kolmapäev, 30. detsember 2009

HVAL ja HUA

Aastake hakkab läbi saama ja mingi nö mõttetu pidu on ees - vahetame aastanumbrit ja joome-laaberdame-ilutulestikustame-sõnumineerime-sööme-oleme_kaua_üleval-jne!!!! Milleks? Minu aasta lõppes 30. nov ja algas 01. dets, treeningaasta siis. Esimene uue aasta kuu oli nadi, pisut jooksu, mõned suusasammud, nats ujumist - kokku ei tulnud vist kahtekümmet tundigi, aga ka kõik olid minu vastu - ilm, külm ja rahvusvaheline imperialism.

Aga uusaasta on sobiv lubadusteks - ehk siis a la homme hakkame paremaks!

Luban siis kah, et reedest alates olen uus inime. Elame, näeme!

neljapäev, 17. detsember 2009

2. nädal, vabandused puuduvad

Nonii, möödus siis teine nädal aktiivseid treeninguid. Nagu ikka, plaanid täitmata.... Aga kui tavaline kontorirott suudab peale tööpäeva ennast veel trenni vedada, siis mul jäi viimasesse nädalasse kaks sellist tööpäeva, et õhtul enam välja ei tahtnud. Külm kah veel väljas.

Nädal algas 10-tipu matkaga Haanjas, 2:35, 10km, hr 106; siis tuli kaks juubelit (ja sellega kaasnevad jamad, kuigi pühapäeval suutsin enne ämma vastuvõtule minekut siiski lausa 1:22-se jooksuotsa teha) ja oligi uus nädal käes. Külm nädal, nagu me kõik teame. E ja T sai veidi joostud ja kolmapäeval jälle töine matk - Piusa Ürgoru Puhkemajast Vahtseliina Ordulinnuse varemeteni. Et rohkem mahvi saada ja logistikat sättida, jätsin oma auto Vahtseliina ja tegin parema koormuse saamiseks siis kaks otsa. Sinna minnes aeg 1:30, hr 119; tagasi 2:30, hr100, kokku 4-tunnine matk -16° kraadises looduses.

Teen kiire nädala kokkuvõtte, sest pean minema Võru kohaliku ajalehe ajakirjanikuga kohtuma Tamula Uisumaratoni teemadel, ikka uisud alla ja pildile....

Täna Tamulal jääd proovimas - jää hea, külm paha!
II nädal - 10.12-16.12
Kokku 9:46 (5 trenni)
Jooks: 29,4km; aeg 3:12
Matk: 26km, aeg 6:36
Kaal: ei lange....

kolmapäev, 9. detsember 2009

Uue hooaja esimene nädal, ehk kuidas end käima joosta!

Eelmisel neljapäeval sai pähe võetud üks hullumeelne mõte - joosta 27. detsembril maratoni. Liigraske, liiga pikk, külm, talv, lumi, jää, jooksmine - on esimesed mõtted, mis nö kohese vastureaktsiooni annavad. Aga eesmärgina on see maraton hea, ajas mind soojast pesast välja ja sundis uut hooaega alustama. Hooaega, mille peaeesmärgiks on Ironman.

Alustasin neljapäeval eesmärgiga testida oma optsioone ja tulemus ületas veidi minu ootusi. Kui kevadel sai peale suusahooaega jooksma hakatud, siis ülakeha ei saanud aru, miks need krdi jalad ennast liigutada ei jõua. Mahvi oli suusaga kõvasti tulnud, aga jooksulihas oli taandarenenud. Nüüd oli vastupidi, nõrk ülakeha (loe: süda) ei saanud aru, kuhu need jalad lippavad. Kuidagi liiga kerge oli joosta, aga ähkimist oli oi-kui-palju. Aga eks pulss alaneb töö käigus, keha hakkab vaikselt harjuma. Peale tänaõhtust trenni sai täis esimene maraton - 5 jooksutrenniga 42,2km koguajaga 4:35, keskmine tempo siis 6:31 per/km.

Ei tea, kas järelejäänud ajaga jõuab veel 3 lubatud maratoni ära joosta, aga üks on kindel - see teine lahendamist vajav probleem on ikka palju raskem, kui esialgu arvasin. Tee sa seda või söö sa toda, aga nädalaga olen vaid 1,8 kilo maha saanud. Samas peab ennast rahustama, sest sääraste lühikeste, pisut kõrgema pulsiga tehtud, jooksutrennidega kaalu ei kaota, pekk hävineb ikka madalal pulsil ja pikema (min üle 2 tunni) treeningu ajal. Homme just üks säärane asi ees ootamas, Haanjas vaja ühele seltskonnale korraldada 3-tunnine Eesti 10 kõrgeima tipu vallutamise matk. See pole küll päris Lumeilvese matk, mida me talviti pakume ja ka lund on Haanjas vaid paar sentimeetrit, aga lõbus saab homme ikka olema.


Fotomeenutus läinudkevadisest Lumeilvesest, laskumine Tõudrumäelt!

teisipäev, 8. detsember 2009

Kokkuvõtete tegemise aeg

Enne kui homme õhta teen kokkuvõtte möödunud nädala tegemisteks, võiks kokku võtta terve möödunud aasta. Eelmine hooaeg, pigem siis tõsine ettevalmistus hooajaks , algas 01. detsembril 2008 ja lugesin ta lõppenuks seoses uue hooaja algusega selle aasta 1. detsembril.

Kokkuvõttes oli hooaeg ihan 50/60, ehk siis kordaminekuid oli vähem kui p...eminekuid. :)

Mis läks korda või vähemasti nii, et polnd häbi:

1. Esmakordne võit Tartu jooksu"maratonil" igipõlise konkurendi üle! Aasta võit!
2. Jooksumaratoni läbimine - kevadel Otepäält Tartusse!
3. Plekkmehe triatlon alla 6 tunni - no patuga pooleks võib rahule jääda!

Mis läks peesse:

1. TM, mõnekümnekohaline langus võrreldes eelmise aastaga, sorry, maratoniga!
2. TRR, molutasin hea grupi maha oma rahuliku ja ettevaatliku algusega.
3. Tahko120, ratta hävimine ja egas ikka laksu ka sees polnud!
4. TRM - taas kusagil 700 peal, hää et PP tahapoole jäi!
5. Neliku kokkuvõttes 50 seest väljas...

Palju kokku ja mida:

Treeningule ja võistlustele kulunud aeg: 380 tundi
Läbitud kilomeetrid: 4797,5 km
Lühim trenn/võistlus ajaliselt: 18min, pikim 8:05, keskmine 2:24
Lühim trenn/võistlus kilomeetrites: 1,5km (ilmselt ujumine), pikim 139,2 (HRK Läti tuur), keskmine 29,1km

Alade kaupa:
Suusk: 86:56 ja 1152km, sellest klassikat 55:26 ja 733km
Ratas: 133:53 ja 2346km, sellest MTB 105:55 ja 1531km
Matkamine(jala siis): 33:40 ja 124km
Imikas: 25:00 ja178km
Jooks: 22:00 ja 219km
Rullsuusk: 18:27 ja 289km
Kõik muu: triatlon, ujumine, kepikõnd, rulluisk, jääuisk, ÜKE: 60h ja 488,7km

Selline oli siis spordiaasta 2009 minu silme läbi!

Homme juba aga viimase nädala kokkuvõte - kuidas läheb aastavahetuse jooksumaratoniks valmistumine?

neljapäev, 3. detsember 2009

24 päeva pärast maratonile!

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustame sellest, et täna hommikul tsekkasin HRK foorumit ja sealt jäis silma Tõnukese (tuntud spordiekstremist Tõnu Hendrikson) postitus DnBNORD Panga vana aasta heategevusjooksu kohta. Jooks ise toimub 27. detsembril ja kavas on kaks distantsi - 6,2km ja 42,195 km.

Eelmisel talvel jooksin seda normaalse pikkusega distantsi, aga selle jooksu tempo tundus mulle liiga kõva. Mõtlesin toona, et küll oleks tore maratoni joosta, ei peaks tempot üles kruvima, saaks omaette vaikselt joosta. Pikk on see maa küll, aga kogemus ju kevadest olemas.

Kevadise Otepää-Tartu maratoni finitos, 4:24

Ja et asi oleks kindlam, läksin täna üle pika-pika aja trenni ja jooksin 6km. Tempo aeglane (6.30/km) ja pulss kõrge (150), aga see pole tähtis. Kui siht on silme ees, läheb ka enda sundimine kergemini.

Ja oma kehasse (loe: alakõhu piirkonda) sooja sügisega kogutud talvevarud oleks ka vaja detsembris ära kulutada, vahest oleks kergem joosta. Peaks neile lammastele seal "Kaalust alla" saates ette näitama, kuidas asi käib.....

Niisiis avaldan järgmise 24 päeva jooksul täitmist nõudvad eesmärgid:
- teha jooksutrenni kokku 4 maratoni ehk 168,78 km
- kaotada kaalus 7 kg
Raske, aga võimalik. Üheks murettegevaks probleemiks on ämma juubel (issand-sa-ei-söögi-midagi) ja teine mõttekoht on jõulud.

kolmapäev, 25. november 2009

Motherfuckers, my .......

Viimasest postitusest on möödas 3 kuud. Kolm kiiret, huvitavat ja samas nii masendavat kuud.

Esimene kuu, september, oli hea - sai ise liigutatud ja sai teisi liigutatud. Liigutatud sai lausa masse (okei, tegelikult ju liigutasin masse oktoobris), mis tõi kaasa H100 uue osalusrekordi, rekordiline oli ka välismaalaste osavõtt.

Selle aasta H100 särkide värvilahendused

Oktoober algas ka ilusti, sai metsas, asfaldil, maastikul käidud. Asjad sujusid ja KOK.

Nädal peale H100-t Haanjas matkamas, Kullipera mägi

Oktoobri keskel, täpsemalt siis 15-ndal kuupäeval, hakkasid juhtuma asjad, milleks ma valmis ei olnud. Esimese paugu said mu rattad* (my wheels) , teise paugu osaliseks sai mu columna vertebralis**, kolmas pauk tuli veidi hiljem, nii umbes kuu lõpus, kuid see oli ka kabelimats. Üks grupeering-seltskond-grupp seltsimehi, kelle jaoks ma olin üle kahe kuu tööd rabanud, teatas, et nende finantsid on otsas ja juurde ei tule. Tünn=83,2kilo!!!!! OK, lubati jupiti maksta kuni järgmise sügiseni, aga mida ma talvel teen?!? Poen koopasse ja imen käppa?

Nüüd peab kõik oma plaanid üle vaatama - Jizerska jääb ära, Finlandia ka, hää kui mõne kohaliku suusamaratoni jaoks papi leiab! Kõige kurvem on see, et mõne Euroopa Ironmani jaoks kõrvale pandud 380€ on kah juba kõige kaduva teed läinud ning kevadel, kui tekib uus võimalus kusagile regada (et siis on nagu tööd ja raha), on kõik suured triatlonid sold out!!! Vbla tuleb oma Ironman'i projekt aastakese edasi lükata, aga ükskord me selle ära teeme niikuinii!!!!

Sai kohe kergem, et veel veidi kergem saaks, saadan ühe sõnumi kõigile kolkapoliitikuile!!!


* - bussi veorihm irdus, tekitades mootoris kaose - vahetati plokikaas, klapid jne = 25K
** - samal hetkel bussi kustumisega algas seljavalu saaga, mis kestis vaheaegadega üle kuu, tavaliselt lahkub see pingest või selle langusest tingitud tervisehäire minust max nädalaga

teisipäev, 25. august 2009

Läks lahti!

Oeh, pole pikalt aega saanud kirjutada. Tegemist-jooksmist oli vahepeal niikrdipalju, et vahepeal tekkis hirm kõigega hakkamasaamise ees. Mis foobia see küll on?

Aga täna, kui tehtud sai uue hooaja esimene tõsine pikk trenn, pean kohe kirjutama. Üks teine asi mõjutas veel - liitusin täna ühe hea mehe klubiga. Säärane mees vajab toetust ja sellisel puhul mul kahju pole. Aga see selleks, edu poolnimekaimule sääl kaugel saarel!

Aga jah, täna tegin üle mitme-setme aja üle kahetunnise trenni. Alates kevadest on trennitegemine minu jaoks muutunud väga kaootiliseks, mõnel nädalal koguneb koguni üle 7 tunni tegemisi, mõned nädalakesed on Polari päevikus täitsa valged. Aga vast nüüd algab aega, sest peaeesmärgini on jäänud juba vähem kui aasta ning plaan on selle ajaga koguda tõsised 500 treeningtundi.

Vahepeal sai ära tehtud ka juba mõningate prominentsemate triatleetide poolt üles haibitud Pühaka plekkmees! Ja õnneks haibiti asi korralikult üles - tegu oli ikka tõeliselt hää üritusega. Oma eesmärk 6h sai küll täidetud, kuid täit rahulolu polnud. Esiteks ei saanud (loe: ei julgenud) kuidagi ujumises kiirust üles, kaotasin sekundiga isegi oma poolt välja pandud tiimi ujujale Tõnukesele. Teiseks oli jooksu aeg 2:17 ikka paganama nõrk, ei vabanda mind see raske profiil ega kuum ilm. Kui ikka kere on sült, siis ei jookse kah.

Aga teha aeg 5:54 totaalse keeksivormi pealt raskel rajal peetud pooltriatlonis andis kõvasti eneseusku järgmiseks suveks, sest senine eesmärk 12h on vahepeal muutunud. Hää sõber ja klubikaaslane Teet tegi juuli alguses Saksamaal Rothi täispikal märgi ette - nüüd on eesmärgiks aeg alla 11:20!!!

Aga täna - tegin Pirtal Li(e)llepi pargis 20 ringi rulluisku - 50km, aeg 2:14.42, HR143/171, cal 1949 - korralik algus uuele treeningperioodile!

teisipäev, 30. juuni 2009

Uus meeskodanik!

Isa oli just Tahkost tagasi jõudnud (üritan sellest veidi hiljem ühe sissekande teha), kui 29 tunni möödudes sai öösel emalt vopsu selga - MINEK!

Ja 30. juuni hommikul kell 5:11 ta tuligi!!!


52cm pikkune ja 3625 grammi kaaluv poisslaps!


Sööb ja magab, aga nii peabki!

esmaspäev, 25. mai 2009

Katkestamine toob hingevalu!

Ma pidin eile Raplamail sõidetud E®MS Paluküla100 rattamaratoni põhidistantsi - 114km pikkuse katsumuse - katkestama peale teist ringi, ehk 76-ndal kilomeetril !?!?!?!?!?!?!?

Minu viimase aja katkestamistena tulevad silme ette:
1. 2007 aasta TRR, mis katkes 1,7km peale starti ja lõppes kell 11:15 Maarjamõisas kiirabiarsti tõdemusega: "Juba?"
2. 2006 aasta Rakvere rattamaraton, kui peale teist ringi jäi tagakassett kinni ja hakkas jõuga ketti kaasa vedama, sõita polnd enam võimalik...
3. 1985 aasta eestikate suusa 30km Otepääl, teise ringi ajal vanal Oti kümnesel leidsin sepa unelmate kuvalda ja sinna see sõit jäigi. Aga olin ka noor ja loll veel siis, ei teadnud, et aasta hea on 85 :)

Rohkem nagu ei meenu! Seetõttu ongi katkestamine minu jaoks täielik tabu. Mina, kes ma korraldan Eesti kõige raskemat MTB-maratoni, ei tohi mingil 114km pikkusel sõidul sadulast maha ronida. Mina, kes ma tahan kuu aja pärast Tahkos läbida 20h jooksul 240km mägirattamaratoni! Mina, kes ma tahan järgmisel suvel saada raudmeheks, ei saa omada pisimatki mõtet sellest, et ma loobun, annan alla, katkestan!

Aga ometi nii juhtus. Põhjus on proosaline, hiljuti (6. mail) Kana käest soetatud uued MTB-saapad (karboon ja puha) poosid ilmselt oma jäikuse tõttu Paluküla teise ringi alguses labajalgade verevarustuse nii kinni, et ringi teiseks pooleks enam vasakut labajalga all ei tundnud. Üritasin küll paar korda saapast vabaneda, võimelda, teha kõike, aga jalg ei andnud järele. Teise ringi lõpus üritasin peale piskut puhkust siis kolmandale ringile minna, aga vasak jalg enam ei kandnud. Ei kandnud seistes, rattasõidust rääkimata. Ja sinna see sõit jäi...

Oleks ju võind selle kolmanda ringi ära punnitada, aga sel nädalal on tegemisi ka, käia on vaja, autoga sõita jne. Ehk annavad paljud-ja-paljud ratturid mulle selle katkestamise andeks. Luban, et enam nii ei tee!

31. mail siis ootab meid kõiki siis üks järjekordne massacre - TRR, mida mina isiklikult kutsun koodnimega TRRRRRMAIVOI. Viimase nelja aasta sõitude saldo on hetkel fifty-fifty, ehk 2 korda sadulas ja 2 korda asfaldil. Kuda seekord läeb, eks ole näha!

reede, 1. mai 2009

Jelagu juks mai ehk 2 korda ümber Viljandi järve!

Jooksin täna kaks ringi ümber Viljandi järve, kokku 24km. Tekitab ju küsimusi, et miks?

Seetõttu alustangi Agu Sihvka moodi ausast ärarääkimisest. Eelmisel sügisel kusagil Pärnu linna ööklubis Elioni sarja lõpetamisel läksin vaidlema Viljandi Spordiliidu tegelase Katrin Mauringu ehk Katsiga. Vaidlusaluseks teemaks oli Olli ehk Raul Olle sünnipäev, mis minu veendumuse kohaselt oli 4. jaanuar (olin mitmeid aastaid eri seltskondades seletanud, et noorsportlase aegadel olime Rauliga üle aasta eri vanuseklassides, kuigi ta oli minust ainult 7 päeva noorem), aga Kats väitis, et Olli sünnipäev nüüd küll 4. jaanuaril pole. Eks tal oli seda hea kerge väita, sest tal endal ju sünnipäev seal lähedal.

Aga noh mul oli ikka vaja kihla vedada, võidu korral oleks ma saanud endale Viljandi jooksul täisteeninduse (regamine, jootmine, after-run jne), kaotuse korral aga oli minu ülesandeks joosta 2009 aasta Viljandi jooksul 2 ringi ümber järve, kusjuures esimese ringi aeg pidi olema alla tunni.

Täna oli siis kihlaveo kaotuse tasumise päev. Alustasin numbri all 500 ja esialgu läks kõik hästi. Sain stardikoridoris kokku Mulgi Rattamaratoni rajameistri Jaanusega, kes soovitas joosta majade vahelt - oli küll tasasem rada ja tundus ka lühem. 5km sai läbitud napilt alla 21 minuti, 6km 25 minutiga, tempo oli hea, aga arvestades seda, et ma pean veel ühe ringi jooksma, hakkasin tagasi hoidma. Aga kuradima raske oli seda teha, kui kahelt poolt hooga mööda pandi. Eriti karmiks läks asi enne lõppu, kui kõrvalt ikka spurtima hakati. Ma tundusin endale ikka igavese igiliikurina - häbi oli. Aga lõpetasin oma ringi 55:22-ga, andsin kiibi ära, panin üle piirdeaia ja jooksin ennast tribüünil ummikusse. Kurat, 1:32 läks peale finišikaart aega, enne kui statka juures taas uuele ringile sain.

Mõte oli küll, et lasen nüüd lohva-lohva, aega küll, aga mingi sportlik viha ei lubanud alla anda - silme ees terendas eesmärk 2 ringi 2 tunniga. Joogipunktides anti veel juua, 5km enne lõppu hakkasid kõpikendijad tagurpidi vastu tulema. Kokkuvõttes oleks vist jõudnud ka teise ringi alla 1h joosta, aga alalhoiuinstinkt sai võidu - lasin kaks viimast kilomeetrit kergemalt, et säästa ennast paaripäevasest jalavalust. Kokku siis aeg 1:56:25, ehk teine ring 1:01-ga.


2 ringi järvel peal, pole paha...

Mina olen rahul, kihlvedu on lõpetatud, järgmisel aastal saab siis paugutada - täna oleks reaalne olnud ühe ringi aeg kusagile 52:10-52:30 kanti, aga see on oleks. Igatahes pole elus nii head vormi olnud, kui praegu on. Tempo hoidmine, taastumine, valu vähesus jne viitab heale treenitusele.

Tjah, 15 kuu pärast on IRONMAN, peabki hakkama olek paremaks minema!!!!

neljapäev, 9. aprill 2009

Elu esimene uperpall kanuuga!

Täna sai teoks minu elu esimene kanuu külilipööramine. Olen alati oma klientidele enne veematka aset leidva instruktaazhi ajal seletanud, et kanuuga on võimalik ümber minna, aga mina pole seda veel suutnud. Täna siis sai ka see vana võlg korda aetud.

Homme saabuva suure matkaseltskonna pärast muret tundes sõitsime täna nö igaks juhuks läbi ühe lõigu suurvee ajal vahutavaks muutunud Piusa jõel. Alustasime Vahtsõliinast ja üsna pea sai selgeks, et see mis me teeme, ei ole mitte suvine lõbu, vaid tõsine töö mäsleval jõel. Pööre, puu, kivi, pööre, puu, kivi jne jne jne - kümne minutiga oli nahk märg ja circa 20 minutit peale starti see juhtuski.

Tulime vasakkurvist välja mõõda vahust peavoolu, nägin ühte kahtlast vettekukkunud puud paremal veepinna kohal turritamas, aga ei suutnud sellest kuidagi mööduda. Puu tabas paremasse pardasse ca 1m enne kanuu saba ja kohe keeras veevoolu jõu tõttu vasaku parda vee alla. Ja ..... minek!

Vesi ei olnudki külm, aga seda ainult vetteminemise hetkel. Haarasin ühe käega kanuu sabast ja otsisin teise käega aeru, kolmanda käega üritasin haarata vees olevast puust. Õnnestus! Et siis mis õnnestus? Kuidagi sain kätte minema ujuva kanuu, püüdsin aeru ja sain ka ennast puu külge kinni. Hakkasin vaikselt vastuvoolu ennast ja kanuud välja imema. Silver (paadikaaslane) maabus muidugi teisel pool jõge, nii et temast palju abi polnud. Aga sentimeeterhaaval liikusin tagasi, sain kanuu ümber pööratud, veest tühjaks, aer kaldale ja ka ise puu peale. Siis hakkas korraks külm, aga seda ainult korraks, sest kuidagi oli Silver juba siinpool jõge ja hakkasime kanuud uuesti vette laskma. Panime aga edasi (enne valasin kummastki kummikust ca liitri vett välja), et külm ei hakkaks.

Meil läks veel hästi, järgmisel päeval tehti aga ühe kanuuga nii!


Aga vesi on võimas, teeb sinuga, mis tahab. Kevadise suurvee ajal tunned kõige selgemini enda väiksust ja looduse võimsust. Ja seda on vaja kogeda, on lihtsam edasi elada. Siit saab näha ka mõnesid Suure Reede Piusa videosid.

Kõik veele!!!!