neljapäev, 19. veebruar 2015

Võõrana laulupeol!

Kuna kogu minu sügisene ettevalmistus Tartu Suusamaratoniks* oli pandud vaid ühele ja ainsale kaardile - et talv ja maraton jäävad sel aastal ära, siis polegi midagi imelikku selles, et suurem osa kaasstartijatest mind maratoni stardis ei näinud. Tegelikult ju nägid, sest minusugune suusatolvan (kelle jaoks oli kogu see asi üks paras karneval) hakkas ju paljudele silma, aga ära tundsid mind vaid need, kelle juuresolekul ma suu lahti tegin! Kokkuvõtvalt - äärmiselt kehva suusavormi peitmine karnevalikostüümi taha ning sellega endale juba ette kehva tulemuse eest vabanduse otsimine õnnestus suurepäraselt!
Võõrana laulupeol! Foto: Priit Grünberg
Aga mitte see, et ma esinesin Eesti rahva suurimal suusapeol või siis lausa talvisel laulupeol neegrina ehk võõramaalasena, ei saanud põhjuseks selle postituse pealkirjale. Võõrana tundsin ma sellel laulupeol seepärast, et pidutsemise ja nautimise asemel oli vähemasti 2000-3000 osalejat tulnud peole vaikselt nohisema ja nina maas suusarada kündma. Selmet tunda rõõmu sellest, et kusagil Eestimaal on lund, toimub suur suusapidu ja päike särab taevas, murti tati (ja ka mati) lennates ning keppide raginal teed Elva poole, et saada finišis parem aeg või koht, panna ära naabri Vellole vms. Uisutati ülbelt klassikalises sõiduviisis sõidetaval sõidul, sõideti eessõitja kandadel, vahetati laskumistel ilma tagasi vaatamata radasid, loobiti süüdimatult geelipakke maha (loe: raja sisse) jne.
Vaikus enne tormi? 15.12.15 kell 6:30 Tahvandil.
Miks? Kas see lõpukoht raiutakse hauakivisse? Kas parema koha eest saab tööandja käest preemiat? Mis jääb selliselt sõidetud maratonist mälusoppidesse alles? Ilmselt eriti midagi peale lõpukoha ja vbla ka aja. Ma ise ka ei mäleta oma kahe aasta tagusest, tumepunases pandud, maratonist ning ka varasematest sõitudest eriti midagi, sest paljud pühapäeval rajal nähtud lõigud tundusid mulle täiesti võõrana, nagu ma polekski alates 2005. aastast kõikidel toimunud maratonidel sõitnudki. Õnneks suutsin enne seda maratoni karusseli pealt maha astuda ning hakata elamusi koguma. Elamusi loodusest, rajast, melust ja nendest vähestest, ca paarikümnest kaassõitjast, kes võtsid vaevaks mõne nalja visata või midagi kostüümiga seonduvat küsida. Aitäh neile ja eriti suured tänud Allan Orasele, kellega koos sai pikalt Palult kohvipunkti kulgetud ning maailma asjade üle arutatud! Aitüma ka arvukale publikule, kes ei pidanud vaevaks tavapärasest erinevat suusatajat ergutada ning häid soove soovida! 
Suusad määrde ja stardi ootel.
Võite 100% kindlad olla, et järgmise aasta talvisel laulupeol üllatan taas - ja mitte sportliku tulemuse, vaid mõnusa kostüümi ja hea tujuga! Kes tuleb kaasa? Aga veel enne kutsun kõiki tuleval laupäeval, 28. veebruaril, Haanjasse! Nautima suusatamist lausa 100km jooksul....sest toimumas on viies Haanja Suusa100 - hullud suuskadel!



* Tartu Maraton sõidetakse suuskadega, Tartu Linnamaraton joostakse, Tartu Jooksumaraton on jooks, mis on puuduliku pikkusega maratoni jaoks. Kört-Pärtel maivoi!

esmaspäev, 9. veebruar 2015

Puhkamine on saatanast!

Kuigi kohalikud manatargad ja isehakanud arvamusliidrid pidevalt väidavad, et sportlase areng toimub puhates, võin mina, tuginedes viimase 40 päeva jooksul läbitud neljal maratonil ja/või nendejärgsete päevade jooksul kogetule, väita radikaalselt vastupidist - arendab ikka treenimine, mitte puhkamine! Ehk siis, treeningufoonilt maratoni jooksma minnes möödub mul jooks kergelt ning taastumine on kiire, seevastu puhanuna maratonile minnes on kogu see 42,2km üks paras Kolgata tee ning sellele järgnevad päevad tahaks oma elust maha kustutada.
Läbi nigu Läti raha! Foto: imgarcade.com
Spetsialist vaatab siia ja saab ise aru (klõpsa Diary peal), vähe spordikaugemale (loe: maratonikaugemale) lugejale üritan asja veidi selgitada. Võtan lähema vaatluse alla neli viimast läbitud maratoni, mis oma tingimustelt (raja profiil, raja libedus, ilmaolud) olid üksteisega vägagi võrreldavad:
Viimase Öö Unistus, 31.12.2014, aeg 4:34
Pääsküla 5. raba maraton, 17.01.2015, aeg 4:59
Doroga Zizni, 25.01.2015, aeg 4:46
Rakvere talvemaraton, 8.02.2015, aeg 4:29
Loetelule pilku heites jääb esmalt silma, et esimene ja viimane maraton sellest loetelust eristuvad kahest keskmisest lõpuaja poolest, olles ikka vaksajagu kiiremad. Seletus sellele on aga igapidi lihtne - just need maratonid said läbitud sada prossa joostes ja negatiivse splitiga, ehk maakeeli öeldes olin miskipärast nendel kahel maratonil tunduvalt paremas konditsioonis kui Pääsküla ja/või Piiteri jooksudel.
Erinevalt mugavusaladest suusatamisest ja rattasõidust, kus
saab nö tirri ja muudki lasta, on maraton ikka tõsiste tegijate
mängumaa - seal naljategemist andeks ei anta!
Pääsküla jooksule eelnes Jizerska maratoni järgselt 5 trennivaba päeva, millest kaks kulusid Tšehhist tagasisaamiseks. Piiteri jooksu eelsel nädalal suutsin ennast Pääskülast saati valutavate lihaste kiuste siiski kaks korda välja ajada. Esimene kord suuskadega ning teine kord joostes. Mõlemal maratonil jäi tulemus tagasihoidlikuks, sest ca 32-34 kilomeetril oli sein ees, mis pani keha alla andma ja jalad kõndima ning ka maratonijärgsed päevad polnud kergemate killast....
Järeldus: puhkamine enne maratoni toob kehva tulemuse ja raske taastumise!
Taastumas.......... Mis kuulus hüppemägi?
Viimase Öö Unistuse ehk Meremõisa rannaalal toimunud ultrajooksu raames vana-aasta viimasel päeval, 1km pikkusel ringil, joostud maratonile eelnes 11 päeva varem läbitud maraton, neli päeva varem tehtud 45km pikkune Pekist Priiks kõnd-jooks ja kaks päeva varem sõidetud 47km pikkune sünnipäeva suusasõit, sekka veel mõned suusasõidud. Joosta oli kerge, suutsin lõpukilomeetritel kiirendada ning peale lõpetamist, seljakott seljas, koos saare naistega veel ka pool kilti autoni joosta. Taastumine oli kiire, aga seoses uue aasta alguse asjatoimetustega sain jooksma alles 3. jaanuaril, kuigi ka aasta esimesel päeval poleks vist probleeemi olnud. Eilse Rakvere maratoni eel tegin kohe peale Saksamaalt König Ludwig Lauf'ilt naasmist viiepäevase jooksulaagri ning olin eile nagu ümbersündinud, joosta oli kerge, vaatamata hullumeelsele ilmale. Suutsin ka vastutuule lõigul ilma liigsete lihaskomplikatsioonideta tempot hoida ning jooksin välja aja alla 4:30, mida ma pole suutnud läinudsuvisest Pärnumaa Võidupüha maratonist saati. Minu eilset suutlikkust viimastel kilomeetritel tempot säilitada iseloomustab vist kõige paremini üks tõik, mille üle Liivimaa "kuulsaimal" luuletajal ilmselt häämeel pole. Nimelt möödusin Contrast ca 5km enne finišit ning suutsin temast selle lühikese lõiguga peaaegu 9 minutit eest ära joosta! Praegusel hetkel seda juttu kirjutades valitseb lihastes nii hea tunne, et kohe peale postituse tegemist teen teoks selle, mida pole vähemasti esmamälu põhjal kunagi suutnud - lähen maratonijärgsel päeval jooksma!!!
Järeldus: treening enne maratoni kindlustab kerge jooksu ja kiire taastumise!
Eilse raja 35-s kilomeeter. Contra veel ei paista...
Tehke järgi või ostke ära, veel parem - vaielge vastu! Mulle mitte ainult ei tundu, vaid eelpoolkirjutatule tuginedes on see nüüd ka teoorias tõestatud, et olen oma tee leidnud ning edaspidine maratoniettevalmistus saab olema just selline, nagu läinud nädalal. Kahju ainult, et see järgmine maraton saab aset leidma alles 4. aprillil, Pääsküla uuel rajal. Enne seda tärminit ei ole igasugu ürituste-sõitude-laagrite tõttu vähimatki võimalust oma maratonikontot täiendada.....

*     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *

Joonealust juttu kah: selle nädala pühapäeval aset leidva talvise laulupeo suusamäärimismaratonile on veel kümmekond vaba kohta. Kel soovi head ja viimase hetke ilmateate järgi määritud suusad Otepääl alla saada, siis võtke ühendust mailitsi või telefonitsi, info@haanjamatkad.ee, 511 4179!
Määrimismaraton 2012 sõnas ja pildis!
Määrimismaraton 2013!
Määrdemeister Ivo tööhoos....