kolmapäev, 24. veebruar 2016

Joonistasime Tallinnasse Eesti!

Kodumaa sünnipäeva pidamiseks on olemas ilmselt vähe alla miljoni erineva mooduse, sest just niipalju on neid meid, keda see päev kotib ning sõltuvalt pühendumise astmest toob kas pisara silmanurka või paneb kõike maapõhja vanduma! Just see ongi skaala nendest, kelle jaoks on 24. veebruar korralikku tähistamist vääriv püha, nädalasisest vaba päeva tähistamist korralikult vääriv püha või siis pisike meenutus kusagil ajukäärus, et kunagisel neetud kodumaal oli vist sellel päeval sünnipäev!
Õige Eestlane leiab kodumaad igalpool! Vaskna
Mõrvari tõus Haanja suusamaratoni 35-ndal km-l!
Eks inimesi ja ka eestlasi ole isesuguseid, mina ise kuulun nende hulka, kelle jaoks see päev on tõsine PÜHA, mida tuleb vääriliselt tähistada. Sel aastal leidsin kusagilt Facebook'i avarustelt üleskutse viia Eesti maailmakaardile ning alustada seda viimist justnimelt 24. veebruaril, joonistades oma liikumisega gps-süsteemi abil Tallinna linna piiresse joone, mis oleks võimalikult lähedane meie Eesti piirijoonega. Ehk siis joonistada Tallinnasse Eesti!
Noh, suures piires on mõninga erandiga enam-vähem loetav kontuur küll!!!
Aktiivgrupp kogunes hommikul kell 8:00, peale pidulikku leipuheiskamist Toompeal ehk siis Eesti kaardi järgi sobivalt kusagil Reigi (Hiiumaa) kandis, et sealt suunduda maad mõõtma, alustades Hiiumaast. Algselt oli grupis paarteist inimest, meie saared pudistasid mõned osalejad minema ning lõpuks oli neid, kes algusest lõpuni Eesti piiri läbi käisid, kokku 11!
Suund Reigist Kõpu suunas!
Egas sellest kõnnist endast pole sportlikus mõttes palju kõnelda, pealegi oli see üsna arulage (vähemasti kõrvaltvaatajale) tiirutamine! Seetõttu lasengi rohkem rääkida pildikeelel, pikkides vahele vaid mõningaid kommentaare!
Matsalu lahe kandis Kasarit ületamas (Lennuki tänav südalinnas)!
Alustasime siis Hiiumaast, edasi Matsalu laht, Virtsu, Muhu, Saaremaa jne. Sääl kusagil Sõrve sääre kandis tekkis grupijuhil Reigol ilmne aukartus Torgu kuninga ees, nii ei julgenudki ta Kirill I valdustesse siseneda ning meie kaardile joonistatud Sõrve säär jäi ikkagi väga nadiks (tegelikult tuli raudtee vastu A. le Coq Arena kandis)!
Torgu kuningriigi lüüside ees ülbitsemas....... :)
Kusagil Liivalaia kandis saime saartele lõpuks ringi peale ning pääsesime tagasi mandrile, ees ootamas Läti piir ja Ikla! Enne Iklat oli Ülemiste Vanake ikka hullud takistused kuhjanud tunnelite ning treppide näol, kuid Maru Ehituse maja juures saime Lätist odavat alkot sebida ning edasi Setumaa poole suunduda.
Ikla piiripunkt, valvet polnud.....
Tegelikkuses lõikab Võrumaa lõunaosa koos Paganamaaga ikka palju sügavamale Lätti, aga reaalseks sinnaminekuks oleks me pidanud tänase lennuliikluse ümber korraldama, mis käis meil ilmselt üle jõu. Anna andeks Võrumaa!
Kusagil Valukoja tänaval, seinal suurelt "Слава KПСС"
Lennujaama tolliladude ehk siis seal kusagil Keevise tänava kandis hakkas peale tänase päeva huvitavaim osa, ehk siis kulgemine piki Venemaa piiri - vasakul euroopalik hipster-town ja paremal karulaas....
Paremal Latvijas Valsts, uue piiritara taga Venemaa....
Kuidagi märkamatult olime jõudnudki Lasnogorodisse, kuhu meie grupi sisenemine koos suure Eesti lipuga ilmselt märkamatuks ei jäänud. Aga kuna meid oli nii palju, väljas oli valge ning taevas lendavad ja paraadi ülelennule suunduvad NATO hävitajad olid meile toeks, siis midagi märkimisväärset ei juhtunud! Kui siis ainult elevus Narvas ehk Smuuli tee Maximas, mille peldiku matkajad pikaks ajaks vallutasid....
Suur-Sõjamäelt Suur-Paala tänavale üle raudtee....
Narva-Jõesuu, ehk pöördepunkt põhjarannikule oli täpselt Smuuli tee ja Narva mnt ristis ning sealt saime juba suunduda turvalisemale maale, mööda lauluväljakust, Russalkast ning mereäärsest tühermaast, mille olemasolust näiteks mina ei olnud absull teadlik!
Tunnete ära? Müüri taga on mingi kütuse tänav, taamal
Metodisti kirik ja Tallinna Ülikooli hooned!
Aga neid tühermaid seal kunagise Tivoli maade ja D-terminaali vahel on ikka hektareid ja hektareid, mis sinna kunagi tuleb? Kes teab, andku end üles!
Tühermaalt mere poole avanenud kolepilt....
Juba Hemingway olevat väidetavasti vist öelnud, et igas sadamas võib kohata eestlast - ka meil vedas, D-terminaali eest ligines meile Walter Strongi tarbiv tegelane, kes küll ei olnud eestlane, aga kõneles selles keeles! Oli teine hoopis hiidlane, aga ta hoiatas meid ette Tammsaare pargis toimuva mäsu eest pagulaste ja soomlaste-rootslaste vahel?!?
Teadlik hiidlane Tallinna sadamas. Ikkagi inimene!
Ettehoiatatuna lähenesime koos lipuga Tammsaare pargis Odini-poiste meeleavaldusele, jahmatunud nägusi nähes siiski eemaldusime, sest meie kurss oli Rohuküla suunas, Estonia teatri ja Solarise vahel! Sealt jäi Tahkuna juba kiviga visata, vaid Vabadusristi juurest üles, ümber Vene kiriku ning Toomkiriku kaudu Toompea lossi platsile tagasi jõudes saimegi Eestile ringi peale! 27,5km, veidi alla 6h - TEHTUD! Eesti maailmakaardile viidud, Eesti kaart Tallinnasse joonistatud!
TEHTUD! Toompeal tagasi!

Aitüma Reigo Kimmelile asja eest vedamast!

Hääd ja ilusat kodumaa sünnipäeva kõigile, olge te siis patrioodid või mugavuspagulased, igatahes!!! 




kolmapäev, 10. veebruar 2016

Tartu Maraton Tehvandi ringil!?! Tänan, ei!

Täna jõudis Tartu Maratonile registreerunute mailboksi irriteeriv teade klubilt Tartu Maraton. Minu postkasti see miskipärast ei tulnud, pidin kasutama tutvusi, et seda näha. Teate sisuks oli kaheldava väärtusega küsitlus, et kas osalejad on nõus oma tasutud osavõtumaksu eest tiirutama 20-21. veebruaril lendsalkadena Tehvandi kunstlumeringidel, saades täisraha eest poole või keelduvad tiirutamisest, saades järgmisel aastal poole raha eest eest täislaksu!
Läinud laupäeva lumerõõmud Haanjas Plaani Jaanimäel.
26km pikkuse Lumeilvese matka osalejate laskumistehnikad.
Kui see valik oleks olnud nö isikustatud, ehk siis iga osaleja oleks pidanud kohustuslikult sellele vastama ning vastamise tulemusena oleks ta siis pidanud kas Tehvandil tiirutama või saama järgmiseks maratoniks 50-prossase hinna, mittevastamise korral aga loobuma kõigest, oleks see küsitlus olnud õigustatud. Sikud sõidavad, lambad terved ja lollid hoopis ilma. Aga kuna see küsitlus oli anonüümne, siis ei maksa selle tulemus absoluutselt mitte midagi! Kui siis ainult niipalju, et annab korraldajale kahtlasevõitu moraalse õiguse teha just nii, nagu hing (loe: rikutuse aste) lubab!
Jäine jooksurada eile Pääsküla rabas...
Korraldajana saan ma aru KTM-tiimi ees seisvatest dilemmadest, eriti veel pideva osavõtutasude välise sissetuleva rahavoo vähenemise tingimustes. Aga kuna hr Indrek Kelk on kogu aeg olnud üsna jäik traditsioonide järgija, olles vastu ettepanekutele teha Tartu Maratoni trass stardi ja finišiga Otepääl või nimetades 23km pikkust jooksu jäärapäiselt maratoniks, siis soovitaks tal eeskuju võtta Elfstedentocht'i uisumaratonist Hollandis! Nimelt on see 200km pikkune Hollandi kanalitel peetav uisusõit toimunud alates esimesest sõidust aastal 1909 tervelt 15 korral, seda 107 aasta jooksul!!! Viimati saadi jääle aastal 1997, aga kellelgi pole tulnud mõttesse seda maratoni nt ovaalil või kunstjääl korraldada. Sest see uisusõit toimub Leeuwardenist Leeuwardenisse, kanalite peal oleval looduslikul jääl, läbides kindlaid linnu, mis jäävad kanali äärde. Ja kui külma ja ühtlasi ka jääd kanali peal ei ole, oodatakse uut aastat! Simpel!
4.01.1997, seni viimase "11 linna tuuri" sõitjad Birdaardi veski juures.
Foto: accuweather.com

So, welcome to the 44th Tartu Marathon on February 19th 2017!

reede, 5. veebruar 2016

Maratoniaasta avapauk Elu Teel!

Elu Tee  (Дорога жизни, Doroga žizni) nime kandis ainus tee, mis Leningradi blokaadi ajal Teises Maailmasõjas ühendas sissepiiratud linna Nõukogude tagalaga....kui viitsid, loe edasi siit!
Taamal Laadoga (18000km²), suurim Euroopa piiridesse mahtuv järv!
Eelmisel aastal umbes samal ajal sai selle tee mälestamiseks juba 46-ndat korda peetud maratoni väisatud, sellest tegin valmis ka pikema kirjutise, mis läks oma teid rändama Venemaa erinevates jooksufoorumites ja blogides. Vastavalt "rikutuse astmele" minu vestet, küll läbi Translatori tõlgituna, seal siis kas kiideti või laideti. Mul poogen, vahet pole! Kui siis ainult niipalju, et umbes 80% minu poolt selles postituses esitatud kriitikast oli selle aasta maratoni korraldamisel arvesse võetud, möödalasud parandatud ning selle-aastane maraton oli peaaegu juba normaalse maratoni nägu.
Kuigi diplom tuli ise täita, oli medal OK!
Kui veel eelmisel aastal sai ennast maratonile regada 300 rutsi eest, mis perssekäinud rubla juures tähendas minu pangakontolt 3,81 eurost väljaminekut, siis sel aastal karistati need "jobannõje fašistõ" ära, määrates meile lausa 1700 rublane osavõtumaks. Kohalikud pääsesid 700 rublikuga. Eelmise aasta nõme XБ-rubažka* oli sel aastal asendunud normaalse T-särgiga! Samasuguse positiivse arengu oli läbi teinud ka lõpetaja medal, muundudes 70-ndate stiilis veoauto pilti kandvast plärtsust väga soliidseks hõbedaseks medaliks!  Kui eelmisel aastal ootasin tulemusi lausa kaks nädalat, siis sel aastal oli numbri küljes MyLaps kiip ja aeg saadeti pool tundi peale lõpetamist SMS-iga telefoni! Ja maratoni avakõnes ei kõlanudki enam paatos ja vihatud hümn, vaid see jama oli veidi eemal, "purunenud ringi" mälestusmärgi juures. Meile anti stardis vilet ja oligi minek. Korotšee, objavljaju blagodarnost!
Kaske, kaske....
Peale 5km pikkust algpauna stardipaika tagasi jõudes sain veel kaasa ümiseda kõllidest kajava "eeta den pabeedõ" sõjaväes pähetaotud sõnu ning siis tuli pikk vaikus, kuni esimese TP-ni, kus kohtasin ka Eesti maratonidelt tuttavaid Igorit ja Ljubat ning koos veel ühe valgevenelannaga lõbusalt mölisedes kulusid kilomeetrid ruttu. Kusagil 21km peal jäid sõbrad TP-sse toituma (olin 30km punktini oma joogi peal) ning liikusin neist ette oma jooksu jooksma. Sättisin tempo oma tavapärase lõpuaja, selle töise 4:45 peale ja etteruttavalt nii ka läks, suutsin poolmaratoni aja 2:22:20 muundada lõpujooneks ajaks 4:45:07. Tegelikult täit tõde ei teagi, sest umbes 8-nda kilomeetri peal oli kõigil gps-kellade omanikel umbes 600m pikkune black-out, osade osaliste selgitusel tingitud sõjaväe radarijaamast, millest me mööda jooksime - поле чудес. Vaatamata kuuajalisele eemalolekule jooksuradadelt suutsin oma nö stampaja ära teha, takkajärgi küll sellise kolmepäevase ai-ai hinnaga, aga ei viitsinud sõpra Aaret kaua finišis mind oodata lasta.  
Finito....
Tegelikult tahaks seda maratoni soojalt soovitada ja just säherdustele tegelastele, kes igapäevaselt meie Eesti elu üle virisevad! Käige korra seal ära ja tagasi tulles te avastate, et elame me siin Eestis ikka kuradima hästi. Ei ole meil pagulasi, ei ole igal võimalikul põhjusel või siis ka niisama autot peatavaid mente, ei ole meil nt Sakus toimuvat maratoni, mille stardimaterjale tuleks otsima minna Piritale jne. Meie elu on ikka kuradima lill siin! 
Kesklinnast 9 peatust metrooga, siis jala 3,5km mööda seda prospekti
ning leidsimegi üles maratoni EXPO tervelt 2 müügikohaga!
Stardimaterjale anti ka sealsamas päraperses....
Mina ei virise, ma nendin fakte! Ma ju tean, et juba 300 aastat, alates Peeter Esimesest on püütud Venemaad õigetele (loe: euroopalikele) rööbastele suunata, aga ei lähe ta mitte! Ja kas ongi mõtet, sest inimesed tunduvad valitseva olukorraga rahul olevat - on püstirikkad, on tšinovnikud, on tavalised inimesed, leppinud oma olukorraga ning kõige lõpus on kerjused, kes igal tänavanurgal almust paluvad! Nii oli see üle 100 aasta tagasi enne esimest ilmasõda ning nii see ka jääb, kuni järgmiste ilmasõdadeni! Aga kuradi meeldiv on kuulda mitte ainult ühe venelase käest, et see, mis me oleme oma Eestiga 20 aastaga teinud, on tõeline ime - teekond inetust pardipojast kauni luigeni!
Buss jõudis kell 8:55 stardipaiga lähistele.
Rahvas saadeti kooli ümber riietuma, 2h ja 20min!!!
11:15 sõideti starti edasi, mis tan iks muud tetä!
Niiet seltsimehed, vähem hala ja rohkem tegusid!!! Edasi võitude poole!!! Igatahes!!!


*XБ - hloptšato-bumažnõi, ehk siis puuvillane