Maratonidest, ausalt ja arutledes...

Minu isikule ja tegemistele on viimasel ajal ilmunud anonüümne kriitik, kelle peamiseks postulaadiks on nõue, et maraton tuleks 100% läbida joostes! Teiseks selle tegelase suureks probleemiks on muretsemine minu treenituse (loe: jooksukilometraazhi) üle. Korjan siia nö näideteks kokku mõned selle anonüümiku stiilinäited eri kommentaariumitest:

- Anonüümne 23. august 2013 22:01

See, kes jooksudistanti käies läbib, ei ole Ironman!

 - 27.08.2013 at 14:17, Anonüümne said...

Mis doktorist on jutt? Teadusdoktor, meditsiinidoktor, doktor nauk (vn k)?
P.................. ei ole monopoli ühele eesti keele sõnale. --
Mind aga häirib pigem see, et mõni harrastussportlane nimetab end maratoonariks, kusjuures pole maratonidistantsi (42,195 km) läbi jooksnud. Või "Iron Man"-niks (ilma irooniata!) - kusjuures tolle ultravõistluse suures osa käies maha vantsinud (koos pargipingipuhkustega). Vaat siin on Повод для размышления, nagu vene keeles öeldakse.
- - Doktori "ravisoovitustest" veel niipalju, et soovitada 4 km + 180 km + 42 km läbimist 18 km jooksumahu pealt on ikka markantne näide küll.

 - 11.09.2013 at 19:24, Anonüümne said...

P............. on tõstatanud väga olulise probleemi - info usaldatavuse. Kõik, mida internetis või ka mujal väidetakse, ei ole tõsi. Nt dr Holden väidab ("Paras aeg ajada törts maratonijuttu!" 10. september 2013), et on "läbinud 13 maratoni (Eesti peab üle kordama, et maraton tähendab 42,195m pikkust jooksu)". Samas artiklis veidi edasi aga juba 15 maratoni: "olen jooksnud 15 maratoni!?!". Siit tekib muidugi küsimus, mitu maratoni (42,195 m) Holden siis tegelikult läbinud on?
Arusaadav, et inimese mälu pole täiuslik. Teabe usaldusväärsusele selline silmatorkav lahknevus aga juurde ei lisa. Huvitavamgi veel on aga see fakt, et Holden käib küll palju maratonidel - seda aga ka literaalses (sõna-sõnalises) mõttes. Blogikannete põhjal on alust arvata, et päris mitmed neist 15-st (või 13-st?) on läbitud - vähemalt osaliselt - nn "kõnni-jookse" meetodil. Nt 5 minutit jooksu + 1 minut kõndi. Huvitavam küsimus on siis palju kestvusharrastussportlane deklareeritud maratonidest (siin ei ole kahtlust, et Holden ei ole sisse lasknud nn "jooksumaratone" nagu klubi Tartu Maraton 23 km pikkune kevadjooks) on läbinud ja palju on jooksnud (joostes läbinud). Seda võiks küsida kõigi harrastajate käest (aga muidugi mitte Pavel Loskutovi klassiga tipptegijatelt). Eelkõige peaksid seda küsima harrastajad endalt.

- Anonüümne 11. september 2013 20:12

7 min/km tähendab, et lähed vahepeal kõnnile üle. Järelikult - sa ei lähe maratoni jooksma, lähed maratoni läbima! Nii kirjutagi. 8)

Vähemasti mulle tundub, et kõik need 4 kommi on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt (ei viitsi hakata ip-sid üles kaevama) ja sellel isikul on mingi sisemine valu, mis sunnib sellist asja kirjutama. Äkki on see kadedus? Mine sa tea? Aga püüan seda haiget inimest veidi aidata ja toon sellesse postitusse välja kõigi oma 15-ne läbitud maratoni ligikaudse saldo - palju jooksin, palju kõndisin! Hetkel on veel asjad meeles, eks hiljem ka endal hea vaadata!!! 

1. Otepää-Tartu, märts 2009. Minu esimene, nö hurraa-maraton. Usun, et eelmisel pühapäeval oli Tallinnas umbes 500 sama lolli tegelast maratoni stardis, nagu olin mina ise tookord Otepääl. Esimene pool ikka täpselt 2 tunniga, Tatra orust välja jõudes haamer ja edasi iseendaga tehtud diilile toetudes süsteemiga 5min jooksmist lubab 1min kõndimist. Kuidagi sain niimoodi lõpuni, aeg 4:24. Jooks/ kõnd ca 90/10!

2. Stamina Vana-aasta, detsember 2010. Õues -11 kraadi, lumi jne. Esimestel kilomeetritel kaklesid minus kaks mina, see kiire ja see aeglane. Õnneks aeglane võitis. Tegin negatiivse spliti ja lõpetasin kõrgel sammul ajaga 4:27, olles läbinud 42,2km 100% joostes (joogipunktis joogi haaramiseks tehtud paar sammu ei lähe ju kõnni alla?) Jooks 100, kõnd 0!!!

Miinus 11, brrrr....

3. Keila Täispikk triatlon, august 2011. Esimesed 21km ehk 7 ringi möödusid joostes, siis miskipärast hakkas jalgadele meelde tulema, et kunagi hommikul sai mingi 3,8km ujutud ja ka 180km rattaga eraldistarti sõidetud. Isegi meetrine tõus 50m pikkusel lõigul tundus himaalajana. Tõusvad rajaosad kõndisin, muu jooksin. Aeg vist 4:45, suhe 90/10 jooksu kasuks.

4. SEB Tallinn, sept 2011, kolm nädalat peale täispikka. Läksin koos sõpradega 4:30 pundiga teele, aga kusagil seal 30km peal tuli sein ette. Taastumisaeg täispikast jäi vist liiga lühikeseks. Kuni Russalkani töötas 6min jooksu, 1min kõndi, aga sealt edasi kuni Kaarli kirikuni läks kõnniga. Aeg 4:39, jooksusuhe kõnniga 80/20.

5. Haanja Jala100, okt 2011. Korraldamise kõrvalt ei olnud ise küll eriti osalemisvalmis, aga sain kokku läbitud 46,67 km, maratoni vaheaeg oli 4:53. Haanja künklikul rajal on kasulikum niiehknaa tõusud pika sammuga kõndida, aga pakun, et jooks võitis tulemusega 75/25!

6. Kuna peale sügisest Jala100 tabas mind vigastus ja sellele järgnenud motikriis, millele järgnes 2 kuud suusatrenni ja juba 2012 vabariigi aastapäeval taas põlvevigastus, siis pidigi 12. augustil 2012 toimunud Challenge Copenhagen'i nimelise täispika triatloni maraton kujunema minu senise maratonikarjääri kirstunaelaks. Aga midagi polnud teha, 395 eurot oli osalemise eest masktud ning tuli minna, kasvõi kõndides seda läbima. Suutsin 15km ära teha suhtega 80/20 jooksule, aga siis oli ka kõik, finišisse viis mind 27km kiirkõndi. Aeg 5:37, kõndi 85%, jooksu vaid 15%......

Kopenhaagen 2012, veel jooksen, ees on vaenlane - äärekivi....

7. SEB Tallinn, sept 2012 - 4 nädalat peale Kopenhaagenit olin heas hoos. 4:30 grupiga alustades jooksin lõpuks peaaegu, et isikliku rekordi, aeg 4:24, jooks 100, kõnd 0!!!

8. Tartu Linnamaraton, okt 2012 - olin ka veidi trenni teinud ning jooksin taas välja korraliku negatiivse spliti. Esimene pool 2:13, teine 2:07, tulemuseks isiklik rekord ja kolmas puhta jooksuga läbitud maraton!!!

9. Haanja Jala100, okt 2012 - 100% joostud maraton, küll aeglane - aeg 4:42. Ringide vahepeal kulus aega korraldamisele.....

10. Valencia Divina Pastora, nov 2012. Olin tegelikult väga heas maratonivormis, aga maratoni-eelsel nädalal Mallorcal läbitud ca 400 rattakilomeetrit ja maratoni eelõhtul Valencias jala hotelli otsides läbitud ca 15km andsid endast maratoni 30-ndal kilomeetril põlvevalu näol tunda. Longates-kõndides-sörkides suutsin kuidagi lõpetada, aeg 4:25 bruto, jooks/kõnd 95/5.... Kahju, oli hea võimalus alla 4h joosta.

Divina Pastora 4:30 tempomeister - maraton on rõõm!!!

11. Mispo maraton Vändras detsember 2012. Ideaalne jooks, esimesel kahel ringil 15-st jooksjast viimane, lõpus kuues. Negative split ja isiklik rekord 4:08 - 100% joostes mööda lörtsist ja lumist teed!!!

12. Viimase öö unistus Laulasmaal, 31. detsember 2012. Olles kaks päeva varem läbinud TriSmile'i pundiga 45km süsteemiga 5min jooksu + 5min kõndi, olid aasta viimasel päeval jalad üsna pehmed. Aga 550 meetri pikkusel libedal ja lörtsiste lopmidega metsateel joostud maraton sai läbitud ajaga 4:26 ja taas 100% joostes!!!

13. Rakvere-Vinni, jaanuar 2013. Lumine talvemaraton ca 8-kraadise külmaga. 100% jooksu, aeg 4:16!!!

14. Vändra 40. maraton, 4.mai 2013. Miskipärast tuli enne Tartu suusamaratoni jooksutrennidele vahe sisse ja seda oli Vändras tunda, 32km joostes, lõpuni taas tirilimps-poolteist abil, aeg 4:28, jooks/kõnd 90/10.

15. Ironman Copenhagen, august 2013. Olematu suvise jooksutreeningu pealt on esimese hooga ära joostud 27km isegi hea, viimased 15 siis taas süsteemitades, aeg 4:41, suhe 80/20.

Hetkel siis olen oma 15-st läbitud maratonist läbinud 7 joostes ja 8 joostes-kõndides ning juba homme võin viia joostud-osaliselt joostud maratonide suhte viia poole peale, sest hetkel on tunne hea homseks Valmieraks on vaim valmis! 

Contra eelmisel aastal Valmieras, jookseb homme ka!

Aga mis sina, hää lugeja arvad, kas ülaltoodud anonüümiku kriitika on õige? Kas peale iga väikest maratonirajal juhtuvat valusööstu, millest aitab üle veidikeseks kõnnile üleminek, peaks kohe iseennast diskvalifitseerima ja katkestama. Kas Ironman'i tehes peab suutma 11-tunnise pingutuse järel veel naerul näoga joosta või on selle ülima võistluse eesmärgiks läbida 3,8km ujudes, 180km rattaga ja 42,2km ilma abivahenditeta mööda maad - toimugu see siis joostes, kõndides, roomates või kätel kõndides? Kas näiteks see naisterahvas, kes läbis Kopenhaagenis Ironman'i maratoni karguga kõndides, ei olegi seepärast raudne naine, vaid lihtlabane pettur???

Paras aeg ajada törts maratonijuttu!

Kunagi kevade ja suve vahel, kui ma sõitsin Võrust rattal vaatama Estonian Spring Road Massacre nimelist üritust (minu interpreteering), sõitis mulle enne Tête de la Course'i ja Peloton'i saabumist teise null-autoga vastu KTM päälik Indrek Kelk. Pidas korraks auto kinni ja ütles: "sa Ivar, pead ikka ka koguaeg vastuvoolu ujuma!"

TRR peloton, kas äkki Karla ei ole vedamas?

Jah, ma ujun vastuvoolu, sest tavaline on igav:
- ostsin endale kolm hooaega tagasi SS-ratta ehk single-speed'i ehk ühekäigulise ratta, sest toona Elionil (nüüd Samsungil) kihutamine oli boring. Rasketel radadel nagu Jõelähtme või H100, kärab sinku aga küll ja veelgi, lisaks sellele veel kindlustusega, et ei raamikõrv ega kett purune. Samsungi radadel aga on sinkuga mõnus kulgeda...
- ujun vastuvoolu sellega, et juba neli hooaega pole tarbinud ühtegi tänasel päeval harrastajale nii harjumuspäraseks saanud geeli. Vaatamata "asendamatu" geeli mittetarbimisele olen ära teinud 3 täispikka triatloni (Ironman), läbinud 12 maratoni (Eesti peab üle kordama, et maraton tähendab 42,195m pikkust jooksu) ning veel palju muid huvitavaid võistlusi-üritusi-sündmuseid. Kui ei ole kiire, ei ole geeli vaja...
- ujun vastuvoolu ka sellega, et ei osale juba 3 aastat üritustel, mille nimes on maraton, aga mis on alla 42,2km pikad (erandiks olen endale seadnud Mulgi uisumaratoni, aga erand kinnitab reeglit).

Kus võtta on, tuleb võtta... (Mulgi uisukas 2013)

Eks neid vastuvoolu minekuid ole veel, aga mitte sellest ei taha ma täna kirjutada. Kuigi ca 75% Eesti tõsimeelsetest harrastajatest lähevad eeloleval pühapäeval aja peale läbima pikendatud kruusarallit Otepäält Elvasse, lähen mina ikka vastuvoolu ja suundun hoopis naabrite juurde Valmierasse maratoni jooksma. Teen sellega kooli mõistes nö vigade parandust, kuna eelmisel laupäeval olin SEB Tallinna maratoniks valmistumise asemel hoopis Setumaal Piusa Ürgoru puhkemajas hää sõbra pulmas. Vanasti sai Eestis maratoni joosta korra aastas Vändras, aga pulmas käidi suve jooksul mitu korda. Nüüd on asjalood teisiti - mina käisin viimati pulmas aastal 2000, aga peale seda (ja enne järgmist pulma) olen läbinud 15 maratoni!?! Minu valik ju oli tegelikult lihtne, pulma tuleb minna, aga maratone tuleb ju veel....

Illos...

Peale Kopenhaageni maratoni (Ironman'i sees) tekkis mul korraks sihuke kõikvõimas tunne, et suudan joosta ka ilma trennita. Kahe ja poole kuuga läbitud "tervelt" 18 jooksukilomeetrit ning aja 4:41 väljajooksmine peale 3,8km ujumist ja 180km pikkust eraldistarti andis ju ülbitsemiseks põhjust. Aga ilmselt trehvas tookord lihtsalt hea päev, sest edaspidi jooksmist proovides olen ikka pidanud veidi neid ülivõrdeid maha tõmbama.

Kopi  Ironman'i  finišiala 2013, vinge asi!

Tänane 10,55km pikkune (taotluslik veerand maratoni) andis üsna täpselt teada, mida pühapäeval Valmierast oodata. Alla viie tunni ajas olen kindel, eriti kui suudan 7min/km tempoga alustada. Selline tempo tähendab minu jaoks pulssi ca 140 ning piimhappevabaid lihaseid ja head tunnet. Poole pealt võib vaikselt tempo tõsta 6:30 peale ja kui tunne on hea, siis alates 35-st veelgi vajutada. Eks näis, kuis välja kukub? Usun, et Valmiera saab heaks indikaatoriks ja rajaseadjaks järgmistele maratonile, mis mul sel aastal veel kavas on. Lubasin Tartu Linnamaratoni tempomeistrile sel aastal 4:00 grupis püsida, ehk siis tahan kuu aja pärast Tartus oma isikliku alla 4h viia.....

SEB maratoni 4:00 tempomeister Meelis teeb seda ka Tartus...

Aga uudiseid on veel! Sõidan koos paari maratonihulluga 10. oktoobril Poznani, et osaleda 13. oktoobril sealsel maratonil. Mida rohkem meid punti saab, seda odavam tripp tuleb. Kui kellelgi on huvi, helistage, mailige, pange oma huvi kommentaariumisse vms. Sõidame sinna igal juhul. Kuni 17. septembrini saab ennast 150 zloti eest kirja panna, seejärel tõuseb hind 200 zloti peale (4zl=1eur). Sõidame Caravelle'ga, elame kusagil hotellis-hostelis jne....

Aga jah, peale Valmierat, ehk selle aasta neljandat maratoni, tahaks sel aastal veel 7-8 neid teha. Kas see õnnestub, on juba iseasi, aga vähemasti plaan on paigas....

Pildid pärit oma ja Kermo Tsäro kaameratest ning Facebook'ist!

Riskigrupi esindaja pihtimus!

ERR spordiportaal kirjutas 26. augustil 2013: "24. augusti öösel suri haiglas Scoutspataljoni vanemseersant Meelis Sander Ülemiste järve jooksul tabanud terviserikke tagajärjel."

See kurb juhtum sai omamoodi äratajaks, sest selle vähem kui kaks nädalat tagasi toimunud asja tagajärjeks on Eesti eri meediakanalites tõusetunud teemapüstitus,  a la kas tervisesport on ikka tervisele kasulik jne. Usun, et keegi ei kahtle selles, et selle teema ketramine on vajalik, sest näiteks eile tuli "Ringvaate" kaudu avalikkuse ette infarktijuhtum kevadisel Tartu Rattarallil, millest senini teadsid vähesed. Ja just seetõttu, et taguda veel kuuma rauda, räägin teile ka oma loo....

Postituse pealkiri tuleneb eilses Ringvaates SEB Tallinna Maratoni meditsiiniteenistuse juhi Kaspar Rõivassepa intervjuu lõpetuseks öeldust: peamine riskigrupp on 40-ndates aastates mees, kes on kunagi noorest peast sporti teinud ning on nüüd taas hakanud spordiga tegelema. Mina lõpetasin aktiivse sporditegemise nondel segastel aegadel seal 1991-1992 paiku. Vahepealsetele aastatel sai harva, nii ca 10 korda aastas sai ikka liigutatud - tennis, mõni rattasõit, jalg- või korvpall. 1997 sõitsin Tartu- ja 1998 sõitsin Haanja suusamaratoni, 1999 startisin Tartu rattamaratonil. Aga need olid harvad sähvatused. Aastal 2004 startisin Haanja suusamaratonil ning jäin toona enda jaoks ettepandud eesmärgi, ehk 3h alistamisest vaid sekundite kaugusele. Järgnenud sügisel asusin isuga treenima, et uuel katsel Haanjas parem olla.

Otepää rattasõit, suvi 2004

Kusagil oktoobri lõpus alustasin imikaga Kubija metsas Võrumaal. Tavaliselt tegin tunniga 6 imikaringi, ehk siis ca 10min ringi kohta. Tundus olevat selline korralik treening, väsitas ära ja tegi jalad veidi valusaks. Panin nii mingi 2 nädalat jutti, ringiajad paranesid kogu aeg ( (keskmised ringiajad 9:30-9:50, viimane ring ikka sinna alla 9 minuti). Ja siis peale seda kahte nädalat kodus teleka ees suusatamise paarissprindi MK-etapile (Anti Saarepuu ja Erki Jallai?) kaasa elades olid järsku silme ees valged kitlid jne....

Järgnenud visiit südamearsti juurde pani diagnoosiks 2 kuud mõõdukat sportimist pulsiga kindlasti alla 120. Ostsin pulsikella ja sain kohe aru, mis ma senini olin valesti teinud. Neidsamu imikaringe alla 120 SLS-iga läbides olid ringiajad 15-16 minutit. Nüüd aastaid hiljem, juba nö korraliku põhja omavana olen neid ringe katnud sinna 12 minuti kanti...

Vasa 2007, kolm meest, kolm medalit. Koos Art Soonetsi ja Teet Reediga.

Ah jaa, peale kahte kuud madala pulsiga liikumist ja sellele järgneud uut koormustesti sain arstilt loa veidi juurde panna. Jaanuari alguses alanud mõistlik treenimine päädis 2005. aasta Haanja suusamaratoni 95. kohaga ning ka aeg tuli seekord alla 3 tunni, tervelt 38 minutit alla 3 tunni....

Senise elu ajaliselt pikim võistlus seljataga - Tahko 2008 MTB.
192km, 4300 tõusumeetrit, aeg 14h23min!!!

Nüüdseks olen, nö mõtestatult treenides, saanud hakkama 3 täispika triatloniga, läbinud 15 maratoni, ligi 50 suusa- ja rattamaratoni. Kogu seda sporti ei tee ära ilma korraliku aeroobse põhja ladumiseta, aga baastreeningul aeroobses tsoonis püsimise parimaks abimeheks on pulsikell. Alati pole südame häält kuulda, tehnika aga näitab halastamatult, mis seis on!!!

Polar 725SX, minu asendamatu abimees aastast 2005!