teisipäev, 30. november 2010

Kuu lõpp - vahekokkuvõte!

Pühapäeval jäi nädala kokkuvõte tegemata, mis seal ikka liita ja lahutada, kui kuu lõpp kohe käes. Ja see oli minu jaoks tähelepanuväärne kuu - oma senise 6 treeningaasta (alustasin tõsisema treenimisega 2004. aasta oktoobris) ülekaalukalt suurima treeningmahuga kuu. Isegi siis, kui kogu novembrikuu treeningmahust lahutada maha see 16-tunnine matk Haanja100 radadel, oleks see kuu ikkagi aegade mahukaim. 50-tunniseid kuumahtusi on varem 3 korda ette tulnud, aga kohe ümbersaava novembri 70h ja 34min ja 644,1km on ikka midagi uut.

Mida siis sai kokku tehtud ja kui palju:
- ülekaalukal esi kohal on distsipliin nimega"kepikõnd, matk, rännak" (3 matka) - 20h 44min ja 114km!?!
- teisel kohal on rattasõit (3 sõitu, neist 2 Paldiski-Tln) - 12h 54min ja 221km
- kolmanda koha saavutas imikas (5 trenni) - 9h 39min ja 67,2km
- edasi ujumine (5 korda, üks neist 14km!) - 8h 46min ja 25,8km
- edasi suusatamine lumel (4 korda) - 7h 10min ja 83,6km (klass-uisk ca fifty-fifty)
- edasi rullsuusaga klassikasõit (3 trenni) - 6h 42min ja 90km
- ja lõpuks murelaps jooks (4 korda) - 4h 38min ja 42,5km (maraton!)

Detsembris siis ilmselt kaovad nimistust ratas, rullsuusk ja imikas ning suurema osakaalu saab suusatamine. Samas ei tohi unustada jooksu (19 päeva pärast on vaja maraton joosta) ja ujumist. Võibolla saab tehtud ka mõni lumematk.

Kuna eile oli peal väike väsimus (14km ujumist?), siis otsustasin päeva vahele jätta. Kui ikka ei jõua ja ei taha, ei ole mõtet vägisi sundida. Üldse peaks selle nädala veidi lõdvemalt võtma - et siis puhkenädal nagu. Eks see pühapäeva õhtul paistab, mitu tundi kokku tuli....

laupäev, 27. november 2010

14km ajaga 4h ja 50min, ujudes......

Täna ujuti Tartus Aura ujulas neljandat korda TriSmile viiteteist kilomeetrit. Kuna ujumine on üks Ironman'i alasid, siis otsustasin kaasa teha. Juba enne starti matsin maha lootuse 5 tunnise kontrollaja sees 15km märgini jõuda, sest tavaliselt suudan ujulas ujuda 3km ca 57 minutiga, aga sama asja tegemine 5 korda järjest tundus mulle ilmse liialdusena.

Lootus kell 10 vette hüpata luhtus, sest veel kell 10.10 loivas ujujaid ujulasse. Ca kell 10.12 anti lõpuks start ja ca 20 ujujat kühveldasid 600 (kuutsada) otsa mõõtma. Lootsin küll rahuliku ja pika tõmbega alustada, aga elu teeb oma korrektiivid. Kui tahad karjas olla, siis tuleb koos karjaga uluda (loe: ujuda). Esimene tuhat läks 17.30-ga, teine 17.59-ga, kolmas 18 ja poole minutiga. Siis kutsus loodus peldiku näol ja kaks minutit niuhti läinud. Edasi kühveldasin tuhandeid ca 18.30 ja 19.00 vahele. Kuue kilomeetri pealt tegin esimese (ja ühtlasi viimase) söögipausi - konsumeerisin banaani ja banaani-corny. Kuna peale igat tuhandet olin paar lonksu dexali jooki joonud, siis peale seitset kilti kutsus peldik taas - seekord tuli suuremat kah! :)))

Selleks ajaks oli tekkinud ca viieminutiline varu kontrollaja suhtes, aga see hakkas vaikselt vähenema, sest kilomeetrite jaoks kulus juba nibin-nabin üle 20 minuti. Kusagil 9,6km peal lükkasin seinast lahti ja järsku lõi paremasse sääremarja mingi kramp. Kuna Jorh Aadnieli polnd käepärast, kes seda veidi triigiks, siis otsustasin ise kontrollida, et mis jama on. Keegi oli säärenaha alla pannud sellise vintske ja kõva sašlõkitüki. Sirutasin veidi kogu jalga, ajasin varbad harali ja ... läks üle. Kütsin edasi, aga täpselt 10km viimasel sajal meetril tuli sein ette. Pilt oli udune, mõtlesin, et prillid süüdi, aga neid eest võttes ei muutunud midagi. Pilt ikka udune. Pidin väikse pausi tegema. Alaselg oli ka valutama hakanud, ilmselt sundasendi tõttu. Konsulteerisin basseini ääres kogu ujumist kontrollinud Ain-Alariga, ka temal pidi pikematel otsadel sama jama olema.

Sõin pool corny batooni ja läksin sauna, laksasin kogu kapa kerisele ja venitasin kuuma käes selga - asi töötas. Siis veel üks (kolmas) peldikuots ja kogu paus venis 10 minuti pikkuseks. Endale tundus see kohe liiga pikk, aga uuesti vette hüpates sain aru, et pausi oli vaja. 11-s km - 18.30, 12-s km 18.59, 13-s km 19.25. Aega oli jäänud veel täpselt 20 minutit, kui läksin viimasele kilomeetrile ja sellele kilomeetrile kulus 19.59 - kogutulemus siis 14km ajaga 4h 50min. Poleks alguses munetud, oleks suutnud selle 500m veel ära ujuda, aga kogudistantsiks ei olnud ma veel valmis. Järgmine kord on vaja veidi taktikat siluda, vähem jooki, vähem pause ja 15km 5 tunniga ei ole probleem.

Tänud TriSmile teamile hea ürituse eest - viiendal ujumisel olen raudkindlalt kohal ja teen selle 15km ära!!!!!

PS! Edit: täna ujusid ikka paljud erinevate abivahenditega - lestad, lauad, käelestad. Ise ujusin naturaalselt, vist seetõttu, et mulle meeldib tegelikult kummita.......

kolmapäev, 24. november 2010

Suusalumi, suusalumi, sadas õhtust hommikuni...

2010 aastal siis 24. november - see päev kõigub kalendris täiskuust või muust jamast sõltumata. See on see päev, kui saab suusad alla panna ja unustada musta maa igavuse ja kõvaduse. Enam pole vaja immida lühikesel mägiringil või peksta keppe asfaldisse rullsuusaga sõites. Nüüd saab mõnuga lükata - lükata lumel ja suuska.

Kui kellelgi huvi, võin tuua viimase 7 aasta lõikes välja oma esimese suusasõidu kuupäeva. Enda lähimälu ütleb, et 24.11 on ikka üsna varajane. On ka varem suusale saadud, aga tavaliselt ikka hulga hiljem.

Täna siis sai Trummis alumisel ringil tehtud 8 ringi (vist oli 2,2km selle pikkuseks) koguajaga 1:25. Kõige olulisem siinjuures on see, et siledal suusatamine on parim pulsihoidja, täna siis 93% õiges tsooonis, 4 prossa üle ja 3 alla. Selle sügise parim tulemus, sest tavaliselt ei suuda trenni üle 85 prossa õiges (aeroobses) tsoonis hoida.

Niiet hea trenn ja hea vaheldus. Kuigi täna oli paberite järgi puhkepäev, ei suutnud ennast lume tõttu tagasi hoida. Homme jälle!

Hetkel siis novembris kokku alla 60h, täpsemalt 59:59 ja 553,4km :))))

teisipäev, 23. november 2010

Keha võit vaimu üle, ehk esimene pikem jooks tehtud!

Kuigi keha oli ilmselt juba varem pikemaks jooksuotsaks valmis (seni selle sügise pikim ots tunniga 9,5km), siis vaim ei tahtnud kaasa tulla. Väike kartus ikkagi sees, sest kuigi kaal väheneb pidevalt (miinus 4kg võrreldes novembri algusega), ei ole ma seda õiget jooksumassi veel saavutanud.

Eile aga tekkis nö situatsioon ehk võimalus - viisin bussi Linnu teele remonti ning otsustasin koju tagasi jooksuga tulla. No nii igaks juhuks jooksin Trummi kaudu ja tegin möödaminnes ka kaks ülemist, 2,4km pikkust, ringi ära. Kodu jõudes näitas kell 1:43, teepikkust kogunes ülemise ringi tempo 6:32min/km põhjal 15,8km. Praegu ca 16 tundi peale jooksu ei tunne midagi - kõik on okoo! Vähem kui kuu aja pärast kavas oleva maratoni kontekstis on see ülibroo.

Võlgnen veel eelmise nädala kokkuvõtte:
Rullsuusk (klassika) - 4h 39min ja 63km
Jooks - 0h 45min ja 6,8km
Imikas - 2h 03min ja 14,5km
Ujumine - 1h 06min ja 3,3km
Ratas (MTB) - 5h 00min ja 81km

Kokku nädal - 13h 33min ja 168,6km

November hetkel kokku - 56h 24min ja 532,7km - UHHHH!

laupäev, 20. november 2010

Midagi on juhtumas...

Tegin kolmapäeval analoogse (samad olud, sama distants ja sama mees) treeningu võrreldes 01. novembril tehtud trenniga - ja tulemused on rõõmustavad!

Ei oska siia blogisse tabelit tuua, aga toon välja kahe treeningu põhiasjad, esimesena siis 01.nov ja teisena 17. nov trenn!

Ala:
rullsuusk
Pikkus:
27km
Koht:
Kubija rada, 9 ringi
Aeg:
2:02
1:59
Keskmine pulss:
131
125
Anaeroobne:
18%
4%
Aeroobne:
71%
60%
Alla aeroobse:
11%
36%
Kalorid:
1509
1322

Sellest numbrireast saab välja lugeda ainult seda, et kahe nädalaga on paranenud taluvus, ehk siis täpselt sama pika maa läbimine samades oludes nõuab oluliselt vähem energiat ning ei kergita pulssi liiga kõrgele. Ehk siis lühidalt öeldes - edasiminek on märgatav.

Peale tänast imikat koos Taixi, Kaido, Virksi ja (Petsiga kah paar ringi) näitas kaal 93,4!! Uhh!

Homme taas rongiga Paldiskisse, et sealt rattaga kodu sõita - 5h ees ootamas.

pühapäev, 14. november 2010

Novembri teine nädal arvudes.

Kuna novembri esimene nädal jahmatas paljusid (eriti Stardipaugu osalejaid) selle 24 tunni ja 44 treeningminutiga, siis sai mööduval nädalal veidi rahulikumalt võetud. Sain lõpuks oma plaanitud treeningtsükli paika - 4 trennipäeva ja üks puhkepäev. Kokku siis ühes kuus (month) kuus (six) tsüklit, tsükliplaan 10h. Simpel!

Selle nädala treeningtundideks sain kokku 16:23, millest 7:54 moodustas ratas, 7:39 matk ja imikas ning 50 minutit sai ka basseinipikkust mõõdetud. Täna oli siis selle nädala pikim trenn, sõitsime üsna suure kambaga Paldiskist piki mereranda Tallinnasse välja. Koos Roccast kojusõiduga kogunes kilomeetreid 86 ja aega läks 5:13! Hää pikk trenn....

Aitähh Leivole kaardi eest, sain ka ise kodumaa geograafias tugevamaks!

Eelmisel aastal oli sellel sõidul 12 osalejat, täna hommikul tilkus igast Nõmme jaamast järjest rattureid rongi peale, Paldiskis kogu väge üle lugedes sain koguarvuks 31. Vahepeal oli veel liitujaid (loe: sissemagajaid), nii et kokku võis ligi 35 sõitjat täna rivis olla. Kui nii edasi, siis järgmisel aastal peab Hawaii Express vist ürituse korraldamise loa võtma! :)))

teisipäev, 9. november 2010

Terase karastamine!

Eile sain rattateenindusest kätte oma nö talveratta - veidi ümberehitatud vana, vist aastal 1999, ostetud KHS Crest'i. Vana ront sai üsna korraliku upgrade'i, enamus juppe on pärit vahepealse ratta KHS Alite 4000 pealt - XT kassett, LX esijooks, Deore Combo lingid-shifterid, Deore V-pidurid ja Deore esivahetaja. Tagavahetaja on aga aus - vanakooli STX (see oli Deore eelkäija). Pedaalid ja sadula keerasin maantekalt maha ja...



...täna ei saanud muidu, kui pidi ikka proovima minema. Ilm oli küll kõike muud kui sobiv rattasõidu jaoks, aga kui esimese sooja sai sisse, polnd häda midagi. Lõpuks kogunes kokku 53,8km, aega kulus 2:41. Kõige parem oli Harku suur ring - ilusa lume all ja mõnus sõita. Maanteede peal ikka pritsis vett saapa peale, peab vist porikapikendused tekitama.

Aga miks säärane pealkiri - selle ratta raam on juba kord terasest ning karastamist ei vaja. Karastamist vajab see sadula-ja-lenksu vaheline tihend. Õigem on vist karastamise asemel öelda iseloomu kasvatamine, säärase ilmaga ei ajavat hää peremees isegi koera välja. Mul koera ei ole, eri oska kommenteerida!

esmaspäev, 8. november 2010

10 väikest Neeegrit ehk Haanja Jala100 - For Real!

Et kõik ausalt ära rääkida, mis ja kuidas, pean alustama kaugemalt - talvest 2009, kui tutvusin ühiste tegemiste käigus ühe lõbusa seltskonnaga - walkie-talkie'dega. Olen nendega läbi teinud meetrise lumega lumeilvese matka, kohtunud suvistel seiklusspordiüritustel ning eelmisel sügisel üritanud kahe päeva jooksul läbida ratastel Haanja100. Tookordne matk toimus novembri lõpus ning vähene valge aeg, hull tuulemurd metsas, osalejate ebapiisav ettevalmistus ja ka rahvusvaheline imperialism segasid toona 100km märgini jõudmist. Suutsime vaid 76km, aga see nö tegematajätmine tekitas uue ja hullema idee - läbida H100 originaaltrass jalgsi kahe päevaga?!?

Aga noh, tehtud-mõeldud, 6. novembri hommikul oli Kurgjärve baasi platsile kogunenud 10 väikest neegrit, et hull eesmärk ellu viia. Sõitsime minu bussiga Luhtõsse (sealt Kubija finitoni 38km ja Kurgjärveni 14km) ning täpselt kell 8.00 hakkasime astuma. Esimene väike neeger lahkus peale Vällamäge (18km),


teise neegri jalad jäid kõndimiseks liiga lühikeseks pisut enne Kaasjärve (27km). Mul endal tekkis ka kusagil seal vana prügimäe kandis reites mingi värelus, aga miskipärast läks see kusagil Verijärve kandis üle. Ajaga 6:21 olime Kubija hotellis, seltskond muidugi tundis ennast vabalt, kohe fuajees vabaneti saabastest-sokkidest ning mindi paljajalu restorani laiama (loe: suppi tellima). Meeletute jõupingutuste tulemusena õnnestus kogu punt ca tund aega peale maabumist uuesti liikuma saada - ees ootamas 14km tõusu Kurgjärvele. 3km asfalti mööda Tornimäele ja siis tõmbas vanajumal rubilniku välja - pime kui kotis. Meie lampide galerii oli üsna OK, Jaanimäe, Taevatrepp ja kell 19:30 olime Kurgjärvel. Koguaeg 11:30, minu puhas kõnniaeg 8:59, tempo siis 11:14 min/km. Ühesõnaga, 2,5h molutati tühja!!! Esimese päeva 52km tegi oma töö, esialgu ei suudetud isegi tuppa minna, vedeleti niisama Kurgjärve baasi kolmanda korruse koridoris ning tarbiti erinevaid taastavaid mõnuaineid - viiner, kook, õlu jne jne jne.


Õhtul väike saun, kreemitamised (hobuse kuumendav ja Born'i jahutav salv), veel veidi taastusjooki ja tuttu. Pühapäeval kell 7:45 oli stardis 7 neegrit (üks eelmise päeva katkestaja proovis uuesti ja 2 esimese päeva lõpetajat teatasid oma jalgade koostöö lõppemisest peaga). Juba vähem kui kilomeetri pärast kusagil Rabadumäe kandis pööras seitsmes neeger otsa ringi, järgi jäi meid 6. Hallimäel tegime esimese söögika, Munamäel lahkus ka walkie-talkie'de tugi-isik ja järgi jäi meid viis. Peale Vaskna kallasrada otsustas ka viies neeger lahkuda. Tema lahkumist peaks tooma positiivse eeskujuna võrdõiguslikkuse vallas - kui laupäeval alustas 4 meest ja kuus naist, siis Vaskna ääres oli alles 2 naist ja 3 meest. Pauli lahkumine tasakaalustas sugudevahelise võrdsuse ning võisime rahulikult oma rännakut jätkata. Ühes kohas enne Plaanit leidsime oludele vastava liiklusmärgi - tuju sai täiendust!



Plaanil ootasid meid kõik luuserid, väike toit ja edasi - Massimõrvarist alla, Plaani Jaanimägi, Vorstikas ja siis kui 95km oli läbitud, ei suutnud enam kõndida - nii krdi valus oli. Kui kõndida ei saa, jääb edasiliikumiseks 2 varianti - jooksmine ja roomamine. Roomata tundus imelik, seega hakkasin jooksma ja mirakel-mirakel, see oli nii iisi! Ma ise arvasin, et ilmselt see hetk, kui sa jooksusammul oled nö õhus, et jalad ei puutu maad, siis ei ole valu, sest ei pea oma suurt keret maha toetama - see ongi see, mis teeb jooksu ainuvõimalikuks edasiliikumise viisiks! :)))) Teine päev siis 48km, koguaeg 8:50, puhas kõnniaeg 7:44, tempo 10:05 min per km. Vähem neegreid, vähem molutamist! :)))

Aga noh, tehtud see sai. A kuda siis veel seda teha saab - suuskadega, käte peal kõndides, roomates või tagurpidi kõndides - issanda loomaaed on suur ja huvitav......

kolmapäev, 3. november 2010

Uus kuu ja uued tuuled!

30. oktoobriga sai siis selleks aastaks korraldatud - viimase üritusena sai ära korraldatud üks uskumatumaid asju, Haanja Jala100. Sellist ideed esimest korda läbi oma peakese lastes kujutasin stardijoonel seismas ainult ühte osalejat - te ju teate, kellest jutt! Aga 75 startinut, neist 21 saja kilomeetri läbinut, kokkuvõttes üle igasuguste ootuste.

Aga ise - sain 15. oktoobril uuesti kellavärgi käima ning kuni eelmise nädala kolmapäevani sujus hästi, tehtud sai 18 tundi baasvastupidavust, aga nelja päeva pikkune Haanja Jala100-st tingitud paus ei lubanud poole kuu plaanis ette nähtud 25 tundi täis teha.

Uus kuu tõi ka uue stiimuli, kuna kauplus START! kuulutas välja talvehooaja trenni meistrivõistlused koondnimetusega Stardipauk ja nö täpselt neil aladel, mida mina talvel harrastan - jooks (incl imikas, matk, kepikõnd), suusatamine nii lumel kui asfaldil, ratas ja ujumine.

Kui ei suuda võistlustel kedagi võita, siis vähemalt trennis panen kõigile pika puuga. Esimese nädala treeningplaan näeb ette ca 28 tundi sellist treeningut, mis kvalifitseerub Stardipaugu kokkuvõtte alla. Et nüüd asi liiga koledana ei tunduks, siis pean teatama, et nädalavahetusel on ees kahepäevane matk Haanja100 originaaltrassi pidi - 100km peaks jalgsi 20 tunniga läbitav olema. Kõik muidugi sõltub teistest matkakaaslastest, sest matkagrupi liikumiskiirus on konstantne grupi aeglaseima liikme kiirusega.