pühapäev, 9. september 2012

Negative split ehk maratoni ABC!

Pealkirja seletuseni jõuan jutu käigus, aga tahan seekord alustada veidi kaugemalt. Neli nädalat tagasi olin Kopenhaageni Ironman'i jooksus üks hunnik pussu! Esimesed 15km suutsin kuidagimoodi vaheldumisi kõndides ja joostes liikuda, aga peale 15km märki asusin kõndima ja tegin seda peaaegu lõpuni. Viimane 200m sai kaamerate ees siiski joostud. Peale seda maratoni (aeg 5:37:24) jäi ikka väga paha maik suhu. Lisaks sai tuksi keeratud ka hea Ironman'i algus.

Vist veel jooksen sääl Kopenhaagenis...
Kopile järgnenud kaks nädalat läksid kuidagi vindudes ja põdedes, tegin vaid kaks rattasõitu, sõin palju ja valesid roogasid ning manustasin liiga palju kesvamärga. Takkajärgi tark olles olen enda peale ikka hirmus vihane selle maha molutatud kahe nädala eest. Vihane seepärast, et lükkasin kogu aeg seda SEB Tallinna jooksumaratoniks valmistuma hakkamist edasi. Õnneks käis 27. augusti hommikul see vajalik krõks ära ja alustasin projektiga "Kahe nädalaga maratoonariks"!

See projekt seisnes õigetes treeningutes, õiges toitumises ja vaenlaste väljatõrjumises. Vaenlasteks olid antud olukorras siis liigne kaal ja seda põhjustavad ained. Ehk siis maakeeli öeldes, läksin dieedile, loobusin õllest ja sinna juurdekäivast ning hakkasin trenni tegema. Esimese nädalaga kogunes 19,5 treeningtundi. Tundub küll palju, aga mul oli vaja Haanja100 rada läbi sõita ja see võttis aega 9,5h. Muu treening oli hommikune jooks ja õhtune kerimine maanteel madala (loe: rasvapõletava) pulsiga. Asi toimis, 27.08-8.09 sai maha võetud ligi 5 kilo ja joostud ligi 40km. Vaim ja keha olid Tallinna maratoniks valmis!!!

Täna hommikul sõitsin rattaga Nõmmelt stardipaika, selline hea triatloniteemaline soojendus. Kohapeal oli suur dilemma, kas panna selga pikk või lühike vorm, aga õnneks otsustasin vaatamata kõledale hommikule lühikese kasuks (teisele ringile minnes näitas Hobujaama termomeeter juba 17 soojakraadi). Stardis asusin kohe 4:30 pacemakeri ehk Meelis Atoneni punti ja see oli õige otsus. Oma 83-ndat maratoni jooksnud Meelis teadis täpselt, millise tempoga alustada, kuna juua, kuna juurde panna jaa nii edasi. Mereäärsetel tuulistel lõikudel kamandati grupp tihedalt kokku, nii oli kõigil kergem joosta. Peale igat toidupunkti oodati grupp järgi ja mindi kindla tempoga edasi. Kõik see lõigi võimaluse teha see maraton pealkirjas välja toodud negatiivse splitiga, ehk siis joosta maratoni teine pool kiiremini kui esimene. Mul oli täna esimese poole ajaks 2:13:24 ja teise poole ajaks tuli 2:11:12. Eriti meeldivaks teeb selle vaatepildi protokollis minust kaks rida tagapool olev tegelane, kes suutis esimese poole joosta minust lausa 20 minutit kiiremini, aga lõpuprotokollis on ta minust tagapool. Alates 30-nda kilomeetri märgist kuni lõpuni sai võetud 131 skalpi ehk siis liiga kiiresti alustanut. Poole maa pealt lõpuni tuli veel 49 skalpi lisaks. Ehk siis 180 minust poolel maal ees olnud jooksjat alustasid minuga võrreldes liiga kiiresti.
Kusagil Pirta TP-s, foto Janar Vabarna!
Ja veel, see oli minu teine maraton, mille läbisin algusest lõpuni joostes, ilma füüsise või vaimse tasandi nõrkusest tulenevate kõnnipausideta. Selle üle on tegelikult kõige rohkem hea meel. Lisaks jäi maratonijooksu isiklik rekord vaid 28 sekundi kaugusele.......

Palju on veel teha, et saada paremaks. Loodan, et tänane positiivne emotsioon kestab kaua ja järgmisel maratoni- ja ironmani hooajal olen tugevam, peenem, kiirem ja nii edasi!!!

Ahjaa, mis kuradi maratoni ABC? Vaadake seda linki, vaadake tänast lõpuprotokolli ja te saate ise ka aru!!