kolmapäev, 29. november 2017

Milking cash - vol 5 ..... and the last time for the show!

Kunagi ammu tundus see vainamine lahe - ai oli hää ää panna! Kuna mägi pole vaatamata nõudmisele Muhamedi juurde tulnud ega ka Muhamed ise pole mäe mano läind, pole vist edasisel vaenamisel punkti! Las ta siis olla! Mina teen ikka oma, vaatamata koerte ja karavani mölale!
Seekord siis rekordsumma, üle 2K! Foto: Marie Elise Tupp
Järgmisel aastal teeme taas, sest on ju hää hääd teha!

kolmapäev, 22. november 2017

78 - viies häätegu Pääskülas!

Olete te näinud, kuidas aeg lendab? Nõnda küsis üks sõber aastal umbes 1991 ja viskas tipi esimese ühika viienda korruse aknast oma kella välja! Postitusele pealkirja pannes ehmatasin ka ise, et kas tõesti toimus juba viies Pääsküla heategev raba maraton ehk siis justnagu eile tekkinud mõttest on möödas juba 4 aastat?
Nii mindi Pässas novembris 2013....
Tegelikult pole mõtet kiirelt kaduvat aega taga nutta, sest sellesama aja sees on ju palju ära tehtud, nähtud, kogetud ja tunnetatud! Aktiivne olles möödubki aeg kiirelt, aga tõhusalt, jättes ajalukku jäljed, mida siis vastavalt nende sügavusele või olulisusele mäletatakse või unustatakse.
.... ja nii mindi läinud laupäeval!
Pääsküla viieteistkümnenda ehk viienda heategeva maratoni ettevalmistamine algab ca kuu aega enne toimumist, mil esimesed agarad osalejad hakkavad meilboksi pommitama nõuetega regamine avada! Teen siis regamise lahti, ca 30% tavahinnast kõrgemalt. Süümekaid ei tunne, sest kogu osalustasuks makstav raha läheb otse heategevuseks, ehk siis kanname osalustasudena laekuva raha sada prossa edasi nendele, kes seda vajavad! Ca kaks nädalat ehk kümme tööpäeva enne tuleb ära teha AKIS ehk Tallinna linna avalike ürituste registreerimistaotlus, mis vaatamata üleval linnas valitsevale seakarjale, on oma loomuselt lihtne ja loogiline süsteem, muidugi kui oled eelnevalt seda teinud ja tead kuidas protsessi juhtida. Kahe tunniga asi tehtud ja ootame positiivset vastust ca kümnelt ametilt - noorsoo omast päästeni!

Rabaraja murekoht, kuu aega tagasi oli see kurv vee all!
Edasi käin tihedamini rabas tsekkamas, ega äkki taas uputust ei ole? Oktoobri alguses oli essa kilomeeetri kurvis tee peal ca 10cm vett, õnneks taandus see uputus ning rada on vaba. Kuna mul Tallinnas korraliku lao- või hoiuruumi ei ole, pean Võrumaalt varustust tooma, kokku tuleb korralik haagisetäis kraami - telgid, lauad, toolid, märgid jne. Et maratonieelne päev liiga pikaks ei läheks, teen suure osa asju - numbrid, toiduteema ja muud ettevalmistused ära juba neljapäeval. Reedel alustan Cramost, siis telgid püsti, Saarest promotooted ning enne pimedat veel rajamärgistus paika. Õhtupimedas pakin bussi igasugu kraami (toit, jook, nõud, gaas, kaablid, põletid) triiki täis ning hilisõhtul vaja veel paarsada kiluvõikut teha, siis võib magama minna!
Keskus peaaegu valmis, reede kell 15:30.
Kaksteist, pool üks, üks, pool kaks ja nii kella poole viieni välja vaatan kella - und ei tule. Seda juhtub mingi paarteist korda aastas, kui pea on enne omakorraldet sündmusi mõtteid ja muret täis, mis ei lase magada. Kell pool viis otsustan, et ise rajale ei lähe, kuna liiga hästi on meeles Haanja Ultra100 eelne magamata öö ja seejärel raja 25-ndal kilomeetril toimunud sepikoja külastus. Sellest otsusest tekib ilmselt rahunemine ning ärkan äratuse peale, saades nii tervelt 2,5 tundi und! See tundub piisav ning panen hommikul jooksuriided selga.
Teisel ringil oli veel ihhihhii-ahhahhaa. Foto: Janek Oblikas
Kell 9 lähetame teele aeglasemad jooksjad, kell 10 läheb põhimass, mina teiste seas. Sean koha alguses oma tempo paika ning ei lase ennast teistest häirida. Pool tundi 4,22km ringi kohta, eeldatav lõpuaeg siis 5h piires. Kuus ringi olen graafikus, siis läheb korraldamisega veidi aega kaotsi ning seitsmenda ringi lõpus läheb ootamatult raskeks. Kulgen kuidagi kaheksanda ära ja siis eelviimasel ringil, ehk kusagil 36km peal, saab jooksulimiit läbi. Otsas, kõik! Korraldamise koorem ja vaid 2,5h und jõudis kohale! Lonkan lõpuni, ajal pole tähtsust.
78! Krušoviče černe!
Kõik 90 osalejat on kella 16-ks kohal, võistluskeskus ja rada maha, asjad kokku. Pühapäeval kraami lahti- ja ümberpakkimine. Esmaspäeva varahommikul renditud kraam Cramosse tagasi. Eesriie!
Võistluskeskuse juures elav vanahärra imestab alati,
kuidas ma need peldikud üksi kärule saan.... :D
Pääsküla 15. Heategeva raba maratoni tulemusena kogusime kokku 2018 eurot, mis läheb Nõmme Kergejõustikuklubi vähekindlustatud noortele spordilaagrites osalemiseks.

reede, 10. november 2017

77 - Urho rsk, ma sul teen!

Oktoobri keskel Kõnnus alanud turnee, ehk 3 nädalaga 4 maratoni, lõppakordiks sai Käärikul, kunagi ammu spetsiaalselt Soome NSV presidendi Urho Kaleva Kekkose jaoks tehtud 14km pikkuse raja kolmekordne läbimine, ehk maraton pimedas, mudas ja loodist väljas rajal!
Urho Kaleva Kekkonen 3.9.1900-31.8.1986. Autori foto.
Jooksuhullude vennad Tartumaalt, Suusahullud, on juba teist aastat korraldamas Ööjooksumaratoni, millel kavas 1, 2 või siis 3 kekkost, ehk siis arvude keeles 14, 28 või 42km. Eelmisel aastal olin ise sinna minemist plaanimas, aga samal päeval toimunud rattalaat, rääkimata Ruu metsa sõidust (kuhu ma laada tõttu minna ei saanud), pani(d) tala ja ei saand ma kuhugi peale laada. Aasta tagasi õnnistas vanajumal suusahulle lumega, niiet hää sõber ja PBP-kaaslane Rainer sai selle lausa suuskadel läbida. Sel aastal jättis aga just läinud lumi maha korraliku vete- või siis pigem porivälja, mille jaoks oli vaja valmistuda.
Porine PBP-kaaslane Rainer Käärikul!
Siit ja edasi ilma märketa korraldaja fotod.
Olen seni omanud pidevalt vahetuvaid nn asfalditosse (ainult Asics) ja ühte paari naelu nimega Icebug. Ja kuidagimoodi hakkama saanud! Aga Haanja Ultral hakkas just mäest alla jooksmisel jalg jooksma Icebugi ninasse ning 35km-ga olin teinud vasakul jala suure varba küünele 1:0 või siis hoopis vastupidi, tegi varvas mulle üks-null, mine võta kinni! Seetõttu hakkasin otsima Kääriku jaoks veidi paremat jalatsit, ning oh imet, leidsin need 48h enne starti, Järve keskuse Rademarist! Müüja lubas, et need 139 pealt 79 pealt allahinnatud tossud on pidavad ja goreteksid, ehk ka veekindlad. Tavapärase umbusklikuna uskusin müüja jutust ainult hinda...
Töö on tehtud, 42km poris ja varbad kuivad! Uskumatu! Autori foto
Aga selle müüja jutt pidas, tänud talle siitkaudu ja kui kohapeale satun, annan ise edasi nii verbaalselt kui ka moraalselt! Kohe raja esimesel kilomeetril oli palju sellist vajuvat pinnast, kus vesi lirtsus ning pori jätkus. Jalats pidas ning vett läbi ei andnud. Pure lack, mõtlesin peale esimest suuremat mülgast. Peale teist ja kolmandat mülgast, juba Pülme Suurmäele tõustes, sain aru, et jalg ongi kuiv, vaatamata püdelale porile, millest sai läbi mindud! See andis julgust vähem rada valida ning rohkem otse minna! Asics Gel Sonoma 3 - julgen soovitada!
Ennast tõestanud tegija pestuna kodus ahju servas kuivamas.... (Y) Autori foto
Peale Haanja Ultra maratoni koormat olin iseendaga ettevaatlik, sealne pauk ja pisut alla 7-tunnine maraton olid värskelt meeles. Alustasin rahulikult, eesmärgiga kulutada ringile max 2h ja jõuda 6-tunnise kontrollaja sisse. Üllatavalt kergelt läks, vaatamata tagasihoidmisele sain esimese ringiga hakkama ca 1:48-ga. Pilt selge sellest, mis veel kahel ringil rajal ees ootamas on, sukeldusin öösse. Kui teisel ringil tilkus veel siin-seal ükskuid 28km jooksjaid, siis kolmandal olin rajaga ühtes pühalikus vaikuses! Oot, rebisin oma jutuga jooksust ette! Teise ringi tegin ca 1:50-ga, täpsemalt ei tea, mäletan, et kolmandale ringile läksin 3:42 pealt!
Ringi lõputõus oli karmimast-karmim.....
... mõne venna võttis lausa käpuli.....
Lahkusin kolmandalt korda Käärikult, lambi aku oli just enne ringi lõppu vahetatud, kõht TP-s täis söödud, olemine üle keskmise. Tulevik hele! Tegelikult oli asi üsna tume, sest peale Kääriku baasi tulesid nägin järgmist korda mingitki tulukest alles Harimäel, raja 7km peal TP-s, kus Sigrit pakkus kõike hääd ja lisaks sellele veel ka kuuma musta kohvi. Seda oli vaja, sest ees oli veel 7km üksi ja pimedas! Panin hooga minema, aga peale pikka allamägejooksu tõmbas luupealsed lihased valusaks ning jooksuga oli kõik. Kilt edasi tõmbasid ka triitsepsid, mis polnud ammu keppi näinud, krampi ning jäigi vaid kõnd ilma keppideta. Enne heinamaa kaarega laskumist olin kindel, et nägi kahte rajamärki, aga üks kadus. Ilmus taas ja kadus uuesti. Sain veits hiljem aru, et rebane ootas raja ääres kustujaid, kaks põlevat rohelist silma teraselt jägimas osalejate olekut!
Harimäel, raja kõrgeimas kohas, 217 ümp.
Lõpp läks raskeks, aga olin kahe varasema ringiga kogunud niipalju varuaega, et vaatamata viimase ringi veidi üle 2h minekuni tegin need kolm kekkost ära 5:43-ga, 17 mintsa alla kontrollaja! Medalid olid otsas, õlu õnneks mitte, tehtud! 77 purgis! Kui ma järgmise aasta 30. juunil selle sajanda maratoni ära teen, hakkan ikka tõsiselt valima, milliseid maratone üleüldse edaspidi joosta!!!
Igatahes, see Suusahullude Ööjooks on üks neist, mis jääb!!! Erilisus maksab....
Tuluke öös, Harimäe TP 7km peal, elupäästjad ja-süstijad!
Aitüma, Suusahullud! Erilised tänud, Sigrit ja Tiiu! Sõidame, suusatame ja jookseme.....!!!!

kolmapäev, 1. november 2017

76 - uma ja "hää" Haanimaal!

Lubasin eelmises postituses, et võtan ennast kokku ja kirjutan kuni sajanda maratonini välja iga läbitud 42,2km kohta postituse. Ehk siis lisaks orale tagumikus neid maratone joosta lisasin sellele orale ka paar kida juurde, et neid maratone kajastada! Mida veel? Valus on ju!
Legendaarne minek pimedas kell 7! Foto siin ja edasi: Külli Leola
Tõnuke ehk igiliikur Tõnu Hendrikson täägis FB-s mind ühel pildil ja kirjutas sinna juurde nii: "Ise korraldan, ise osalen, ise naudin"! Tõnuke on küll Võrumaa kõikse segasem spordimees oma 14 Haanja100 MTB, 11 Võhandu maratoni, 8 Haanja Ultra100 ja 6 Haanja Suusa100 ehk siis kõigi seniste toimunud Võrumaa sadade läbimisega, aga tervelt kahe kolmandikuga pani ta selles FB-pildi allkirjas mööda! Jah, korraldasin! Jah, osalesin! Nautimisest aga oli asi ikka väga kaugel! Minu korraldavate sündmuste osalejate arvu kasvuga tõuseb vastutus, kasvab korralduslik koormus, mis omakorda mõjutab iseenda osalemist isekorraldatud sündmusel ning kahjuks mõjutab seda äraspidises suunas. Aasta-aastalt on minu maratoni lõpetamise aeg Haanja Ultra100-l muutunud üha pikemaks, lahkudes sel aastal ikka lausa uude mõõtkavasse...
Pikaks läinud maratoni põnev outfit -
matkasaapad ja sulejope!
Oktoobri lõpu ilmaskeene on alati olnud ootamatu ning ei olnud erandiks ka see aasta, öösel vastu neljapäeva maha sadanud lumi, Haanjas ca 7-10cm, pani meid dilemma ette - tallata või lükata? Õnneks jagus kannatust oodata reede lõunani ning siis vastavalt ilmaprognoosile tegime otsuse tallata, mis takkajärgi osutus õigeks - rada kestis 90% rajast lumisena veel ligi 8 tundi peale starti, alles siis sadama hakanud vihm muutis raja korralikuks mudaväljaks.
Tegelikult vedas! Pühapäeval oleks rada selline olnud...... :(
Kell seitse rajale minnes oli kõik OK! Sain kätte oma spetsiaalselt erikulleriga Tallinnast kohale tellitud naeltossud, pidamine oli hea. Meelis Atonen, kes mulle lõppkokkuvõttes ca 2 tunniga tuule alla tegi, ägises õla taga ja kurtis liiga kiire tempo üle. Elu oli lill! 9km peal hakkas seesama Meelis vaikselt eest ära vajuma, lasin vahe sisse, sest tundsin, et kõht tekitab probleeme, mis tahavad kiiret lahendamist. Kitsast ruumist laiale rajale saades oli meie kuuene punt kadunud, jätkasin omas tempos ca 5:40 lõpuaja poole. Kuni 25-nda kilomeetrini, ehk neljanda täisringi Kurgjärve toidupunktini läks kõik hästi, regi oli lepane ning lõpp paistis. Peale Sikamäge aga oli keegi loll raja ääres sepikoja avanud - mõni sai naela, mõni kruvika või muukviili. Mulle aga anti suurim sepavasar ja kauba peale ka alasi...
Sikamäe võtmine.......
Tuiasin oma kingitud koormaga kuidagi ringi lõpuni ja varjusin lasketiiru majja - järele mõtlema. Katkestamine ei tulnud kõne allagi, teisalt samamoodi edasiminek oleks tähendanud krahhi! Vahetasin kõik ülemised riided ning panin jalga matkasaapad, eesmärgiga 2 viimast ringi läbi matkata ja ellu jääda. Isegi 100% kõndides oli see rada raske, mulle! Teised paistsid hakkama saavat! Viienda ringi aeg oli 17 minutit aeglasem, kui viimase normaalselt läbitud ringi oma, aga ikkagi suutsin kuiva särgi uuesti märjaks teha ja keha jaoks külmaks muuta. Viimasele ringile minnes, kui lisaks pulkadele ja trummikomplektile oli kogu sümfooniaorkester koos dirigendiga juba nö "läinud", panin taas uue kuiva särgi selga ja sulejope sellele peale. Kulutasin viimasele ringile ligi poolteist tundi, kokku läks aega veidi alla 7 tunni, aga tehtud ta sai, rsk!
Ilm oli muidu OK, aga paljalt selle mehe
vaatamine sundis pidevalt riideid vahetama...
Takkajärgi tark olles saan aru küll, mis laupäeval juhtus! Nädal varem enda jaoks harjumatult kiiresti ja harjumatus kuumas läbitud Bilbao maraton, reisiväsimus, Haanja Ultra100 korraldamise pinged ning sündmuse enda eelne magamata öö lõid piisava fooni selleks, et haamer tuleks! Ja ta tuligi, ca 3,5 tunni kandis, seal kus tegelikult nö tavalisel maratonil ta ikka tuleb! Alles täna, kolmapäeval, tunnen ennast lõpuks taas inimesena - olen välja maganud, puhanud ning valmistumas juba uueks matsuks.  
Laupäevase jooksu käigus ilmusid rajale ka saladuslikud suusajäljed.
Kuna keegi suusatajat ei näinud, siis oldi üksmeelsel arvamusel,
et eks see Neeme Harri vaim oli, kes need jäljed jättis...
Laupäeva õhtul võtan Käärikul ette 3 Kekkost, pimedas! Ma olen küll ositi seda ringi varem jooksnud, tervenisti veel mitte. Suuskadega on seda ringi kunagi Suusahundi raames 8 tunniga läbitud 7 ringi ja veidi pealegi. Ajalimiit sellel võistlusel ehk Suusahullude öömaratonil on 6 tundi, loodan väga, et kohalik sepikoda on valgustamata ning ma ei näe/pea seda külastada/ma! Kirjutamiseni...