pühapäev, 13. august 2017

Fiasko a la Järvakandi!

"Damn you, Sten", tahtnuks hüüda, kui peale esimese kilomeetri läbimist tänasel Järvakandi Igamehe Maratonil (JIM) sain aru, et täna on taas see päev, kui tuleb alustatu enne lõpujoont katki jätta!!! Vaid 45 tundi tagasi Vikerraadio otsestuudios küsis saatejuht Sten Teppan, et kas mul on mõni maraton kunagi ka pooleli jäänud? Vastasin, et on, 2-3 senimaani, alati teatud ja kaalutletud põhjustel...

Tänane kiireim mees Allan-Peeter Jaaska!
Täna Järvakandis ei ennustanud enne starti miski fiaskot, aga juba umbes kilt peale starti oli parem jalg surnud mis surnud, ei tundnud ses jalas miskit põlvest allpool. Ei saa joosta, kui ei tunne, kuidas jalg maha läheb, kõndides läks jalg kord nii ja naa, aga see polnud ohtlik! Möödakäija veel ütles, et parm sööb jala peal, mupärast oleks sääl võinud olla 100 parmu, sest jalga ei olnud tunda!!! Liipasin esimese 4,22km pikkuse ringi lõpuni, et näha kogu korraldus ära ja siis häbiga jalga lasta!
Häbi on! Meie Kersti jookseb, aga mina teen pilti..... :(
Kunagi eelmise sajandi lõpus Rootsis juhtunud autoavariis sai minu selg viga nii, et neljanda ja viienda lüli vahel olnud disk on peale seda kusagile ära läinud ning selle elemendi puudumine mõjutab minu keha Tootsi "ishiase" moel, kord siin jama, kord seal valu! Tegelikkuses on ju ka sellel "Joosep Tootsi ishiasel" olemas oma nimi, sest "sciatic nerve" on inimkeha pikim, ulatudes selgroost varvasteni.
Minu suurim innustaja Järvakanti tulekul, anna andeks,
et pooleli jäi! 

Ehk siis, aeg-ajalt, mõnikord (nagu täna) just siis, kui seda vaja pole, annab see kadunud disk endast märku ning minul on kohe probleemid. Täna siis suutis see kuradi ishias just kõige ebasobivamal hetkel lüüa sinna paremasse jalga ning muuta selle minu jaoks olematuks kehaosaks. Krt ja prg!
Igamehe maratoni saab ka nii joosta, kaks tulevast jooksjat kärus! Respect!
Sinna see tänane, järjekorras 72. maraton jäi! Kahju, aga projekt 50/100 on endiselt jõus, olen igasugu tagasilöökidega arvestanud ning hulganisti bäkkappe endale ette loonud! Õhtul ajasin ennast Rõuges ratta selga ja mõõtsin ära järgmisel pühapäeval toimuva 19. Rõuge Rattamaratoni pikima sõidu esimese lisapauna pikkusega 18km, ehk siis sain veel enne tormi tervelt tund ja nelikümmend minutit higi valada 30-26 kraadises leitsakus!

Lähimm konkurent 100 maratoni peale sai täna
sammu kaugemale.....way to go Mart!
Ja see kuradi jalg ei olnud surnud, oli täitsa olemas ja töötas kaasa!?!