teisipäev, 8. jaanuar 2013

Karp on valmis, nüüd viimistlema!

Peale viimast postitust, kus avaldasin oma eelmise aasta treeningmahud, olen siit ja sealt saanud erinevaid soovitusi-hurjutusi teemal, et tundide arv iseenesest on ju suur ja tore asi, aga see ei vii mitte kuhugi. Tegelikkuses olen ise ka seda meelt, et aitab sellest põhja ladumisest küll, aeg on hakata tegema spetsiifilisemaid liigutusi. Ehk siis nagu pealkirjas toodud ehitusmeeste keeles väljendudes sain aasta viimase nelja kuuga majakarbi püsti ning nüüd on aeg asuda siseviimistluse kallale.
12 tundi enne aastavahetust anti start - Viimase Öö Unistus.
Kui nüüd üdini aus olla, siis ma ei ole, vähemasti viimase 8 aasta jooksul, teadlikult enne võistlushooaega või konkreetselt enne mõnda tähtsamat võistlust kiirustreeningut ehk nö "lõike" teinud. Naljaga pooleks võib ju öelda, et olen ikka küll igasugu "lõike" teinud, aga need on need õhtused õllekõrvased juustu- või vorstilõigud! Aga lõigutrenn, mis see on? Kunagi noorpõlves sai basseinis treeneri käsu peale ujutud nii intervalle kui ka mingit muud moodi kiirendusi tehtud. Aga see oli basseinis ja ikka juba üle 30 aasta tagasi. Kõva maa peal ei ole ma varem lõike teinud, seega ma isegi ei tea, millest pihta hakata või kuidas neid teha?
Starti ei tohiks hilineda...
Aga milleks need lõigud, miks otsustas 45-aastane mees, et nüüd on see aeg tulnud? Igal asjal on oma põhjus ja praegu on selleks Tartu maraton. Nimelt olen sellel juba 40 päeva pärast toimuval mõõduvõtul pandud kuuendasse(?!?) stardigruppi, mis tähendab stardinumbrit 1000+, ehk siis kui ma peaksin mingil põhjusel stardikoridori hilinema, siis stardiks minu ees ca 1500 suusatajat. Läbi selle soodoma ja komorra suudaks alla 3:30, mis on minu selle aasta eesmärgiks, sõita vaid väga kõva tegija. Mina kahjuks nii kõva ei ole.

Väljavõte TM juhendist: Maratoni stardigruppide moodustamisel lähevad arvesse mõlema distantsi varasemad tulemused ..... Arvestatakse 2012. a. maratonil (koef 1) või selle puudumisel 2011. a. maratonil (koef 1,2) saavutatud kohti. 

Eelmisel aastal oli minu kohaks 972, üle-eelmisel aastal 680. Mis loogika järgi ma pean üle tuhandenda koha pealt startima, ei tea? Äkki on neil Tambovi konstant kah abiks? Aga see selleks, las nad panevad mind sinna, kuhu neile sobib, minu asi on neile tõestada, et olen parem, kui nad arvavad

Nüüd on lugeja kord küsida, et mida see tõestamine annab ja mis need lõigud siia puutuvad? Mina usun, et kusagil on olemas mingisugunegi õiglus ja kui näiteks paugutada Tamsalus või Alutagusel ennast Estoloppeti esisaja sisse, siis peavad nad mulle Tartu maratonil parema stardikoha võimaldama. TM-i juhend seda küll otseselt ei luba (lubab 2012 ja 2011 Estoloppeti tulemuste põhjal), aga juhendi järgi ei tohiks nad mind TM-il ka kuuendasse gruppi paigutada. Nii et vorst vorsti vastu!

Jah, saja sisse. Viimati sõitsin ennast Estoloppetil saja sisse 2005. aasta Haanja maratonil ja kahjuks on see jäänudki ainsaks kahekohalise kohaga lõpetamiseks. Olen küll paar korda olnud lähedal - ca 110-nda koha kandis, aga see oli ammu. Nüüd on vaja seda uuesti teha ja selleks vajan ma lõike!

Palun lükake mu teooria ümber!

Tegin endale iseenese tarkusest (veidi ka netis tuhnides) mingise treeningplaani viimasteks maratonieelseteks nädalateks, palun seda mitte pimesi järgida.  
Kui aga seda juhtub üle vaatama mõni lugeja, kes vähegi asjast teab, siis ootaks tagasisidet - kas ma ikka olen õigel teel?

13 kommentaari:

  1. Need stardigruppidesse paigutamised on müstilised mitte ainult suusavõistlustel vaid ka rattavõistlustel - lõpetades enam-vähem kõik Samsungid kohal 250-300 on igaks uueks võistluseks stardikoht garanteeritud numbriga 400+

    VastaKustuta
  2. Suusatamise osas ei taha väga kaasa rääkida, aga enne pühapäevast jooksumaratoni pole vaja 45min joosta kuna see ei anna midagi.
    Kui tahad soojendust teha, siis 3-4km on täiesti piisab, tegelikkuses piisab veel vähemast. Juhul kui ilm on laupäeval ennustuse kohane, st külm, siis jätaksin soojenduse üldse tegemata.

    Edukaid starte, PP nimekaim

    VastaKustuta
  3. Võib isegi toimida. Vähemalt paar korda võiks lõigud olla ülesmäge, kuna maratonil on lõigud ülesmäge, millele järgneb taastumine laskumisel. Et Tallinnas pikka klassikatõusu ei ole siis võib seda teha joostes keppidega. Näiteks Vanakal või Maarjamäe memoriaali taga.

    VastaKustuta
  4. Täna tegin 6x2 minutit uisu lõike stardiga kergliiklustee ja Harku raja ristmikult Trummi suunas. 2 minutiga jõudsin estakaadi alt läbi ja peaaegu tõusu otsa (14km märk). Libisemine oli üsna kehva, rada oli veidi vastumäge, võttis ikka kopsu korralikult lahti. 3 või 4 minutise tõusulõiguga on juba probleem....

    Aga esimesele kommijale tahaks veidi nt Samsungi asja seletada, kuna sealne numbrijagamine erineb veidi TM-i omast. TM-il on eelmisel aastal 1 võitja, üks 500-nda ja ka üks 1000-nda koha omanik. Samsungil võib näiteks hooaja neljandal etapil olla kohal 3 varasemat võitjat, kes saavad numbrid 1, 2 ja 3. Teise koha omanikud jagavad järgmised numbrid jne, jne jne! 250-s koht annabki stardikohaks ca 400+!!!

    VastaKustuta
  5. eks organismid on erinevad ja tegelikkus selgub alles mitme(kümne)aastase praktika käigus. näiteks ma tean enda kohta, et suusavõistluse jaoks ma pean kiirendusi tegema 2 päeva enne, aga jooksuvõistluseks eelmisel päeval. ja seda, et ujumine on RIGHT OUT, killib kogu puraka ära. aga see olen mina. Üldiselt, arvestades sinu põhja, siis ma teeks kiirendusi pigem vähem kui rohkem ja enne TMi (nädalal) tegelikult üldse mitte juhul, kui anyway estoloppetitel paned täiega. kui muidugi matkad, siis võid teha. Kirvesniemi ja Co soovitab teha pikki lõike ca 4 päeva enne võistlust, aga üldiselt tema lähtub MK taseme suusatajatest, kes sõidavad 5-10-15km korraga, mitte maratoni iga nädal. Seega, kui on eelnevalt olnud võistlus, siis ma järgmisel nädalal ise pikki lõike ei teeks. Või teisisõnu, kahe maratoni vahel ma jätaks need ära üldse, maraton on piisavalt pikk, seal jõuad neid lõike teha küll. Küll aga teeks neid lühikesi, päev v 2 enne, va siis TM.

    ilmselt kõige mõistlikum on, et tee üks nädal ära nagu sul on kirjas ja vaata, mis tunne on. Aga kui sa ikka väga tahad neid teha, siis minu treeningplaan oleks selline: kui laupäeval on võistlus, siis T lõigutrenn 4-6x ca 1km täiest jõust, vahele sama ring rahulikult ja puhkad välja enne uut (pulss tagasi alla 120, veel parem kui 100, st ring vahele tuleb sõita üsna aeglaselt) Kõige parem, kui saab teha sellisel ca 1km ringil, kindlasti võiks sees olla ka mäge. Nõmme 1km rada on ideaalne näiteks. K rahulik trenn max 2h, N puhkus, R 30-45min trenn sh kiirendused 3tk, max 4 tk 30-60 sek nende 10x10 asemel, need ma julgen küll välja visata, kui sa just 100m sprinti ei plaani sõitma minna. (nende kiirenduste point on mootor ja kepsud töötemperatuurini üles ärritada, aga samas sa ei taha, et piimhapet (palju) kogunema hakkaks. 10s jooksul su pulss ei jõua 80%nigi, eriti kui sa oled sellise põhjaga. aga mõte ongi just, et pulss läheb nii kõrgele kui võimalik, aga ja siis lased tuurid alla). üks 45-50sek ma arvan on piisav, samas eeldab suure tõenäosusega tõusu ka. n hea selline kiirendus on Nõmmel alates natuke maad pärast külmallika kurvi kuni I tõusu lõppu välja. A vahelduse mõttes pigem näiteks teed 2 viiest uisku ja siis selle ajal need 3-4k sh mingi 2-3km algul kindlasti soojaks enne. Ma võin konkreetsed kohad ka öelda kui tahad. Või Pirtal (või Haanjas või Kubijal v Otepääl ;)

    VastaKustuta
  6. TM-il võib su number veel 1000 hulka sattuda. Nad muudavad neid asju enne lõplike numbrite kinnitamist.
    Isiklik kogemus.

    Kusjuures olen eriarvamusel Sullist, seoses 10x10 lõikudega.
    Ma pigem arvan, et need on head asjad - nende eesmärk polegi pulssi kõrgele viia vaid ärritada lihaseid, et neis oleks sellist teravust / purakat.
    Kui teha enne võistlust liiga pikkasid lõike, siis tõmbab jalad / keha pehmeks - on oht, et võistlusel pole enam üldse teravust.

    Ise olen jooksus teinud umbes 7 sekundilisi lõike - täis kiirusega, mis tuleb ja siis rahulik taastumine. Tõmbab jalad minu arvates lahti küll.

    Samas olen nõus Sulliga, et igal ühel erinev organism ja mõjud erinevad.

    VastaKustuta
  7. Sõltub, mis on lõikude eesmärk. Kui lihtsalt jalgu natuke lahti saada, siis võid neid lühikesi sutsakaid teha küll. Raske on anda soovitusi võõrale, kuid ma jätaks sinu asemel esialgu need mõne minutilised lõigud välja, need sind väga palju ei arenda. TM on veel natuke aega ja esimesed võistlused tee pika treeninguna. Mina teeksin sinu asemel nii (kuigi ma isiklikult oleks juba arendavaid lõike palju varem tegema hakanud):
    1) kord nädalas pikad lõigud (nt 3x5km, 3x6km, 2x8km, 4x4km vms) maratoni tempost pisut kiiremalt. Kiirused võiks tõusta TM lähenedes. Viimasel nädalal kindlasti mitte teha.
    2) kord nädalas tugevam paaristõuketrenn, sh ka tõusud paaristõukega. Tempot võib varieerida nt ala fartlek.
    3) nädalalõpu võistlus pika arendavana. Nt tõsuva tempoga - algul TM tempost aeglasem ja lõpp TM tempos. Või ka ühtlane TM tempost natuke aeglasem.
    4) vahepealsel ajal lühemad taastavad trennid, et jõuaks need olulised trennid teha kvaliteetselt, mitte väsimuse pealt.

    Hiljem võid lülitada sisse ka mõne lühema lõigutrenni. Alutagusel tugev kontrolltrenn (või kui arvad, et ei taastu siis nädal varem ja alutagusel ainult osa kiiresti). Päev enne lõike teha ei anna palju juurde, piisab 10-15 min lahti jooksust koos paari kiirema sammuga.

    TM esi 100s mitu korda olnu, kuid see aasta ei osale. Muud eesmärgid.

    VastaKustuta
  8. Aitähh kaasarääkijatele. Nagu arvata oli, varieeruvad ettepanekud seinast seina ning nende hulgast just selle õige asja väljanoppimine on võimatu. Aga eks ma proovin nii enesetunde järgi ja takkajärgi loodam targem olla.

    Kui nüüd täpsemalt tehtud ettepanekuid läbi võtta, siis olen ise seda meelt, et pikad lõigud (3-6km) on vist liiga koormavad, samas jälle need 10 sekundi pikkused liiga lühikesed, et mingit efekti tekitada. Järgmisel nädalal teen plaanis mõned muudatused. Ilmselt jätan ära need 10x10sek lõigud ja tõmban vähemasti Viru ja Tamsalu tempot veidi maha, Alutagusel võib täiega panna, sest tavaliselt olen ära taastunud.

    Ujumine (Sulli arust kiirusetapja) on minu plaanides sees lausa kolmel põhjusel - toimib hea kaalulangetajana, lõdvestab jalalihased ja valmistab mind ette käesoleva hooaja peasündmuseks.

    VastaKustuta
  9. ei, mul ei ole ujumise vastu midagi, aga mulle isiklikult mõjub see laastavalt. ilmselt selle pärast, et ma ei oska ujuda vaid pigem võiks seda stiili kutsuda 'ujumise-laadseks veeahmimiseks'

    VastaKustuta
  10. Olen ka kuulud, et ujumine ja suusatamine ei käi kokku - st ujumine nullib suusatamise. Seda on mu teada väitnud ka üks eesti esitriatleete.

    Kui pikad lõigud, tartu maratoni tempost pisut kiiremini on koormavad, siis mida sa kavatased teha TM-l?:) Nende najal sa areneksidki. Lühikesed sutsakad aitavad hoida lihast elastsena, kuid TM jaoks väga suurt kasu pole.

    Aga igal juhul jah enesetunde järgi.

    8:54

    VastaKustuta
  11. Sportlikust huvist uurisin ka seda plaani, suht harva keegi üldse sellisel kujul neid avalikustab. Eks kogenud tegijana mees teab mis mees teeb, aga möne osa teeks ma teisiti.
    Kui üldse asjast könelda ning aru saades, et sihiks on vöetud hea tulemus TM-l, siis sellest lähtuvalt tagurpidi peakski lähenema. Suusatamises tehakse suur osa tulemusest ära töusudel ning kiiruslik vastupidavus. Need oleksid kaks märksöna. Töusude treenimisel on oluline, et töus on söidetav, mitte joostav. Pöhjaringkondlastele vist parimat kohta kui VHM-i 5km rada polegi. Löunaosariiklastel sihukseid kohti jalaga segada: Vooremäe, Tehvandi, Kääriku TM rada ise Otepäält alates jne.
    Kiiruslik vastupidavus tuleneb vaid pikkadest löikudest 10-15-20 minutit, sekka vöib ka jooksutreeningult tuttavat fartleki tüüpi treeningut teha ja seda terve treeningu vältel. Oluline on, et puhkehetke ei tohi vötta vahetult pärast töusu löppu ning pulssi ei tohi väga palju alla lasta puhkehetkel....
    Peale maratonipäeva ma kunagi ajaliselt nii pikka trenni ette ei vöta. 5-10km, möned 10-15sek kiiremad liigutused sisse ja küllalt.
    Edu ja tervist, Maamees

    VastaKustuta
  12. TM pole Samsung või Estoloppet,paanika stardikoha pärast on enam kui kohatu-stardigruppidel 700-1000,1000-1500 või 1500-2000 pole absoluutselt mitte-mingit vahet hiljem saavutatava koha mõistes-10 sekundine vahe stardikanga alt läbi libisemisel ei otsusta midagi.

    VastaKustuta
  13. Mina jätaks lõigud kus seda ja teist ning võtaks hoopis telefonitoru pihku, et kohtadejagamise teemal veidi suhelda. :P
    Edu!

    VastaKustuta