Kolmapäev, 28. detsember 2011

Mõõt sai täis!

Jah, esimesel jõulupühal sai mõõt täis. Mitte sellel traditsioonilisel eestlase kombel "mõõt täis", vaid pigem sai täis üks arv, mida poleks vähemasti aastal 2003 taas sporditegemisega alustades enam ette näinud. Nimelt näitas minu kaal esimese jõulupüha hommikul sihukesi numbreid (võrdluseks selle aasta augusti kaal ca 91kg):
Ma-sen-dav...
Viimati oli neljakohaline number minu all kaalul kunagi aastal 2003, siis ma tegin ebamäärast trenni 2004. aasta Tartu Maratoniks (mis lõpuks ära jäi). Ebamäärane trenn seisnes võistlustempoga imika rada pannes, mis lõppes kiirabiga ja südamearsti tõdemusega, et sellise kerega ei saa sellist koormust arendada - ehk siis, üle oma varju pole mõtet hüpata. Küll ma toona siunasin seda südamedoktorit, aga nüüd pean tõdema, et tal oli õigus. Viieteist aasta tegemata tööd ei taastata ühe sügisega. Õnneks jäi 2004 TM ära (seaduspärasus selgub veidi hiljem)!

2007 aasta juulis hakkasime vennaga sauna ehitama. Alguses nö kukepeana tundunud ehitus viis kõigepealt kõik finantsid, siis kogu vaba aja ja takkapihta pani värisema ka mõned elu alustalad (loe: perekond)! Tookord pidasime 29. detsembril avamispidu, aga poole aasta jooksul sain teha treeningpäevikusse tervelt 4 (loe: neli) sissekannet (kaks päeva nö kommertsmatkal ja kaks päeva Haanja100 radadel). Too kuradi 2007 oli ka ainus kord, kui mul Haanja100 rada jäi korraga läbi sõitmata - suutsin seda teha vaid 2 päevaga....
Kuna talveks ettevalmistus jäi mul tegemata, siis jäi 2008 aasta Tartu Maraton ära!

2011 ehk mööduv aasta on minu jaoks igapidi tähelepanuväärne. Esiteks jõudis kusagil talvel minuni arusaam, et koht mingil maratonil ja "Pulleritsu alistamine" ei ole enam primaarsed asjad. Teiseks käisin kevadel lõunalaagris - asi, mida olin seni jälestusega pidanud mingite friikide pärusmaaks. Kolmandaks tegin ennast raudmeheks. Kusagilt sealt peale hakkas väike lagunemine - mott oli maas, eesmärk oli udune. Haanja Jala100-st kuni jõuludeni (56 päeva) on treeningpäevikus 4 sissekannet - jooks, rullsuusk, matk ja suusatamine, kokku 8 tundi trenni kahe kuuga!!!

Iga nelja aasta tagant (2003, 2007, 2011) on mul probleeme sügisese ettevalmistusega, seni on kehvale sügisele järgnenud TM-id 2004 ja 2008 ära jäänud! Tuginedes oma kehvale sügisesele ettevalmistusele võin üsna veendunult väita, et 2012 aasta TM jääb toimumata!

Aga häda selle TM-iga, mul on hooajal hoopis tähtsamad eesmärgid, nimelt 12.08 Kopenhaageni IM - ja seal tahaks finito teha alla 11h. Meest sõnast....!!!!

Aga on ka lähemaid eesmärke. Juba järgmise nädala neljapäeval (5.01) sõidame suurema seltskonnaga Tšehhi Libereci kanti Jizerska Padesatka maratonile. 50km klassikat musta maa pealt, lisaboonusena veel minu stardinumber 400 midagi ehk esimeses laines peale proffe. Nalja saab....

Et aga kaalu mitte katki astuda, ajasin jõulu ajal oma talveratta välja ja tegin kaks pikka sõitu. Esimene sõit oli veidi vihmane ja viis mind Harku metsa. Eilne sõit oli tuuline, aga soe ja see möödus vanu häid radu tallates Saku100 radadel:
Pärast ekslemist jõudsin algupära algusesse...



Kapsas metsas, jänesekapsas????????
Ah jah, veel üks hea pilt, pigem eellugu. Saku100 sillad on ehitatud ca 5 aastat tagasi ja eile neist üle sõites tekkis äkkmõte, et äkki mõni sild ei pea enam. See mõte sai kinnitust, kui jõudsin selle sillani....pidin kõva maa peale tagasipääsemiseks veel kolm silda ületama - hästi läks:

Langenud sild kusagil Pokumaa lähistel...
Ühesõnaga, olen taas tagasi reel. Teen õpetaja Lauri sõnade järgi - kui tervet trenni ei viitsi, tee pool, aga tee hingega. Küll ma jõuan, hooaeg on pikk veel ees.


Neljapäev, 8. detsember 2011

Suuskadega jalutamas

Eile enne ärasõitu Tallinnast Võrru ilmus Haanja Suusakeskuse Pubi Facebook'i lehele üks pilt, mis nõudis lähemat uurimist. Kui siis veidi Haanja suusaradade veebikaamerat ka sai jälgitud, oli asi selge, viskasin igaks juhuks suusad bussi, sest mine sa tea!
7. detsember 2011 Haanjas. Foto: Pubi Finiš
Täna üritasin võimalikult kiiresti oma Võru asjatoimetustega ühele poole saada, eesmärgiga veidi ennast tuulutada ja suuski jalutada. Kusagil lõuna paiku sain juba bussi nina Haanja poole pöörata. Nagu ikka, oli veel kuni Kasaritsani asi nutune, aga niipea kui Haanja ristis (Jaanimäe rist) jõudsin ca 200 meetri peale üle merepinna, läks pilt ilusaks ja valgeks. Haanjas panin kooli juures muidugi pikalt ABS-i krõbisedes parempöördest mööda, asfalt oli puhta jääs. 

Kibekähku suusad alla ja minema. Saaniga oli paar jälge ette sõidetud, see tegi lumeolud tunduvalt paremaks.
Kolmese ja viiese lahknemiskohas - hääää!
Peale esimest kolmest käisin uurimas, et mida need Haanja noored seal staadionit nühivad, kui metsas niivõrra hea rada...
Staadionil oli ca 10cm paksune lumekiht.
Selgitasin treener Kadrile olukorda ning suuremad ja tugevamad aeti koos minuga kolmese peale. Pärast lastekarja ülekäimist läksid mõned kohad nutusemaks, aga polnd hullu! Metsa vahel suusatas isegi Laur Lukin mulle vastu.
Kolmese lahknemine valgustatud rajal, hää klassikatõusu nurk!
Sõitsin ise küll uisusuusa ja -saapaga, aga suurem osa tõuse läks ikka klassikalises stiilis. Suusk miskipärast pidas, kas oli lumetemperatuur nulli lähedane või oli must maa suusapõhjale liiga lähedal! :))
Kolmandal ringil sõideti kolmese tõusul maa välja.
Aga see kolmese tõus oligi kogu ringi kõige kehvem koht, mujal sai mõnuga suusatada, mis minu hetkevormi juures nägi küll rohkem välja suuskadel jalutamisega. 9km läbimiseks kulus aega veidi üle tunni ja seda 142-se keskmise pulsi juures. Veel sügisel olid mu jooksutrennid kiiremad ja pulss madalam!

Aga kokkuvõttes ei ole ju treeningul (eriti esimesel) arendatav kiirus oluline. Palju olulisem on see, et selle jalutuskäiguga vabanes organismi hulgaliselt rahulolu tekitavaid hormoone. Kas neid nüüd niipalju tuli, et minu sügislaiskust murda, ei tea. Aga vähemasti suusahooaeg sai avatud!!!

Teisipäev, 6. detsember 2011

November - tühjakuu!!!

Pealkirjas toodud terminit (mitte seda kuu nime) palun lugeda rõhuga esimesel silbil! Nagu Tuhkatriinu või "tühja minema" või "tühjendama"!

Kuhu see november saigi muidu minna kui ainult tühja, sest eelmise aasta novembrikuu 70,5 treeningtunnile on sel aastal vastu panna vaid 7,5 tundi spordiharrastust 2011 aasta novembris. Masendav - ligi 10-kordne allakäik. Kuidas ma nii võin ja miks nii saab, sellest juba pikemalt edaspidi.

















Aga kui aus olla, siis on veidi siiber küll. Kusagilt novembri algusest süvenes veendumus, et aasta peaülesanne on alles augustis ja see pärsib kogu kokkuvõtmist. Keha tahab sporti teha, aga mingi piiraja pärsib, see kes ütleb, et ära rabele, tibusi loetakse augustis!




MIDA TEHA????? TAHAKS MIDAGI TEHA!!!!!!!!!!! SUNDIGE MIND MIDAGI TEGEMA!!!!!