi, kas ilmataat laseb üldse maratoni maha pidada?

Detsember - jooksukuu?

Jah, plaan oli küll detsembris veidi rohkem jooksu teha, aga no mida sa jooksed, kui nii ilus suusalumi maas. Teine mure ongi, et kus joosta - tänane veidi alla 10km pikkune jooksuots Nõmme ujulast Pässa rabasse ja tagasi oli ikka 4km ulatuses üsna kehvakene, ilmselt nädal tagasi sealt läbisõitnud lumesaani jäljes on üritatud nii kõndida kui ka suusatada. Joosta hea ei olnud, aga sain hakkama.

Eelmisel nädalal saigi peamiselt suusatatud, jõulukuu esimese nädalaga kogunes 110,6 suusakilomeetrit koguajaga 9:41. Kõik sõidud said tehtud klassikas keskmise tempoga ca 5:20 per km. Laupäevaõhtune suusasõit lõppes üsna karmilt, kui viimane 2,4km pikkune Trummi ülemine ring sai läbitud nibin-nabin alla 20 minuti. Ühel hetkel hakkas nõnna kõvasti lund sadama, et ka mäest alla pidi lükkama, sirge peal läbi häda vahelduvat lükata, aga vähegi tõusu peal ei jäänd muud üle, kui tipa-tapa suusad jalas kõndida. Karm!

Just niipalju sadas värsket lund ca 20 minuti jooksul!

Täna peale jooksu proovisin siis ujulas seda õiget distantsi, esimene km läks 17:45-ga, teine 18:20-ga ja kolmas km 18:10. Viimane 800m läks 15:35, kokku siis Ironman'i esimene ala ajaga 1:09.50 - seda on palju!!! Selleks, et 21. augustil alla tunni veest välja saada, tuleb veel kõvasti kloorist vett kühveldada. Peale ujumist näitas kaal 92,6kg - see on väikseim näit viimase 1,5 aasta jooksul. 2009 mais jõudsin korraks 90 kilo joonele, aga see oli ka kõik. Äkki järgmise nädala pühapäeval saan alla 90-kilosena maratoni jooksma minna?!?

Ah jaa, detsembri esimene nädal siis arvudes - kokku 13h 39min ja 133,6km!!!

Üle-eelmisele postitusele (15km ujumine) lisaks ka veidi liikuvat pilti! 

Kuu lõpp - vahekokkuvõte!

Pühapäeval jäi nädala kokkuvõte tegemata, mis seal ikka liita ja lahutada, kui kuu lõpp kohe käes. Ja see oli minu jaoks tähelepanuväärne kuu - oma senise 6 treeningaasta (alustasin tõsisema treenimisega 2004. aasta oktoobris) ülekaalukalt suurima treeningmahuga kuu. Isegi siis, kui kogu novembrikuu treeningmahust lahutada maha see 16-tunnine matk Haanja100 radadel, oleks see kuu ikkagi aegade mahukaim. 50-tunniseid kuumahtusi on varem 3 korda ette tulnud, aga kohe ümbersaava novembri 70h ja 34min ja 644,1km on ikka midagi uut.

Mida siis sai kokku tehtud ja kui palju:
- ülekaalukal esi kohal on distsipliin nimega"kepikõnd, matk, rännak" (3 matka) - 20h 44min ja 114km!?!
- teisel kohal on rattasõit (3 sõitu, neist 2 Paldiski-Tln) - 12h 54min ja 221km
- kolmanda koha saavutas imikas (5 trenni) - 9h 39min ja 67,2km
- edasi ujumine (5 korda, üks neist 14km!) - 8h 46min ja 25,8km
- edasi suusatamine lumel (4 korda) - 7h 10min ja 83,6km (klass-uisk ca fifty-fifty)
- edasi rullsuusaga klassikasõit (3 trenni) - 6h 42min ja 90km
- ja lõpuks murelaps jooks (4 korda) - 4h 38min ja 42,5km (maraton!)

Detsembris siis ilmselt kaovad nimistust ratas, rullsuusk ja imikas ning suurema osakaalu saab suusatamine. Samas ei tohi unustada jooksu (19 päeva pärast on vaja maraton joosta) ja ujumist. Võibolla saab tehtud ka mõni lumematk.

Kuna eile oli peal väike väsimus (14km ujumist?), siis otsustasin päeva vahele jätta. Kui ikka ei jõua ja ei taha, ei ole mõtet vägisi sundida. Üldse peaks selle nädala veidi lõdvemalt võtma - et siis puhkenädal nagu. Eks see pühapäeva õhtul paistab, mitu tundi kokku tuli....

14km ajaga 4h ja 50min, ujudes......

Täna ujuti Tartus Aura ujulas neljandat korda TriSmile viiteteist kilomeetrit. Kuna ujumine on üks Ironman'i alasid, siis otsustasin kaasa teha. Juba enne starti matsin maha lootuse 5 tunnise kontrollaja sees 15km märgini jõuda, sest tavaliselt suudan ujulas ujuda 3km ca 57 minutiga, aga sama asja tegemine 5 korda järjest tundus mulle ilmse liialdusena.

Lootus kell 10 vette hüpata luhtus, sest veel kell 10.10 loivas ujujaid ujulasse. Ca kell 10.12 anti lõpuks start ja ca 20 ujujat kühveldasid 600 (kuutsada) otsa mõõtma. Lootsin küll rahuliku ja pika tõmbega alustada, aga elu teeb oma korrektiivid. Kui tahad karjas olla, siis tuleb koos karjaga uluda (loe: ujuda). Esimene tuhat läks 17.30-ga, teine 17.59-ga, kolmas 18 ja poole minutiga. Siis kutsus loodus peldiku näol ja kaks minutit niuhti läinud. Edasi kühveldasin tuhandeid ca 18.30 ja 19.00 vahele. Kuue kilomeetri pealt tegin esimese (ja ühtlasi viimase) söögipausi - konsumeerisin banaani ja banaani-corny. Kuna peale igat tuhandet olin paar lonksu dexali jooki joonud, siis peale seitset kilti kutsus peldik taas - seekord tuli suuremat kah! :)))

Selleks ajaks oli tekkinud ca viieminutiline varu kontrollaja suhtes, aga see hakkas vaikselt vähenema, sest kilomeetrite jaoks kulus juba nibin-nabin üle 20 minuti. Kusagil 9,6km peal lükkasin seinast lahti ja järsku lõi paremasse sääremarja mingi kramp. Kuna Jorh Aadnieli polnd käepärast, kes seda veidi triigiks, siis otsustasin ise kontrollida, et mis jama on. Keegi oli säärenaha alla pannud sellise vintske ja kõva sašlõkitüki. Sirutasin veidi kogu jalga, ajasin varbad harali ja ... läks üle. Kütsin edasi, aga täpselt 10km viimasel sajal meetril tuli sein ette. Pilt oli udune, mõtlesin, et prillid süüdi, aga neid eest võttes ei muutunud midagi. Pilt ikka udune. Pidin väikse pausi tegema. Alaselg oli ka valutama hakanud, ilmselt sundasendi tõttu. Konsulteerisin basseini ääres kogu ujumist kontrollinud Ain-Alariga, ka temal pidi pikematel otsadel sama jama olema.

Sõin pool corny batooni ja läksin sauna, laksasin kogu kapa kerisele ja venitasin kuuma käes selga - asi töötas. Siis veel üks (kolmas) peldikuots ja kogu paus venis 10 minuti pikkuseks. Endale tundus see kohe liiga pikk, aga uuesti vette hüpates sain aru, et pausi oli vaja. 11-s km - 18.30, 12-s km 18.59, 13-s km 19.25. Aega oli jäänud veel täpselt 20 minutit, kui läksin viimasele kilomeetrile ja sellele kilomeetrile kulus 19.59 - kogutulemus siis 14km ajaga 4h 50min. Poleks alguses munetud, oleks suutnud selle 500m veel ära ujuda, aga kogudistantsiks ei olnud ma veel valmis. Järgmine kord on vaja veidi taktikat siluda, vähem jooki, vähem pause ja 15km 5 tunniga ei ole probleem.

Tänud TriSmile teamile hea ürituse eest - viiendal ujumisel olen raudkindlalt kohal ja teen selle 15km ära!!!!!

PS! Edit: täna ujusid ikka paljud erinevate abivahenditega - lestad, lauad, käelestad. Ise ujusin naturaalselt, vist seetõttu, et mulle meeldib tegelikult kummita.......

Suusalumi, suusalumi, sadas õhtust hommikuni...

2010 aastal siis 24. november - see päev kõigub kalendris täiskuust või muust jamast sõltumata. See on see päev, kui saab suusad alla panna ja unustada musta maa igavuse ja kõvaduse. Enam pole vaja immida lühikesel mägiringil või peksta keppe asfaldisse rullsuusaga sõites. Nüüd saab mõnuga lükata - lükata lumel ja suuska.

Kui kellelgi huvi, võin tuua viimase 7 aasta lõikes välja oma esimese suusasõidu kuupäeva. Enda lähimälu ütleb, et 24.11 on ikka üsna varajane. On ka varem suusale saadud, aga tavaliselt ikka hulga hiljem.

Täna siis sai Trummis alumisel ringil tehtud 8 ringi (vist oli 2,2km selle pikkuseks) koguajaga 1:25. Kõige olulisem siinjuures on see, et siledal suusatamine on parim pulsihoidja, täna siis 93% õiges tsooonis, 4 prossa üle ja 3 alla. Selle sügise parim tulemus, sest tavaliselt ei suuda trenni üle 85 prossa õiges (aeroobses) tsoonis hoida.

Niiet hea trenn ja hea vaheldus. Kuigi täna oli paberite järgi puhkepäev, ei suutnud ennast lume tõttu tagasi hoida. Homme jälle!

Hetkel siis novembris kokku alla 60h, täpsemalt 59:59 ja 553,4km :))))

Keha võit vaimu üle, ehk esimene pikem jooks tehtud!

Kuigi keha oli ilmselt juba varem pikemaks jooksuotsaks valmis (seni selle sügise pikim ots tunniga 9,5km), siis vaim ei tahtnud kaasa tulla. Väike kartus ikkagi sees, sest kuigi kaal väheneb pidevalt (miinus 4kg võrreldes novembri algusega), ei ole ma seda õiget jooksumassi veel saavutanud.

Eile aga tekkis nö situatsioon ehk võimalus - viisin bussi Linnu teele remonti ning otsustasin koju tagasi jooksuga tulla. No nii igaks juhuks jooksin Trummi kaudu ja tegin möödaminnes ka kaks ülemist, 2,4km pikkust, ringi ära. Kodu jõudes näitas kell 1:43, teepikkust kogunes ülemise ringi tempo 6:32min/km põhjal 15,8km. Praegu ca 16 tundi peale jooksu ei tunne midagi - kõik on okoo! Vähem kui kuu aja pärast kavas oleva maratoni kontekstis on see ülibroo.

Võlgnen veel eelmise nädala kokkuvõtte:
Rullsuusk (klassika) - 4h 39min ja 63km
Jooks - 0h 45min ja 6,8km
Imikas - 2h 03min ja 14,5km
Ujumine - 1h 06min ja 3,3km
Ratas (MTB) - 5h 00min ja 81km

Kokku nädal - 13h 33min ja 168,6km

November hetkel kokku - 56h 24min ja 532,7km - UHHHH!

Midagi on juhtumas...

Tegin kolmapäeval analoogse (samad olud, sama distants ja sama mees) treeningu võrreldes 01. novembril tehtud trenniga - ja tulemused on rõõmustavad!

Ei oska siia blogisse tabelit tuua, aga toon välja kahe treeningu põhiasjad, esimesena siis 01.nov ja teisena 17. nov trenn!

Ala:
rullsuusk
Pikkus:
27km
Koht:
Kubija rada, 9 ringi
Aeg:
2:02
1:59
Keskmine pulss:
131
125
Anaeroobne:
18%
4%
Aeroobne:
71%
60%
Alla aeroobse:
11%
36%
Kalorid:
1509
1322

Sellest numbrireast saab välja lugeda ainult seda, et kahe nädalaga on paranenud taluvus, ehk siis täpselt sama pika maa läbimine samades oludes nõuab oluliselt vähem energiat ning ei kergita pulssi liiga kõrgele. Ehk siis lühidalt öeldes - edasiminek on märgatav.

Peale tänast imikat koos Taixi, Kaido, Virksi ja (Petsiga kah paar ringi) näitas kaal 93,4!! Uhh!

Homme taas rongiga Paldiskisse, et sealt rattaga kodu sõita - 5h ees ootamas.

Novembri teine nädal arvudes.

Kuna novembri esimene nädal jahmatas paljusid (eriti Stardipaugu osalejaid) selle 24 tunni ja 44 treeningminutiga, siis sai mööduval nädalal veidi rahulikumalt võetud. Sain lõpuks oma plaanitud treeningtsükli paika - 4 trennipäeva ja üks puhkepäev. Kokku siis ühes kuus (month) kuus (six) tsüklit, tsükliplaan 10h. Simpel!

Selle nädala treeningtundideks sain kokku 16:23, millest 7:54 moodustas ratas, 7:39 matk ja imikas ning 50 minutit sai ka basseinipikkust mõõdetud. Täna oli siis selle nädala pikim trenn, sõitsime üsna suure kambaga Paldiskist piki mereranda Tallinnasse välja. Koos Roccast kojusõiduga kogunes kilomeetreid 86 ja aega läks 5:13! Hää pikk trenn....

Aitähh Leivole kaardi eest, sain ka ise kodumaa geograafias tugevamaks!

Eelmisel aastal oli sellel sõidul 12 osalejat, täna hommikul tilkus igast Nõmme jaamast järjest rattureid rongi peale, Paldiskis kogu väge üle lugedes sain koguarvuks 31. Vahepeal oli veel liitujaid (loe: sissemagajaid), nii et kokku võis ligi 35 sõitjat täna rivis olla. Kui nii edasi, siis järgmisel aastal peab Hawaii Express vist ürituse korraldamise loa võtma! :)))

Terase karastamine!

Eile sain rattateenindusest kätte oma nö talveratta - veidi ümberehitatud vana, vist aastal 1999, ostetud KHS Crest'i. Vana ront sai üsna korraliku upgrade'i, enamus juppe on pärit vahepealse ratta KHS Alite 4000 pealt - XT kassett, LX esijooks, Deore Combo lingid-shifterid, Deore V-pidurid ja Deore esivahetaja. Tagavahetaja on aga aus - vanakooli STX (see oli Deore eelkäija). Pedaalid ja sadula keerasin maantekalt maha ja...



...täna ei saanud muidu, kui pidi ikka proovima minema. Ilm oli küll kõike muud kui sobiv rattasõidu jaoks, aga kui esimese sooja sai sisse, polnd häda midagi. Lõpuks kogunes kokku 53,8km, aega kulus 2:41. Kõige parem oli Harku suur ring - ilusa lume all ja mõnus sõita. Maanteede peal ikka pritsis vett saapa peale, peab vist porikapikendused tekitama.

Aga miks säärane pealkiri - selle ratta raam on juba kord terasest ning karastamist ei vaja. Karastamist vajab see sadula-ja-lenksu vaheline tihend. Õigem on vist karastamise asemel öelda iseloomu kasvatamine, säärase ilmaga ei ajavat hää peremees isegi koera välja. Mul koera ei ole, eri oska kommenteerida!

10 väikest Neeegrit ehk Haanja Jala100 - For Real!

Et kõik ausalt ära rääkida, mis ja kuidas, pean alustama kaugemalt - talvest 2009, kui tutvusin ühiste tegemiste käigus ühe lõbusa seltskonnaga - walkie-talkie'dega. Olen nendega läbi teinud meetrise lumega lumeilvese matka, kohtunud suvistel seiklusspordiüritustel ning eelmisel sügisel üritanud kahe päeva jooksul läbida ratastel Haanja100. Tookordne matk toimus novembri lõpus ning vähene valge aeg, hull tuulemurd metsas, osalejate ebapiisav ettevalmistus ja ka rahvusvaheline imperialism segasid toona 100km märgini jõudmist. Suutsime vaid 76km, aga see nö tegematajätmine tekitas uue ja hullema idee - läbida H100 originaaltrass jalgsi kahe päevaga?!?

Aga noh, tehtud-mõeldud, 6. novembri hommikul oli Kurgjärve baasi platsile kogunenud 10 väikest neegrit, et hull eesmärk ellu viia. Sõitsime minu bussiga Luhtõsse (sealt Kubija finitoni 38km ja Kurgjärveni 14km) ning täpselt kell 8.00 hakkasime astuma. Esimene väike neeger lahkus peale Vällamäge (18km),


teise neegri jalad jäid kõndimiseks liiga lühikeseks pisut enne Kaasjärve (27km). Mul endal tekkis ka kusagil seal vana prügimäe kandis reites mingi värelus, aga miskipärast läks see kusagil Verijärve kandis üle. Ajaga 6:21 olime Kubija hotellis, seltskond muidugi tundis ennast vabalt, kohe fuajees vabaneti saabastest-sokkidest ning mindi paljajalu restorani laiama (loe: suppi tellima). Meeletute jõupingutuste tulemusena õnnestus kogu punt ca tund aega peale maabumist uuesti liikuma saada - ees ootamas 14km tõusu Kurgjärvele. 3km asfalti mööda Tornimäele ja siis tõmbas vanajumal rubilniku välja - pime kui kotis. Meie lampide galerii oli üsna OK, Jaanimäe, Taevatrepp ja kell 19:30 olime Kurgjärvel. Koguaeg 11:30, minu puhas kõnniaeg 8:59, tempo siis 11:14 min/km. Ühesõnaga, 2,5h molutati tühja!!! Esimese päeva 52km tegi oma töö, esialgu ei suudetud isegi tuppa minna, vedeleti niisama Kurgjärve baasi kolmanda korruse koridoris ning tarbiti erinevaid taastavaid mõnuaineid - viiner, kook, õlu jne jne jne.


Õhtul väike saun, kreemitamised (hobuse kuumendav ja Born'i jahutav salv), veel veidi taastusjooki ja tuttu. Pühapäeval kell 7:45 oli stardis 7 neegrit (üks eelmise päeva katkestaja proovis uuesti ja 2 esimese päeva lõpetajat teatasid oma jalgade koostöö lõppemisest peaga). Juba vähem kui kilomeetri pärast kusagil Rabadumäe kandis pööras seitsmes neeger otsa ringi, järgi jäi meid 6. Hallimäel tegime esimese söögika, Munamäel lahkus ka walkie-talkie'de tugi-isik ja järgi jäi meid viis. Peale Vaskna kallasrada otsustas ka viies neeger lahkuda. Tema lahkumist peaks tooma positiivse eeskujuna võrdõiguslikkuse vallas - kui laupäeval alustas 4 meest ja kuus naist, siis Vaskna ääres oli alles 2 naist ja 3 meest. Pauli lahkumine tasakaalustas sugudevahelise võrdsuse ning võisime rahulikult oma rännakut jätkata. Ühes kohas enne Plaanit leidsime oludele vastava liiklusmärgi - tuju sai täiendust!



Plaanil ootasid meid kõik luuserid, väike toit ja edasi - Massimõrvarist alla, Plaani Jaanimägi, Vorstikas ja siis kui 95km oli läbitud, ei suutnud enam kõndida - nii krdi valus oli. Kui kõndida ei saa, jääb edasiliikumiseks 2 varianti - jooksmine ja roomamine. Roomata tundus imelik, seega hakkasin jooksma ja mirakel-mirakel, see oli nii iisi! Ma ise arvasin, et ilmselt see hetk, kui sa jooksusammul oled nö õhus, et jalad ei puutu maad, siis ei ole valu, sest ei pea oma suurt keret maha toetama - see ongi see, mis teeb jooksu ainuvõimalikuks edasiliikumise viisiks! :)))) Teine päev siis 48km, koguaeg 8:50, puhas kõnniaeg 7:44, tempo 10:05 min per km. Vähem neegreid, vähem molutamist! :)))

Aga noh, tehtud see sai. A kuda siis veel seda teha saab - suuskadega, käte peal kõndides, roomates või tagurpidi kõndides - issanda loomaaed on suur ja huvitav......

Uus kuu ja uued tuuled!

30. oktoobriga sai siis selleks aastaks korraldatud - viimase üritusena sai ära korraldatud üks uskumatumaid asju, Haanja Jala100. Sellist ideed esimest korda läbi oma peakese lastes kujutasin stardijoonel seismas ainult ühte osalejat - te ju teate, kellest jutt! Aga 75 startinut, neist 21 saja kilomeetri läbinut, kokkuvõttes üle igasuguste ootuste.

Aga ise - sain 15. oktoobril uuesti kellavärgi käima ning kuni eelmise nädala kolmapäevani sujus hästi, tehtud sai 18 tundi baasvastupidavust, aga nelja päeva pikkune Haanja Jala100-st tingitud paus ei lubanud poole kuu plaanis ette nähtud 25 tundi täis teha.

Uus kuu tõi ka uue stiimuli, kuna kauplus START! kuulutas välja talvehooaja trenni meistrivõistlused koondnimetusega Stardipauk ja nö täpselt neil aladel, mida mina talvel harrastan - jooks (incl imikas, matk, kepikõnd), suusatamine nii lumel kui asfaldil, ratas ja ujumine.

Kui ei suuda võistlustel kedagi võita, siis vähemalt trennis panen kõigile pika puuga. Esimese nädala treeningplaan näeb ette ca 28 tundi sellist treeningut, mis kvalifitseerub Stardipaugu kokkuvõtte alla. Et nüüd asi liiga koledana ei tunduks, siis pean teatama, et nädalavahetusel on ees kahepäevane matk Haanja100 originaaltrassi pidi - 100km peaks jalgsi 20 tunniga läbitav olema. Kõik muidugi sõltub teistest matkakaaslastest, sest matkagrupi liikumiskiirus on konstantne grupi aeglaseima liikme kiirusega.

OOPS ja pool aastat möödas...

Tjah, mis ma ikka oskan öelda. Tegemised, üritused, kuum suvi, muud jamad jne. takistasid mind korralikult ette valmistumast Eesti Täispikaks Triatloniks ning seetõttu jäi blogi päises püstitatud eesmärk sel aastal täitmata. HÄBI MINULE!

Aga mis sitasti, see uuesti. Alustasin 15. okt uue trenniperioodiga, eesmärgiks teha 20. augustil 2011 läbi Ironman - tõstaks siis esialgse eesmärgi 12h näiteks 11h peale - tea kas see move suudab mind rohkem asjaks stimuleerida.

Vähemasti niipalju, et edaspidi üritan siia blogisse teha vähemalt 1 sissekande nädalas.

Meest sõnast, härga sarvist! Pekske mind, kui ma seda ei tee!

Oops, ja kuu jälle möödas

Kiire, kiire, kogu aeg on kuidagi kiire. Jäävalamised, suviste ürituste ettevalmistused, lume rookimine, mure väheneva küttepuu koguse pärast - nii ei jõuagi kuhugi!

Aga üleeile oli tähtis daatum - pool aastat jääb aasta peaeesmärgini. 29. augustil kell 8.00 antakse Saku kandis start Eesti ainsale täispikale triatlonile, ironman'iks ei tohi seda nimetada, sest pole vist õiguseid ostetud.

Mida jõuab veel poole aastaga teha? Kõigepealt on ilmselt vaja hakata tegelema võistluskaalu vähendamisega, sest siis on lihtsam ratast vändata ja kindlasti on lihtsam joosta. No üks 10 kilo tuleks küll ära lõigata kusagilt. Teiseks on vaja jooksulihaseid hakata taasarendama, sest rahule võin jääda siis, kui ujumise ja ratta järel suudan maratoni läbida alla 4h. Senine parim tulemus on pärit eelmisest kevadest ja on 4:24. Kindlasti vajaks ka nö masinapark uuendusi, vaja oleks kalipsot, tilgakujulist kiivrit, aerolenksu jne.

Sel kevadel on jäänud veel üks, vbla kaks võistlust - uisumaratoni toimumine on kahtlane, aga 20. märtsil Haanjas toimuvale Haanja Vinter100-le peab minema, eesmärgiga teha pikk, tõsine treening. Siis kohe suusad nurka ja maanteedele, metsaradadele......