Vaheaasta 2014!

Vaheaasta ei tähenda mingil juhul seda, et aasta jäi vahele! Kaugel sellest, läinud aastas oli nagu tavaliselt 365 päeva, millesse mahtus palju nö tavapärast rutiini, aga ka palju uut ja huvitavat. Õnneks, sest minusugune rahutu hing ei suuda aastast aastasse käia täpselt samades jäljedes - treenida samal ringil, osaleda samadel võistlustel või siis kirjutada siia pidevalt sama juttu! Elame ju ainult kord ning need meile antud aastad ei tohi ära kuluda nii, et surres oleks kahju vaid ühte auku elatud elu pärast!

Ettaler Mühle - hea resto ja vinge maja, aastast 1701!
Külastatud jaanuaris König Ludwig Lauf'i reisi ajal!
Saksamaa 2014

Teisalt on ka traditsioonide hoidmisel oma võlu, kuid viimastel aastatel on neist mõned hakanud murenema ja kaduma ning asenduma uute ja minu jaoks huvitavamate sündmustega. Nii näiteks on kunagised nö "aamen kirikus" üritused nagu TRR ja TRM minu menüüst haihtunud, asemele on aga tulnud kasvõi säärased üritused nagu "Pekist priiks" või "Viimase öö unistus". Meie seetsinane maailm on pidevas muutumises ning mulle meeldib muutuda koos sellega, selmet takerduda suletud ringi!

31.12.2014 ca kell 13:00!!! Kas tuli hää mõte või
hakkas kuum? "Viimase öö unistus" Meremõisas,
aasta 14-nes maraton. Foto: Jaanika Mändla

Eesti 2014

"Kastist väljas" mõtlemine rikastas eelmisel aastal minu mälestus- ja kogemuspagasit mitme uue osalemisega sündmustel, millest on siin blogis aasta jooksul ka juttu olnud, aga tegelikult oli see 2014. vaid ettevalmistav etapp millekski suuremaks - selleks, mis on mind ees ootamas alanud aastal:
- Finland Ice Marathonil läbisin 100km, saamaks aimu, kuidas selle aasta veebruaris sealsamas ära teha 200km pikkune uisudistants;

- sõitsin rattaga läbi brevetid 300, 400 ja 600km - kvalifitseerumaks ametlikult ja valmistumaks vaimselt augustis ees ootavale Pariis-Brest-Pariis 1200km pikkusele sõidule;

- läbisin 14 maratoni, saamaks teada, kuidas läbida kolme järgneva aasta jooksul eesmärgiks seatud veel 64 maratoni, täitmaks ühte uuemat (loe: hullemat) unistust - joosta oma 50-ndal juubelil oma sajas maraton!

Kestvussportlase unistus - lausa kahest kraanist tuleb
spordijooki, kõrvalt veel vett ka.... :)
Rootsi 2014

Kuna see eelnev lõik oli ju puhas tulevikumuusika ja kogemata eesmärkide väljalobisemine, see postitus aga peaks rääkima ikka möödunud aastast, siis siinkohal tuleb "director's cut" ja järgneb statistiline kokkuvõte aastast 2014 koos kommentaaridega. Kuna vahetasin suvel oma spordikella uuema vastu ning pole veel senimaani saanud vana ja uut süsteemi omavahel sünkrooni panna, pean kokkuvõtete tegemisel toetuma endomondo.com statistikale ja see on selline kaheldav, kilomeetrid on õiged, aga ajafaktorisse tuleks suhtuda koefiga 0,8 või veel vähem:
Läbitud kilomeetrid 7806, sh
- MNT 4764km,
- MTB 1252km
- Jooks 1136km
- Uisk 246km
- Suusk 241km
- Kõnd 144km
- Ujumine 3,73km........
- Rulluisk 0
- Rullsuusk 0
Kulutatud aeg 464h??? Reaalne oleks tegelikult mingi 400, aga võtan kunagi ette ja teen käsitsi ära selle töö, mida Polar pole oma tootearendusega seni suutnud!

Sm. Sosnovski nimelise katsemajandi katsepõllul. Varsti on kogu
Venemaa selle taimega kaetud. Pilt rattaretkelt ümber Peipsi juunikuus.
Venemaa 2014

Tegelikult võiks nö üldpildis rahule jääda, sest kuigi ma sõitsin 2012 aastal (kogukilometraaž 9134km) mingi paarsada kilomeetrit ratast rohkem, oli tookord see lisa saavutatud nö ekstra sügislaagriga Mallorcal. Joostud sai sel aastal rohkem kui kunagi varem elus, nii et ainus asi, mis jääb painama ja teeb läinud aasta kahe aasta tagusest lausa 1300 kilomeetri võrra kehvemaks, ongi lumel suusatamine. 2012 aastal 1500km, eelmisel 241km - vahe 1300km. Siia ongi see koer maetud, aga mäletate ju ise, missugune talv ja hilissügis olid 2012. aastal ning missugune see ei olnud läinud aastal! Kokkuvõttes tuleb olla rahul, sest üle-eelmise aasta kogukilometraaž sai eelmisel aastal üle löödud lausa 2000 kilomeetriga! Ja seda nö vaheaastal! Tehtud!

Aga ühte ma ütlen! Ükskõik, mis elus
ka ette ei tule, õlu peab külm olema!!!
Hispaania 2014

Tänaseks aitab, juba lähiajal toon teie ette oma käesoleva aasta plaanid ja eesmärgid, noh kasvõi selleks, et kui mõnikord tekib mul nõrkusehetk, siis saan sellest väljalubatust tõuke ikka õue minna ja trenn ära teha. Nagu eile Võrus - tuule, lume ja vihmaga - aga tehtud see 10km jooksuots sai!

45=45 ehk Kloogalt Laagrisse ja pekist priiks!

Pealkiri sai küll veidi luuleline, aga võtab ilusti kokku eilse päeva, mis algas ca 70 piisavalt segase inimese kogunemisega Laagri taga Saunapunktis. Selle rahvakogunemise eesmärgiks ei olnud küll minu pooljuubeli pidamine, aga päev ja eesootav distants sobisid ideaalselt tähistamaks elu järjekordset verstaposti!

"Sünnipäevalised" Kloogarannas enne starti!

Klubi TriSmile korraldatav "Pekist priiks" nimeline matk sai alguse kolm aastat tagasi, kui Margus Püvi ja Allan Oras võtsid ette jõulusöömaorgia järgse matka Otepäält Tartusse. Ja kuna sel aastal osales Tartu üritusel juba 168 inimest, siis oli päramine aeg midagi sellist ka pealinna läheduses korraldada. Marsruudiks valiti Kloogaranna-Laagri, teekonna pikkuseks eeldatavalt 45km. Matka süsteem oli lihtne - etteantud maa läbitakse vaheldumisi joostes ja kõndides, intervalliks 5 minutit. Peagrupi jooksutempo pidi olema 6min/km, teisel grupil 6:30. Kell 8:23 väljus Saunapunkti kõrvalt Padulast rong, mille neljas vagun oli reserveeritud ainult matkalistele. Vaguni rendi hind oli 70 euri. Veidi enne kella üheksat jõudsime Kloogaranda, viimased õpetussõnad, ühispilt ja mindigi teele.

Karge hommik Kloogarannas.

Kui hommikul näitas Nõmmel akna taga vaid kolme külmakraadi, siis Laagri taga näitas autotermomeeter juba -11 kraadi. Rongis oli näha, et osalejad lisavad ootamatult külma hommiku tõttu oma riietusele lisakihte. Endal oli valitud täpselt paras riietus, vaid mereäärsetes raja osades hakkas veidi kuum. Iseenesest mõistetavalt läksin stardis peagruppi, aga juba mõned kilomeetrid hiljem hakkasin oma otsuses kahtlema. Peagrupi pea vedas jooksulõike ca 5:40-se tempoga, mis päädis sellega, et iga jooksuotsa lõpus hakkasin grupiga vaikselt vahet sisse laskma. Õnneks lubas matka 5min+5min formaat üsna kergelt iga kõnniosa alguses grupile järele jõuda.

Kummipaelana pundi sabas...

Kuigi pidasin suusakeppide kasutamist kõnnilõikudel täitsa loogiliseks, siis miskipärast olin mina ainukene kogu 70-se kamba peale, kes nii mõtles. Aga kuidagi tuleb ju massist erineda ja ega need kepid ju jooksmist sega. Tänu neile aga sain ka kõndides hoida pulssi just selles tsoonis, kus pekk kõige paremini säriseb. Kusagil poole maa peal Keila-Joa või Vääna kandis hakkasin juba grupis püsima, kas siis hoiti eespool veidi tagasi või läks oma jalg lahti, ei saanudki aru. Ja mida edasi finiši poole, seda paremaks läks. Tegelikult oli tempo ikka lubatust palju kiirem, sest planeeritud jooksukiirus 6min/kma + arvestuslik kõndimise kiirus ca 9min/km ei tohiks kuidagi kokku anda tegelikku keskmist tempot 7:03min/km! Aga just selliseks eilne keskmine kujuneski.

Peloton kusagil pikal sirgel...

Veidi enne lõppu, ilmselt ainult eesootavatele saunamõnudele mõeldes, pani grupi pea õigest teeotsast mööda ja nii jõutigi finišisse, kui oli läbitud vaid 42,8km. Kuna see ei sobinud minu eesmärgiga ikka oma aastad ära tähistada, siis suundusin veel ca 13 minuti pikkusele jooksuotsale. Õnneks tuli üks osaleja minu lisateekonnale kaasa ja kui ma nüüd väga puusse ei pane, siis see oli Roman Fosti! Aitähh talle! Kokku siis 45km ajaga 5:17:34, keskmine pulss 130, põlenud pekki ca 2kg jagu (eilse ja tänase hommikuse kaalumise vahe)!!!

Täna hommikul on jalgades väike puisus sees, aga see ei ole takistuseks homsele järjekordsele hullusele - vaatame, kas 2012 aasta lõpuks saan 12 ametlikku maratoni purki????

Fotode eest suur tänu Kristi Jahilole! 
Vaata ka: https://www.facebook.com/KirstiJahiloFoto

3 päeva veel ja 10h vajaka!

Jah, eelmises postituses avaldatud Projekt549 on jõudnud lõpusirgele - käesolevat aastat on meil jäänud astuda veel vaid kolm närust päeva. Tavalise eestimaalase (jah, just selle, kes ametliku statistika alusel tarbib mingi 13 liitrit puhast piiritust aastas) jaoks algas täna pidu, mis kulmineerub 1. jaanuaril sügava pohmelusega ja tavalise probleemiga, kuidas teiseks jaanuariks, ehk siis uue aasta esimeseks tööpäevaks kaineks saada.

Lugemis- ja hääldusharjutusi 1. jaanuari hommikuks....

Minu pohmelus tuleb ilmselt valusam, aga see ilmselt ei avaldu tavaliste nähtudena (peavalu jne), vaid see saab olema lihastes, eriti jalgade lihastes. Aga erinevalt sellest tavalisest pohmelusest on seda lihasvalu mõnus põdeda. Mõnus just seetõttu, et see valu on tulnud füüsilise tegevuse tagajärjel, mis arendab inimest, mitte ei kuluta teda!

Eile jäi trenn vahele - olin tööl!
Kus ja mis?

Sest lähema 3 päeva ja 10h plaan on siis selline:
29. detsember - TriSmile "Pekist priiks" Tallinn edition - 45km rännak (5min jooks + 5min kõnd) - just kilomeetrite poolest eriti sobiv tähistamaks elu järjekordset verstaposti!!!
30. detsember - ilmselt Harku metsas kerge taastav suusaots ca 2h.
31. detsember - mööduva aasta seitsmes ja elu 12-nes ametlik maraton Laulasmaal!

Tundub karm värk olevat, aga kolmapäevane ca 29km pikkune "Pekist priiks" Nõmme espessiaal näitas, et juba sama päeva õhtuks olid 3,5 tunni pikkuse üsna raske (vahepeal põlvini lumes) rännaku jääknähud kadunud, see andiski julgust ette võtta kaks maratoni päevase vahega!!! Esmaspäeval kell 17 peaks olema selge, kas kilbiga või kilbil, kas 549h või vähem. Kas 2012 aasta lõpuks saab 12 maratoni läbitud ja kas 2013 aastal tuleks joosta 13 maratoni või mitte?

Sihukesed probleemid siis minu pea sees ajal, kui Maarjamaa pidutseb ja uut aastat ootab.....................

Fotod: Kea Kanger ja Külli Leola