Laupäev, 28. jaanuar 2012

Esmamuljed ree pealt!

Eelmises postituses sai väidetud, et olen ree peale saanud - rahvakeeli siis, et vaikelu on lõppenud ja uus trenniperiood on hoo sisse saanud. See eestlane on ikka üks hull loom, see väljend alguse mitte vedama saamise ja hilisema mitte pidama saamise kohta on ikka sada prossa tõsi. Piisab ainult hullul eestasel peale kahekuist hookogumisperioodi taas ääri-veeri trenni tegema hakata, kui juba kümne päeva pärast (kui lisastiimulina ka kaal veidi langenud on) peab seesama kaks kuud laiselnud vorst ennast tõsiselt sundima treeningut lõpetama ettenähtud ajal. Viimased suusasõidud saidki sätitud nii, et mingi muu jõud nõudis teatud kellaajal suusarajalt lahkumist, ilma kellaaja piiranguta oleks vist juba taas tilgutite all.... :))
Kunagi vanal hallil ajal kas ütles mulle keegi või avastasin ise, et parim variant mahutreeningu tegemiseks on seda teha nelja- (õigemini viie-) päevaste tsüklitena, kus siis esimese päeva trenniaeg oleks 1,5-2h, teine päev 2-2,5h, kolmas päev 3-3,5h, neljas päev 2-2,5h ja viies päev oleks puhkepäev - kokku tuleks tsükli jooksul trenniaega keskmiselt 10h ja analoogselt tsüklisisese ajamahu tõusuga tõuseks ka tsüklite endi maht - ehk siis hea oleks teha nt 9+10+11+10 tunnised tsüklid. Ma ausõna ei tea, kas see on õige asi, aga senini olen ise niimoodi sügiseti-talviti heas usus mahutrenni teinud. Hetkel on kaks tsüklit läbitud, esimene koguajaga 9:37 ja teine ajaga 10:28. Kolmas tsükkel on hetkel käsil, aga see läheb veidi loodist välja, sest peale tänast pooleteise tunnist suusasõitu ootab homme ees hoopis midagi muud!

Lasin ennast taas nendel walkie-talkie'del ära rääkida ja lisaks 2009 sügise rattamatkale ja 2010 sügise jalgsirännakule on meid homme ees ootamas suusamatk Haanja100 radadel. Kuna aga homme algab selle talve karmima pakasega nädalavahetus, siis kärpisime algeesmärgi 100km pikkuse matka pealt õpetaja Lauri kombel sinna poole kanti - ehk siis, kui on külm ja kogu rada ei suuda läbida, siis tee pool, aga tee korralikult. Homme stardime siis esialgse plaani järgi kell 11 (kui suurem külm on läbi) Haanjast ja üritame matka- ja sõjaväesuuskadel läbida algupärast Haanja100 rada pidi vahemaa Papisöödu mäest (raja 76km, miilisõidu lahknemiskoht) kuni Kubija hotellini. Seal hotelli tuttuues spaas väike lebo ja pühapäeval on plaan jõuda H100 stardist kuni Munamäeni ehk siis läbida H100 raja esimesed 30km.
Rääkivad-kõndijad Kõrvemaal Winter X-Dreamil...
Kas ja kuidas me sellega hakkama saame, sellest juba hiljem. Küsimust MIKS pole aga mõtet küsida, sest vastus on ilmselt MIKS MITTE!!!


Reede, 20. jaanuar 2012

Ecoskiing vol 2!


Seekordse postituse pealkiri on inglise keeles, eesmärgiga mitte kopeerida enam kui aastatagust samasse teemasse minevat kirjutist! Kuna tol kaugel ajal oli sellel blogil kordades vähem lugejaid, teema ise aga huvitav, siis pole nö remake'i tegemine ilmselt kurjast! Eriti siin Eestis, kus ühe välisriigi omanduses olev "Riigiõli" nime kandev kütusekontsern tõstab diiselkütuse hinda korraga lausa poole krooni (3 euro senti ei ole mõjuv suurus) võrra, tuginedes nafta nõudluse vähenemisele maailmas, tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas kokku hoida. Käesoleva postituse illustreerimiseks ei ole mul fotosid, kasutan siinkohal lõikude vahel oma stiilinäiteid Jizerska sõidult! Sorry piltide kvaliteedi ja nende logode pärast piltidel, mul ei ole soovi neile 2€ per pilt raha anda, suusaraja ettevalmistamise pealt kokkuhoitud rahast peaks nad tegelikult pilte tasuta jagama!!!!
Oige ja vasemba...
Aga eile otsustasin peale lumerookimist oma suusasõidu taas nii ära teha, et kuluks ainult kalorid minu seest, mitte aga diisel, rehvid, osoon jne. Hommikupoolikul sadanud lumi ja Nõmme kandi teehooldajate suutmatus olid selle suusasõidu soodustavateks teguriteks. Panin siis taas kodumaja ees suusad alla ja minekut! Kuna minu praeguse hetke treeningplaan näeb ette tuima mahutreeningut, siis tegelikult ju ei ole vahet, mil viisil seda teha või kui hästi ettevalmistatud rajal suusatada. Ka eilse sõidu esimesed kilomeetrid Pääsküla rabas, mis ei olnud üldse suusatamise nägu, teenisid tegelikult ainult üht eesmärki - teha võimalikult ühtlase SLS juures ca kolmetunnine treening põhivastupidavuse tsoonis. Ehk siis maakeeli, hoida vahendeid valimata pulssi seal 125 ja 137 vahel!
Paaris? Pigem paaritult...
Peale üheksa kilomeetri läbimist jõudsin ettevalmistatud Harku radadele, korraks tundus see nii hää, aga hääl rajal peab ka inimesemoodi suusatama, mis aga hetkevormi juures tõstab pulsi üle normi. Üritasin kuidagi ökonoomitada, aga paradoksaalsel kombel oli korralike tallapakkidega varustatud suuskadega Pääsküla rabas tammumine treeningu põhieesmärgile lähemal kui Harku raudteel uhamine! Kannatasin kuidagi need 11km Harku ringil ära ja suundusin Tähetorni ja Nõmme suusasilla kaudu kodupoole. Kokku sai sõidetud 29km, aega kulus palju - tervelt 3:15, suusad pidin teedeületuste tõttu neljas kohas alt võtma. Huviliste jaoks ka  eilne sõit endomondos!

Jenkat, jenkat, tralalalalaaa....
Kui nüüd viimasele nädalale tagasi vaadata, siis olen vist taas ree peale saanud - 5 trenni ja 10 tunniga sõidetud üle 100 suusakilomeetri annab ka kogu kehas tunda - nii valutavate lihaste kui ka kaduma hakkama kaalu näol. Üritan taaselustada oma läbiproovitud talvise baastreeningu mudelit, mis põhineb 4-päevasel treeningtsüklil ja sellele järgneval puhkepäeval. Ehk siis esimene päev ca 1,5-2h, teine päev 2-2,5h, kolmas päev 3-3,5h ning neljandal päeval 1-1,5h rajal (võib ka joostes) ja tund ujulas. Kokku siis nelja päevaga ca 10h treeninguid. Kõik treeningud teen PV (põhivastupidavuse) võis siis nö rasvapõletustsoonis, mis täidab kahte eesmärki - laob põhja ja vähendab kaalu! Eile juba näitas kaal taas esisaja numbreid!!! :))

Ah jaa, tänan Nõmme teehooldajaid tegemata töö eest ja minu eriline tänu kuulub Suvila tänava krundiomanikele - korralikult puhtakslükatud kõnniteed on lausa loodud suusatamiseks!

Reede, 13. jaanuar 2012

Jizerska dvatsatpjatka!

Läinud nädalavahetus möödus peamiselt ratastel ja suuskadel. Neljapäeval kell 11.00 sõitsime Võrust välja, eesmärgiga osaleda Wordloppeti maratonil Tšehhimaal Libereci läheduses. Maraton sõidetud, tšeres magazin ja kodu poole tagasi. Esmaspäeva õhtuks kella 19 paiku Tallinna jõudes oli odomeetril 3500 auto- ja 59 suusakilomeetrit. Aga nagu tavaks, siis kõigest ikka pikemalt:
Lund kohapeal oli, kaevasime endale hotelli juurde parkimiskohad!

Reede lõunaks, kui olime bussid paika saanud ja hotellitoad kätte saanud, tekkis paljudel kaasreisijatel nn "kevadiste vasikate" sündroom, mis väljendus selles, et suusad käes sagiti ringi ja üritati iga hinna eest lumele pääseda. Kuna ise olin juba üle 30h magamata, siis ühel hetkel ei suutnud enam nende kevadiste vasikatega kaasa joosta, võtsin hoopis mõne kohaliku õlle (Gambrinus sai lemmikuks) ja üritasin paar tundi tukkuda. Lumi aga muudkui sadas ja sadas...
Õlu rsk oli odav - 1 eur on ca 25 kohalikku kõšši...
Õhtul jõudsid testsuusatajad tagasi, olevat parima raja leidnud Poolast (???), Poola Wordloppeti maratoni Bieg Piastowi stardiala juurest. Igatahes on Poolasse maratonile minekul lähim normaalne hotell teada :)) Iseenesest oli meie hotell hinna ja kvaliteedi suhtes täitsa ok, ainsaks probleemiks oli kaugus stardikohast (ca 30km) ja ka see, et teel Rokytnicest (hotelli linnake) Jabloneci või Libereci oli vaja sõita üle mitme kuru, mis tähendas paarisajameetriseid tõuse ja laskumisi mööda serpentiine. Ja lumi muudkui sadas ja sadas.
Vaade hotelli aknast, vasaku võsa taga on korralik suusakeskus!
Laupäeva hommikuks suutsime kokku leppida väljasõidu Bedrichovi, ehk pühapäevase maratoni stardipaika, eesmärgiga testida rada, määrdeid ja iseennast. Jõudsime üle mägede kohale, peale parkimisprobleemide lahendamist ja väikest määrimist saime rajale suunduda. Rada oli ilus, maastik veelgi parem - tõeline paradiis. Lumi aga muudkui sadas...
Tõnniga poseerimas paar kilti enne finišit...

Lumi on muinasjutt....


Hommikul gepsu poolt valitud otsetee oli busside jaoks ikka nii karm mägimatk, et tagasiteed sealtkaudu ei julgenudki planeerida. Lisaks oli vahepeal taas veidi lund sadanud. Otsustasime tagasi sõita otse alla Jabloneci ja sealt hotelli. Tee pikem, aga kindlam. All külas oli aga mingi avarii toimunud ja pidime otsa ümber pöörama. See aga ajas gepsu segadusse. Kokku läks meil plaanitud 36km läbimiseks 2,5 tundi. Veidi enne hotelli jõudmist käisime busse tankimas ja peale tankimist oskas teine buss veel tund aega viimast kahte kilomeetrit hotelli sõita. Selle peale sai üks vana vanasõna uue tõlgenduse - narri gepsu üks kord, geps narrib sind ...... Hotell suutis meile parima suusamäärimise kohana välja mõelda hotelli esise nö välifuajee - panime sinna kogu oma kaadervärgi üles ja järgmised 5 tundi möödus määrides. Määrisime suuski ja loputasime kõrisid, õlle väljategijad ootasid oma järjekorda! Paradiis? Aga lund muudkui sadas ja sadas...
Hää, et Tõnn appi tuli, ise poleks jõudnud...
Ca südaööl saime magama, uni ei tulnud ega tulnud, sest lubatud miinuse asemel väljas sulas. Ümbritsevatelt katustelt tuli pidevalt lahmakatena lund alla. Olin kõigile määrinud suusad vastavalt ilmaprognoosile, ehk siis ca -2° kraadi peale ning see ei lasknud magada! Vist uinusin korraks enne kahte, aga kell 2:03 akna taga kõlama hakanud laviinihäire peksis maast lahti. Kes on kuulnud vana nõukaaegset õhuhäiret (Tartu Maratoni kusagil poole peal üks mees teeb ka, aga tema heli on kolm korda nõrgem), see teab. Ega vist enam magama jäänud, sest kell 5 oli juba äratus. Sõitsime igaks juhuks tund aega varem välja, sest mägedes võib olla üllatusi. Ja lund muudkui tuli ja tuli...

Panin stardis suusad alla, tundsin, et libe on. Aga ega midagi teha ka olnud, tuli minna. Jizerskal on start lainetena, minnakse 600 kaupa,  5-minutiliste vahedega. Lahkusin oma (miskipärast esimesest) grupist statkalt viimasena, umbes 7 minti peale starti tulid esimesed (5 minti hiljem startinud) teise grupi sõitjad kandadele. No ei pidanud, isegi kääri ei pidanud. Nägin raja ääres ühte Swix'i põllega meest, tegin nutuse näo ja palusin abi. Suure palumise peale võttis ta kotist midagi ja pani alla. Pidas, pidas lausa 500 meetrit ... ja otsas. 6km peal oli esimene TP, kus osutati ka määrimisteenust. Lasin panna paksu kihi mingit Swix'i hõbedast (VR55 äkki)! Pidas lausa 3km ja siis taas kutu. Rajaks oli meil selline ca 5m lai jäässe tallatud konarlik trass, kus suusk ei pidanud ei taha, ei küljele. Oleks olnud jõudu paaris lükata, oleks tegija olnud... Oleks on hää mees!
Mehed vasakul ei uisuta, nende suusk annab külje pealt tagasi :))
Kuna 15km TP-s määrimisteenust ei olnud, aega oli kulunud juba üle 2 tunni, siis hakkas siiber saama. Hakkasin vargsi uurima, kuidas saaks katkestada. 20km peal leidsin inglishi purssiva korraldaja, kes ütles, et 2km pärast on katkestajate buss. Sealmaal olin juba näinud kõvasti kukkumisi, sest olime vahepealse 1000m pealt taas laskunud ca 800 meetri peale, laskumised aga olid sellised jäised ärasahatatud rennid, kus igasugu tegelased ülimalt koomiliselt oma kukkumisi sooritasid. Tegin ise ka ühes kohas 360°  horisontaalis peale, muud ei jäänud üle. 22km peal võtsin suusad alt ja nõudsin bussi - öeldi, et buss tuleb 3h pärast?!?!?! Siis tuli metsast Anniki ja ütles, et läheme ikka lõpuni, isegi pimedad sõidavad (pimedaid olevat rajal olnud min 3 meest). Mõtlesin veel natuke ja panin suusad alla tagasi. Kildi pärast oli kolm eestlast raja ääres, kes mõtlesid, kas minna pubisse või mitte. Oleks ma siis teadnud, et kaks meie meest olid juba tund aega koos paarikümne katkestajaga seal pubis korraldaja bussi oodanud, oleks kah pubisse maandunud, ootama korraldaja bussi, mida lõpuks ei tulnudki. Mina aga kütsin edasi, viimased 25km olid üsna udus, Anniki ja Einar olid tõeliselt abiks, et ma lõpuks selle Jizerska templi oma WL passi sain. Nii palju oli sellest lisatud määrdekihist abi, et enne iga tõusu korjasin pehmest lumest pakid alla ja marssisin mäest üles. Üleval tõmbasin pakid puhtaks ja sõitsin alla. Nii need kilommetrid kulusid. Aega kulus ca 48km läbimiseks (endomondo) 5 tundi ja 41 minutit, oma kohta pole uurinud ja ei huvita ka!!!
Kusagil rajal, Einar paremal!
Igatahes pean peale säärast maratoni muutma kahte oma seisukohta:
1. Vasa 2007 või misiganes Suusahunt või Haanja Suusa100 kahvatuvad Jierska 2012 raskusastme kõrval!!!
2. Tartu Maraton on vaatamata väikestele apsudele väga hästi korraldatud maraton!!!

Korraldajad on ka vabandanud, hoteli kak polutšhe, polutšilash kak vsegda!!! :)) Mida veel tahta?

Vaatamata kõigele eelnevale ootan järgmiseks Jizerska maratoniks (jaanuari esimene viikend 2013) oma gruppi huvilisi:
1. Lend Tallinn-Praha-Tallinn (suusad viime mööda maad).
2. Transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi.
3. Ööbimine 3 ööd hotellis (ühesel toal kallim hind)!
4. Laupäevane rajaproov määritud suuskadega.
5. Pühapäevane maraton tippmääritud suuskadega (osavõtumaks hinna sees).
6. Aftekas kus iganes (näiteks mõni Libereci nightclub).
7. Võimalus saata veid kokkuostetud kaupa piki maad Eesti (kast õlut....).

Hind kokku ca 489€, ca kuu pärast (kui lennukompanii hinnad välja paneb) saab täpse hinna! Osalejate arv on piiratud, kiirustage seltsimehed.....


Postitades avastasin, et pealkirjas on vale number (25=>50). See tuli sellest, et rajal olles ja katkestamismõtteid vaagides sai juba postituse pealkirigi välja mõeldud ja nii ta läks.....

Kolmapäev, 4. jaanuar 2012

Head uut....

Pealkirja taha võib igaüks kirjutada, mida hing ihkab! Neile, kes ei taha või ei suuda, annan variandid:
1. ... aastat!
2. ... hooaega!
3. ... elu!

Ise valisin selle kolmanda variandi, sest olin 1. jaanuari hommikuks jõudnud allakäigutrepi tippu! Kuidagi imelikult kõlab see kõnekäänd, aga kui ikkagi allakäigu tulemusena mitte ei lähe tulem väiksemaks, vaid ikka suuremaks, siis tulebki jõuda allakäigu abil üles. Ehk siis minu näite varal nägin ühte sellist numbrit, mida ei lootnud enam elus näha (vähemasti oma all kaalul)!?!?!?!
Oleks ma Lennart või Ansip, karjuks kõva ja kõlava häälega: "Tule taevas appi!" Aga nii kõva mees ma ei ole, ma pean ise oma probleemiga hakkama saama. Ja probleem on olemas, tunnistan!! Kas kaalujälgijatel ei ole sellist rühma, nagu on AAA-l või siis nagu need netihullud. Olen viimasel kuul täheldanud, et suurem magu nõuab rohkem süüa ja nälgimine (ehk siis toidu mitteandmine) mõjub väga halvasti! Mis teha?

Kunagi jõulupühade aegu sain kaheks päevaks ratta selga ja hakkas juba mingi fiiling tekkima, aga see läks kähku mööda, sest jõuluks lubatud lapse voodi oli vaja vähemasti uueks aastaks valmis teha. Rabelesin siis voodit teha ja uueks aastaks valmistuda, trenn jäi kannatajaks, lihtsalt polnd aega!!!
Aga voodi sai aus, kel soovi, teen ca 400 eest samasuguse ära!


1. jaanuaril vedasin ennast trenni - ei hoolinud enam muust mölast, sest liigutada oli vaja. Sõitsin Harku tagumisse parklasse ja sealt liikusin oma imika-ringile. Teel sinna kohtasin ka ühte suusatajat - tõele au andes oleks saanud kehva suusaga mõnuga ka suuska sõita. Aga minu eesmärk oli minu imikarada ja vormi testimine. See testimine näitas ikka kohe, et sel aastal jäi vorm ostmata (loe: treenimata). Samal rajal (ca1,1km) sama keskmise pulsi juures (ca 139 lööki/min) jäi keskmine ringiaeg ca poolteist minutit mulluse novembri (2010 siis) vormile alla. Veelgi paremaks asja või siis seisu illustreerimiseks võin öelda, et selle aasta tulemus on tervelt 14,6% kehvem kui aasta tagasi. Ehk siis ma olen tervelt kuuendiku võrra kehvemas seisus kui aasta tagasi.
Harku mets 1.1.2012 kell 14:30
Aga pole hullu - juba homme hommikul ootab ees 1500km sõitu lumelaagrisse Tšehhi Vabariiki. Saame seal reede õhtul ja laupäeval väikse trenni teha, pühapäeval aga stardime koos 16 kaasvõitlejaga Jizerska Padesatka suusamaratonile. Juba noore poisina teadsin, et on olemas Jizerska (piirkond) Padesatka (50) maraton, sest mul käis omal ajal kodus tšehhi superspordiajakiri STADION!!! Nii et veel üks poiskesepõlve unistus saab täidetud! Mõnnna! Tegelt on tore neljakümnesena välja elada neid nö poisikesepõlve asju, või siis pigem hea, et on olemas võimalus täita noorpõlve unistusi!!! Aga selleks me ju elamegi!!!!
Harku mets 1.1.12, paremal viimane laskumine, vasakul viimane tõus..
Järgmine postitus juba Harrachovist, Sporthotel Bohemiast. Nägudeni!!!