Haanja Suusa100, alla 7h ja 100km!

Eile sain tunda, mis tähendab olla nö tippvormis. Kui ikka peale 80 kilomeetri ehk siis 16-ne Haanja veidi üle 100 tõusumeetriga viiese ringi läbimist suuta mitte eriti pingutades (avg HR 154) läbida Haanja viiene klassikas ajaga 19:25, siis midagist peab sees olema. Kui peale 100km läbimist on tunne, et võiks ca 6 ringi mõnuga veel sõita. Kui rajal ei teki ühtegi krampi, kui ükski koht kogu kehas peale suurte varvaste villide ei tee kogu seitsme tunni jooksul muret, siis miskit nagu on. Viimase 5 kuu ja 4 päeva jooksul 260 treeningtunniga läbitud 2800 kilomeetrit ei olegi veena hane selga läinud, vaid on loonud korraliku põhja ja eilne andis taas juurde kilodega ensekindlust augusti lõpu eesmärgi täitmiseks.

Aga sõidust endast ja pikemalt: kunagi eelmisel talvel koos Tarmo Tarlapiga Tallinnast Pühajärvele uisumaratonirada tegema sõites arutasime, et äkki võiks Haanja100 rattasõidu eeskujul midagi sellist ka suusas korraldada. Tehtud-mõeldud, kuulutasin veebruaris ürituse välja tagasihoidliku sooviga saada kokku ca 10-15 suusafanaatikut ja sõita maha 100 kilomeetrit raskel rajal. Kokku kogunes 62 hullu, kelledest täpselt pooltele oli 100km aasta tagasi jõukohane. Kuna peale Suusa100-t väljakaranud idee korraldada ka Jala100 realiseerus sügisel tõsise ultraüritusena, siis polnudki kahtlust, et Suusa100 tuleb taas. Seekord saime stardijoonele 63 suusatajat, 20 klassikut, 40 vabameest ja 3 naist!

Start on antud, nr 50 võitja Artur Palok, nr 44 teine mees Raivo Pärnpuu, nr 62 kolmas tegija Siim Sellis ja nr 132 klassikute kiireim Ivar Ivanov.

Ässad panid kohe alguses minema, esimesed ringid läbiti 13 minuti kanti, poolele maale jõudis liider Artur Palok 2:15-ga ja lõpuajaks märgiti Arturile üsna uskumatu 4:43.36. Vahepeal Arturiga üskteise alla vedanud Eesti koondislase Siim Sellise (mees pääses eelmisel laupäeval Lahti MK-sprindis veerandfinaali) jaoks oli sõidumaa vist liiga pikk, seetõttu pidi Siim peale sepikoja külastust endast mööda laskma pidevalt liidreid seiranud Raivo Pärnpuu (minuga ühe aasta mees, sic!). Klassikute kiireim oli taas kohalik äss Ivar Ivanov, sõites poolhaigena välja aja 5:32.39!!! Naisterahvaid oli stardis 3 ja kolmepeale läbiti kokku 250km, parim oli Karin Kallaste ajaga 6:54.53.

Karin Kallaste, tema taga Venemaa esindaja Olga Jepifanova.

Eelmine lõik oli võitjatest, aga mis ma ise rajal tegin? Starti vaatasin kõrvalt ja rajale läksin eelviimasena (sest üks hilineja olevat rajale saanud ca 4 minutit peale starti). Haarasin määrdeboksist eelmise nädalavahetuse kuldsed "self-made no-wax" Madshused ja kõrbesin täiega. Lipet pole ja pidamist kaa mitte. Ja et ebaõnn oleks täielik, siis hakates esimesel kilomeetril joogikoti toru paika sättima, avastasin, et joogitoru ventiil on jehhat pannud ja hää soe jook lihtsalt voolab otse torust rinna peale. Esimene mõte oli, et joon koti tühjaks (1,5 liitrit), siis üritasin toru kaela kahekorra käänata, aga abi ei miskit, tilkumine ei lakanud. Jamasin kuidagi oma sita suusa ja jooksva kotiga esimese ringi lõpuni (aeg 22:01, masendav), viskasin koti nurka, võtsin boksist nädalajagu tagasi Käärikul Nevene mehe Rain Jaaksoo määritud Fischerid ja asusin lootusetus olukorras teisi püüdma!

Edasi sõitsin ringe vastavalt söögi- või joogipausi pikkusele sinna 18:30 kuni 21 minuti kanti ning tõusin klassikutest kümnendale kohale. Peale kümnendat ringi (pool maad) sai nädalavanune kliister suusa alt otsa ning oli vaja midagi juurde panna. Samal ajal, kui määrdemees moosiga mökerdas, sain ma vahepeal korraldamisega tegeleda, TP-sse sööki juurde, mustikasupp hakkama, paar näpunäidet kohtunik-abilistele ja taas minek. Boksipeatus venis ca 5-6 minuti pikkuseks.

Edasi kestis punane kliister 3,5 ringi, kestsin 14-nda ringi lõpuni ära ja siis haarasin mikrofoni, et intervjueerida võitjat, oodata ära teine ja kolmas mees, korraldada ära veel paar asja ja märkamatult oli 10 minutit läinud. Tegelikkuses sõitsin pidevalt klassikute arvestuses paremuselt 4-6 ringiaegu, aga see boksis passsimine võttis kokkuvõttes ära ca 25 minutit, mis oleks minu tegelikku lõpuaega tähendanud sinna 6 ja poole tunni kanti. Samas pandi nende kahe pikema boksipeatuse ajal ka kliistrit juurde, niiet kokkuvõttes pole midagi põdeda. Suur aitähhh lõunaingel Merikese brigaadile, tänu neile sain ma ise ürituse korraldajana 100km läbi sõita. Eelmisel aastal pidin 65km pealt maha tulema, kuna korralduses hakkas tekkima kaos. Seekord olin ajavõtusüsteemi dubleerinud - iga osaleja pidi SI-pulgaga iga ringi lõpus terminalis käima.

Terminal nr 100!!!

Lisaks tegi Merikese brigaad ka mehhaanilist ringide lugemist ja takkajärgi targutades oli seda dubleerimist ka väga vaja. Küll unustati uuele ringile minnes terminalis käia, küll pisteti pulka sinna 2 korda, üks osaleja aga pistis 20 korda oma sõrme terminali?!?

Ester koos ringilugemistabelitega!

Aga lõpp hea, kõik hea - kokku läbisid eile 100km lausa 50 suusahullu, eks hää ilm ja ideaalilähedane libisemine andsid sellesse oma osa. Võrumaa Nelik100 järgmine etapp ootab lume sulamist, nimelt sõidetakse siis Võhandut pidi Tamula järvest Peipsini ehk 30. aprillil toimub järjekorras juba ei-tea-mitmes Võhandu Maraton!!!

Link Haanja Suusa100 piltidele!

Haanja Suusa100 tulemused OK Võru kodukalt!

Ise aga tegin täna sihukese triki, et ujutasin enda ja oma venna kõik suusapaarid paksult parafiiniga üle ja panin kõik need 4 paari suvekorterisse. 1530 kilomeetrit sai sel talvel suusatatud! AITAB!!! Juba reedel võtan ette 3700 kilomeetrise teekonna, et järgmised kolm nädalat pedaalida-joosta-ujuda soojal maal, Vahemere äärses Denias! Isegi paadunud suusahullul saab ükskord talvest ja lumest siiber!!!

Suusahunt, 8 tundi ja 103,1km!

Eile sõideti Käärikul, Urho Kaleva raja 14,3km pikkusel ringi, Suusahunt 2011 nimelist sõitu. 8h kestvussõit ise toimus kolmandat korda, mina oli kohal teist aastat, suure eesmärgiga täita auvõlg suusajumala ees. Nimelt täpselt aasta tagasi suutsin sõidu lõpupaugu kõlades läbida kokku "ainult" 99 kilomeetrit. Nagu postituse pealkirjast näha, sai eesmärk täidetud ja järgmise aasta eesmärgi latti ka veidi tõstetud!

Sõit ise on lihtne - start kell 9 hommikul, sõida palju jõuad, kaotajaid ei ole, on ainult mõned võitjad. Kuigi ametlik protokoll pidi veel viibima, siis õnnestus mul nö tutvuste kaudu saada enda kätte nö esialgne protokoll, mis väidab, et kokku sõitis eile kaheksa tunniga üle 100 kilomeetri 15 meest ja 2 naist. Mina oma 103,1 kilomeetriga olin üldkokkuvõttes 11. kohal!

Ühekohaline number lubas startida teisest reast :)

Hommikul oli olukord üsna kriitiline, värskelt sadanud lumi, paar külmakraadi, mis päeva jooksul kindlasti plusskraadideks muutuvad. Lisaks veel üsna okkane-oksaline rada ja hirmuäratavad kokku ligi 2000 tõusumeetrit. Suuski oli kaasas 2 paari, nö võistlus-fischerid ja nö mulla-madshused. Alguses panin Fischerid pooltahke ja tahkega kuidagi pidama, stardipaigas oli pidamine hell, aga üleval Harimäele tõustes (paar kraadi jahedamas kliimas) hakkas suusk korralikult tööle. Üsna raske oli esimesel ringil suurt vasikavaimustust maha suruda ja mitte loomakarjaga kaasa minna. Aga kuidagi see õnnestus ja tegin esimese ringi veidi üle tunniga.

Lumi sajab ja rahvas toitub, aga aeg kaob!

Boks oli rahvast täis, panin hooga edasi, sest eelmisel aastal kulutasin boksis kokku ca 15-17 minutit, mis lõpus valusasti kätte maksis (99 km!!!). Teisel ringil muutus suusk veel hellemaks, aga üleval toimis endiselt. Teisele ringile kulus pool minutit kauem, haarasin laualt ühe kohukese ja padavai edasi. Kuna sõitsin oma Camelback seljakotiga, kus oli ca poolteist liitrit jooki, siis polnud vaja boksilaua ees trügida ja juua sebida. Kolmandal ringil oli ka üleval juba piisavalt soojaks läinud ning seni hell suusk ei pidanud enam üldse. Suutsin kolmanda ringi läbida 1:05-ga, aga selle kiiruse hoidmine oli liiga valus.

Kliister alla ja pakid kah kohe rajal alla :)

Boksis viskasin suusad määrdemehele ja palusin midagi alla panna. Ise haarasin kotist vanad ja pehmed mulla-madshused, millele olin reedel igaks-puhuks HF-i alla pannud ja pidamisala liivapaberiga ära karastanud (ehk siis tegin suusast sellise self-made "no wax" suusa). Ja see suusk pidas nagu kännu taga. Määrdeta suusa boonuseks oli veel see, et ta ei kaku midagi alla, ei prahti, ei lund. Küll oli hää sõita. Kuigi Fischerid olid järgmiseks ringiks valmis, kütsin aga pannidega edasi. Peale viiendat ringi sain tüki 120-st liivapaberit, hõõrusin põhjad uuesti karedaks ja pidas jälle. Viiendal ringil tuli siis maksta lõivu kolmanda ringi haamri eest. Liikumine toimus kuidagi vati sees, pidevalt oli probleeme tasakaaluga jne. Kuuendal ringil oli ka raske, aga seitsmendal läks alles sõit lahti. Seitse ringi (100,1km) sai läbitud 7:45-ga, otsustasin edasi panna ja vähemalt 3km märgini jõuda. Jõudsin täpselt kohale ja uus isiklik oli sündinud.

Rajal...

 Järgnev lõik on teadmiseks geeli-inimestele ehk mida 8 tunni jooksul sööma peab, et lõpuni vastu pidada. Hommikune kaerapuder moosiga Kääriku keskuse sööklas täitis kõhu üsna korralikult. Stardist minnes oli mul 1,5 liitrit jook ikotiga kaasas, esimese ampsu (kohuke) võtsin peale teist tundi. Peale kolmadat ringi tegin pikema boksipeatuse, vahetasin suusad, täitsin kotti ja haarasin teele kaasa ühe korraliku võileiva (2 röstsaia, mille vahel paksult määrdejuustu, vorsti ja juustu). Sõitsin terve esimese kilomeetri ühe käega lükates, teisega seda võileiba nosides. Moon söödud, juua peale ja edasi. Järgmise boksipeatuse tegin peale viiendat ringi, täitsin kotti ja karestasin suuski. Peale kuuendat ringi konsumeerisin banaani ja täitsin veel kotti. 8 tundi peale starti (ehk siis peale lõpupauku) tegin esimese metsapeatuse. Kokku siis söödud üks tupla-võileib, üks kohuke, üks banaan ja ca 4 liitrit jooki. Kõik!! Ei ühtegi geeli, ei soola, ei magneesiumi, ei midagi. Ei ühtegi krampi, ei midagi!!!

Ringiajad

1 2 3 4 5 6 7 1:00:31 2:01:38 3:06:13 4:14:39 5:22:46 6:34:26 7:44:28 1:00:31 1:01:07 1:04:35 1:08:26 1:08:07 1:11:40 1:10:02 Boksipeatuse pikkus 3 min 3 min 2 min
Nagu tabelist näha, sõitsin üsna stabiiilselt, esimesed kaks veidi üle tunni (parem lipe kui pärast), järgmised 2 ringi 1:05 kanti (kahe erineva suusapaariga) ja kolm viimast ringi ca 1:08-ga. Erilist ärakukkumist peale viienda ringi raske hetke ei olnud. Lõpus oleks vajadusel veel sõitnud (praegu võin ma ju seda öelda......irw!)

Ja veel numbreid:
distants kokku: 105km
aeg: 8:11.57
tempo: 4:41 min/km
HR: 154/171
ascent: 2055m
kcal: 7747

Kui pilte saan, panen siia juurde! Pildid lisatud, piltide autor on Madis Paluoja!
Tänks for sheering!

Aga järgmisel laupäeval taas 100 - Haanja Suusa100!!!!!!

Vasa, pikemalt!

Kuna eelmine postitus sai tehtud kiirustades, siis üritaks nüüd veidi pikemalt.

Kunagi eelmisel kevadel hakkasid paar sõpra peale käima, et vaja ikka Vasale minna ja pöördusid minu, kui seal käinud ja erinevate võistlusreiside orgunniga kokku puutunu poole sooviga, et äkki ma teeks neile reisi. Tehtud-mõeldud. Minu bussis on 7 kohta, seega pääses kaasa 7 suusameest. Reisil osalemise eeltingimuseks oli stardinumbri olemasolu ja jah-sõna minule. Läbi raskuste ja mitmete reisiliste muutumise saime lõpuks kokku sellise seltskonna, kusjuures viimane osaleja vahetus veel ca 48 tundi enne väljasõitu!

See eelmine pilt on küll kohustuslik lõpupilt, aga ega me enne kogu tiimi ühele pildile kokku ei saanud. Läksime siis kolmapäeva õhtul laeva, hommikul olime Stokis ja peale lõunat juba Moras. Seal said 2 meest ajakirjaniku akrediteeringu (ajaleheks "Lounaleft" :) ) ja kõige tähtsama asja, ehk autokleebise:

See kleebis aitas palju - lubas stardis parkida stardikoridorist ca 150m kaugusele, lubas finišis murda läbi ummikute ja pääseda praktiliselt finiši juurde. Abiks ikka. Aga asjast - eelmises postis sai lühidalt tegemised üles loetud, alustan sealt, kus pooleli jäin. Mustikasõit sõidetud,

oli aeg hakata põhisõiduks valmistuma. See tähendab siis korralikku laadimist ja põhjalikku määrimist. 3 meest otsustasid oma määrdevaistu testida, ise panin neljale mehele oma variandid. Valik oli üsna ahtake, sest nö õige pulber ei olnud kaasas, aga kokkuvõttes minu variandi vastu suurt kisa peale sõitu ei tõstetud, isemäärijad olid natuke vaiksemad. Missa ikka enda kallal ilgud! :)

Põhisõit on suursündmus nagu ikka. Kui ikka stardis on ca 15000 sõitjat, siis on rivi üsna pikk. Stardipaigas näitas kraadiklaas hommikul -16°C, kõigil oli karp lahti, et mida? Aga noh ca 200-300 meetri sügavuse oru põhi on kõrgrõhkkonna hommikuti ikka jahe. Stardihetkeks (8.00) jõudis päike ka stardikoridori üle kullata ja läks kohe soojemaks.

Peale starti kihutasin kohe rajale, aga üsna peagi sai ca 5km sõita esimese käiguga - ummikud missugused ja kõik on niiiii viisakad, et endal ei tekkinud tahtmistki laiama hakata. Parkisin ennast 23-ndale kilomeetrile:

Liidrid tulid sinna tunniga, minu esimene hoolealune 1:17-ga

Edasi passisin-jootsin veel 41-sel ja 77-ndal kilomeetril. Kui ikka igas paigas ca pool tundi ära olla, siis rohkem üksinda ei jõua. Õnneks on Vasaloppsvägen pidevalt rajale nii lähedal, et peale parkimist kulub rajani jõudmiseks 3-5 minutit.

Suurem osa punti tuli Mora kiriku juurde 5 ja 6 tunni vahel, 2 viimast laekusid veidi hiljem. Õhtul kõvad lihad, taastusjoogid ja hommikul juba Stoki poole teele. Teisipäeva hommikuks olime Tallinnas tagasi!

Hyvä reis oli!!! Ja saladuskatte all võin öelda, et järgmisel talvel taas minek!!! 2-3 kohta juba kinni, edasise suhtes on nii, et kes ees, see mees!!!

Vasa, lühidalt!

Heaoluühiskond või asi. Internetti pääseb kah ainult Lounaleft nimelise ajalehe akrediteeringuga teise mehe kaelakaarti kasutades Vasaloppeti pressikeskuses.

Täna siis toimus nö mustikasõit, ehk tänuavaladus sponsoritele-ajakirjanikele. Sõideti Eldrisest ehk viimasest TP-st Morasse, kiriku juurde. Distants 9km, Hilks (üleval paremal, Lounaleft'i ajakirjanik) sai 7. koha. Seepärast Moras olemegi ja tänu sellele ka sain postituse teha.

 Esimesel õhtul ehk siis neljapäeval käisime Evertsbergi kandis rada proovimas. Seal oli 3,7km pikkune valgustatud lõik (Vasa rada 43,3-47km). Rada oli ülikiire ja kõigil kohe hää meel. Kohalik näitas ette, et kui õhtul tuled ei põle, siis saate lülitist lülitada! :) Tuled lülivad ise kell 21:30 välja! Tack so mycket!

Eile käisime Sälenis starditõusuga tutvumas. Päike oli selja tagant ja peale lõunat sulatas tõusu täitsa ära. Üles ei saanud (ei pidanud), alla ka ei saanud (ei libisenud). Siis sõitsime autoga Mangsbodarnasse (2 TP), sealt sõitsid 7 meest Risbergi (3 TP). Ise sõitsin Risbergist neile vastu. Lasin veidi üles- ja siis 3km allamäge. Peale liidritega kohtumist määrisin pidamist juurde ja sõitsime kolmekesi Evertsbergi välja. Kokku tuli mingi 24km.

Eile õhtul sadas vihma ja täna hommikul oli väljas miinus. Kõik on jääs. Suuski testima läinud tegelased tulid tagasi, pidamisala kaetud männikoore ja kuuseokastega. Loodame ikka, et homseks rada üle freesitakse, nii oksapurust rada pole isegi Harku ringil näinud! Järgmine pilt on tehtud Eldrises, kus United Bakeries tiim teste tegi!

Üts ummamuudu liin!

Tahaks näiteks kirjutada veebruari kuu treeningutest või eelmise nädala kokkuvõttest või lausa koerajunnidest, mida on miljon kilo Pääsküla rabas, kus ma oma jooksutreeninguid teen. Aga ei saa, sest täna situti hinge, ja situti sügavalt!

Oleme koos venna ja Silveriga korraldanud seitse korda Haanja100 nimelist üritust. Kes on käinud, see teab, millest ma räägin. Eelmisel aastal ilmusid Haanja100 (Eesti raskeim maastikurattamaraton) kõrvale ka Haanja Suusa100 ja Haanja Jala100. Selleks aastaks sai käed löödud ka Võhandu Maratoni korraldajatega, et luua uus ja omanäoline Võrumaa Nelik100, kus osaleja peab tulemuse saamiseks läbima märtsis 100km suuskadel, siis aprillis 100km paadis (kanuu, kajakk, süst, sõudepaat, raft), edasi oktoobris 100km MTB-l ja oktoobri lõpus 100km jala. Idee missugune?!?

Aga Võru Linna kultuurikomisjon istus koos ja otsustas, et ca 400 osalejaga rattaüritus Haanja100, mis saab alguse ja mille finiš on Võru linnas, mis toob minu hinnangul iga aasta Võrumaa ettevõtetele käivet ca 600-700 tuhat krooni, ei ole Võru linna kui kohaliku omavalitsuse poolt rahalist toetust väärt. Vaatamata sellele, et nad on seda üritust eelnevalt 5 aastat toetanud, vaatamata sellele, et ma toon terveks turismi mõttes tühjaks hooajaks Võrru ca 150 välismaalast, pluss veel ca 200 pärismaalast, kes ööbivad Võrus 2 ööd.

Egas elu seepärast seisma jää. Asi polegi ju tegelikult selles paarisajas euros (just nimelt näiteks 192€ eraldati juulis Võrus Tamula ääres toimuva Eesti Triatloni Karikaetapi toetuseks, mida ka mina korraldan), asi on põhimõttes - kas kohalik omavalitsus peaks toetama üritusi, mis toovad raha tagasi või toetatakse üritusi, mis ise hakkama ei saa, aga millest ka kohalik ettevõtja mingit tulu ei saa. Simple question, million answers!!!

Tramaivoi, tahaks öelda!

Kiri välismaalt!

Distance Maratons 42 195m Starta numurs Vārds, uzvārds Ain-Ivar Tupp 380 T-krekls Maratona vakariņas 0
Apsveicam ar reģistrēšanos Nordea Rīgas maratonam! Šo vēstuli, lūdzu, saglabājiet, izdrukājiet un ņemiet līdzi uz Nordea Rīgas maratona EXPO, kas notiks 2011.gada 19.-21.maijā. Uzrādot šo vēstuli un personu apliecinošu dokumentu, Jūs EXPO varēsiet saņemt savu starta numuru ar tam piestiprināto laika kontroles čipu, kā arī oficiālo T-kreklu un Maratona vakariņu ieejas karti (ja veikta apmaksa). EXPO norises vieta vēl tiek precizēta. Precīzu informāciju par EXPO norises vietu publicēsim oficiālajā mājas lapā www.nordearigasmaratons.lv, kā arī nedēļu pirms pasākuma informēsim, nosūtot e-pasta vēstuli uz Jūsu norādīto adresi. Darba laiki 19. un 20.maijā no plkst. 12:00 - 20:00, 21.maijā no plkst. 10:00 - 20:00. Precīzu informāciju par EXPO norisi meklējiet oficiālajā mājas lapā www.nordearigasmaratons.lv. Ja Jums ir papildus jautājumi par Jūsu reģistrāciju, varat sazināties ar mums marathon@necom.lv Vēlreiz apsveicam ar reģistrēšanos Nordea Rīgas maratonam un novēlam veiksmīgu gatavošanās procesu! Lai Jums izdodas! Nordea Rīgas maratona organizatori Ehk siis vabas tõlkes: :) Õnnitleme registreerimise Nordea Riia maraton! See kiri, palun, salvestada, printida ja võtta Nordea Riia maraton expo mis toimub 2011, 19-21 mai. Esitamisel käesoleva kirja ning isikut tõendavate dokumentide, on sul võimalik saada oma EXPO alustades number kinnitatakse ajajuhtimine kiip, ja ametlik T-särk ja õhtusöök Marathon sissepääs kaart (vajaduse korral makse). EXPO saal on veel selgitada. Täpne teave EXPO saal avaldab ametlikul kodulehel www.nordearigasmaratons.lv, samuti nädal enne üritust, teatas saates e-posti aadressil. Lahtiolekuajad 19. ja 20. mai alates. 12:00-20:00, 21 mai kell. 10:00-20:00. Täpne teave EXPO käitumine otsing ametlikul kodulehel www.nordearigasmaratons.lv. Kui teil on täiendavaid küsimusi seoses oma registreerimist, võite meiega ühendust marathon@necom.lv Jällegi, õnnitlused vaadata Nordea Riia Maraton ja soovin teile edukat toiduvalmistamise protsessi! Et olla edukas sind! Nordea Riia maraton korraldajad

Ilus on!

Vaatamata eilsele pessimismipuhangule sain täna ikkagi kodust välja. Äiapapa polnud veel Peipsi pääle ära sõitnud ning oli nõus tunnikese jagu magavat last valvama. Suusatamise jaoks jäi aega napiks, seega tegin Pääsküla rabas väikese jooksuotsa.

Rabaradadel oli üsna palju rahvast liikvel, jalutajad-suusatajad-jooksjad-koerapissitajad, ikkagi vaba päev. Kahju, et Pässa rabas nii madalad puud kasvavad, tahtsin sellest pildist ikka sellist klassikalist sini-must-valget looduspilti teha, aga rabamets ei kanna trikoloori keskosa välja.

Ilus oli!

Pühadevihkaja pühadetervitus - pühkige ise!

Miks nii kuri, miks nii pahatahtlik, ikkagi vabariigi sünnipäev jne?

Kohe selgitan, mis põhjustel on minust saanud nö pühadevihkaja. Asi on väga lihtne - vist Freudi järgi algavat kõik lapsepõlvest. Minu sünnipäev on 29. detsembril, ehk siis lapsepõlves, kui teised said aastavahetuse paiku jõulu- või näärikingitusi, lisaks mingil muul ajal saadavatale sünnipäevakingitustele, sain mina korraga ühe kingituse - nii jõulu- kui ja sünnipäeva oma. 0:1 pühade kahjuks!

Kuna ma olen alates 97-ndast aastast olnud (paari väikese mõnekuulise kõrvalhüppega) tööandjate armees, siis on mõistetav, miks mulle pühad ei meeldi. Sellel päeval tavaliselt töövõtjad tööd ei tee, aga kuupalk kui selline jookseb. Aga kui ikka hädasti oli vaja kiirete tellimuste täitmiseks ka riigipühi kasutada, siis tuli töövõtjale plekkida 2-kordset tasu.  Lisaks oli nö pühadejärgsetel päevade tööviljakus ikka väga madal! 0:2 pühade kahjuks!

Kuna minu elukaaslane töötab Venemaaga kauplevas firmas (mis järgib vene pühi, mitte meie omi), siis minu hetke lapsehoidja töö juures on trenniaja leidmine ülimalt keeruline. Täna (punaarmee aastapäev) oli naine kodus, sain hommikul jooksmas käia (tegelikkuses viisin oma bussi Linnu teele remonti ja jooksin koju tagasi), pealelõunal 25km suusasõidu teha ning plaani järgi oli õhtupoole kavas 3km ujumist. Seisin kella õhtul kella 6 paiku pikalt Nõmme ujula kinnise ukse taga ja jõllitasin silti - ujulasse pääs suletakse kell 15:30. Tagatipuks on homme ujula üldse suletud! Ja mul on ostetud 40€ eest kuupilet - pühad my ass!!!! Kui nad seda kuupiletit ühe päeva võrra ei pikenda, läheb jamaks! 0:3 pühade kahjuks!

Homme tahaks ka minna Eesti terviseradade projektile suusakilomeetreid juurde andma, aga ei saa, naine tööl, mina lapsega kodus. Kõik võimalikud lapsehoidjad peavad pühi!!! 0:4 pühade kahjuks!

Aga aitab neist pühadest, mulle nad korda ei lähe, las nad siis olla! Aga midagi head kah! See, mis minu jaoks on hea, kõlab suuremale osale eesti spordifännidest nekroloogina. Ehk siis asja lahtiseletades on nii, et mina nakatusin 10 päeva enne Tartu Maratoni sama viirusega, mis sundis meie aegade esisuusatajat Andrus Veerpalu loobuma Oslo MM-ist ning tagatipuks lõpetama oma 22 aastat kestnud ning kõiki eestlasi raputanud tippsportlase karjääri! Aga miks see mulle hea on? Eks ikka selletõttu, et minu senine kuulikindel tervis oli nädal aega rivist väljas ning ma ei suutnud seda võimalikuks pidada. Kui aga juba AV ei suuda samast viirusest välja tulla ja on ikka palavikus, siis peab see üks hull tõbi olema. Ehk siis kokkuvõttes on minu raudne tervis ikkagi alles, isegi säherduse mõrtsuka suudab ta kuue päevaga ära taltsutada ilma palavikku jäämata!!!! Hää seegi!!!!

Pool aastat ehk 181 päeva peaeesmärgini!

Tartu Maraton on möödas ja unustatud. Kaklus on läbi, rusikad tasku tagasi! Finito!

Aeg on vahetada sagedust ja keskenduda peamisele - Eesti Täispikk Triatlon toimub 21. augustil ehk siis täpselt poole aasta pärast, veelgi täpsemalt on stardini jäänud 180 päeva ja 19 tundi ja 52 minutit!!!

Mis mind siis ees ootab?
1. osa - ujumine. Kell 8 hommikul tuleb hüpata vette ja kroolida 3,8 kilomeetrit. Vee temperatuuri ei ole ilmselt mõtet ette prognoosida, aga eks ta seal 17-19 vahel peaks olema. Igal juhul on vaja kalipsot. Ujumise tahaks lõpetada alla tunni, aga selleks on vaja veel kõvasti ninaga kloori künda ja krooli jalgade tööd täiustada. Senised katsetused basseinis on andnud 3km tulemuseks 51 minuti kandis ja tunniga suutsin läbida 3475 meetrit. Enne järve minemist tahaks bassus selle 3,8km alla tunni ära teha.

2. osa - ratas. Peale ujumist peab 3-4 minutiga rattale saama, ees ootamas 180km ehk siis suures piirdes Tartust Tallinna. Trass on õnneks üsna sile, aga samas ka tuultele avatud. Aasta-aastalt on seni olnud üsna erinevad olud, loodame parimat. Eesmärk on hoida kogu rattaetapil keskmist kiirust 34km/h, mis teeks etapi läbimise ajaks 5h ja 20 minutit. Kaldun arvama, et oma tavalise maanteerattaga on säärase tempo hoidmine üsna raske, seega on korraliku TT-ratta laenamine või TT-lisavidinate ost enam kui vajalik.

Säärane isend on hetkel müügis 1650 raha eest..huvi on, aga raha põle!

3. osa - maraton. Eks see saab üks kirstunael olema, seetõttu vajab just see distsipliin suurimat järeleaitamist. Tean, mis tunne on jooksma minna peale 90km pikkust rattasõitu, tookord oli distantsiks poolmaraton. 2 nädalat enne täispikka saab Pühajärve TriStaril ka vahest väikse tunde kätte, siis küll on vahekorrad 100 ratast ja 10 jooksu. Aga maratoni eesmärgiks sean endale 4 tundi ja mitte sekunditki üle! Kuna joostakse ca 3km pikkusel ringil (14 ringi), siis peab ringiajaks sättima 17 minutit.

Ja mis need plaanid siis kokku annavad ehk mis lõpuajaga plaanin Keilas kell pool seitse õhtul lõpetada? 10:30 on need lõpuaja numbrid, mis saaksid hinde viis pluss! Olen enda jaoks paika pannud ka hinded 5, 4 ja rahuldav, aga avalik eesmärk on ikka see 10:30!!!

Täna veel taastun eilsest ja ravin hingamisteid, homme hakkan ironman'iks valmistuma!!!

Sidrun, tühjaks pigistatud, kuradi viirus!

Sõitsin täna peale TM-i kodu ja mõtlesin tänasele postitusele 1000 head pealkirja välja, aga peale sauna ja mõnda plekkpurgist manustatud taastusjooki on kõik ununenud.

Aga asjast ehk siis suusa- ja rahvasportlaste laulupeost ehk Tartu Maratonist, mis oli seekord lausa juubelihõnguline 4-kümnes! 11 päeva enne maratoni sõitsin Trummis-Harkus trennis 20,6km ajaga 1:21.20 keskmise kiirusega 3:58 per kilomeeter. Keskmine pulss oli siis 137. Täna sõitsin 63km ajaga 3:53.46, keskmine kiirus oli 3:42 per kilomeeter, aga keskmine pulss oli 166. Toona oli suusal all suvaline savi, täna tippmääre ja tipp-pidamine. See pisipoja poolt lasteaiast toodud kuradi-kuradi viirus lisas täna minu lõpuajale mingi 20-25 minutit!!!! Ja sellest on tuliselt kahju, tõesti kahju, aga egas maailm sellepärast seisma ei jää. Läks kuis läks!

Ilmselt oli möödunud nädala nö peateemadeks pakane ja TM ning nendevaheline keiss, mida eriti suureks üritas puhuda TM mitteametliku paanikaosakonna asejuhataja kohusetäitja PP, kelle tõsise ja asjaliku töö tulemusena jäi ilmselt paarsada startijat täna üldse kodu, paarsada kuni tuhat osalejat pakkisid ennast üle ja kannatasid rajal kuuma käes ning tagatipuks muretses asejuhataja kt ennast ise nõrgaks ja jäi oma nö TM stammkohast kaugele, kaotades lõpusirgel ka Soonetsile. Ma ise küll ei kuulnud-näinud, aga ta olevat lõpuintervjuus kaevanud ka kehva suusa üle. Suusavennad olevat teinud 230 paari suuski, see ei ole enam määrimine, see on nö liinitöö. Eriline jama on uhkustada määritavate paaride arvuga - kõlab nagu nõukaaegne jutt, et kvantiteeti on sitaks, aga kvaliteeti napib. Minu vend tegi tänaseks ainult 15 paari suuski (hinnaga 40 per paar), tal kulus aega 11 tundi ja tagasiside oli 100% positiivne. Juba õpetaja Laur ütles, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee korralikult. Noh, sain nüüd nö kõik hingelt ära öelda.

Tänane koht 672. ajaga 3:53.46 mõistagi ei rahuldanud, aga arvestades hetke olekut (köha algab ikka veel peaaegu kopsust ja tuleb koos tükkidega) tuleb rahul olla. Riietus-varustus sai täna pandud 95% täppi, keskmised dressipüksid oleks pidand asendama pesupükstega ja üks buff oli liiast. Külm ei hakanud kordagi mitte üheski kohas, ainus häving on vasaku jala kolmas varvas, mis on sinine. Isegi läks hästi, tavaliselt läheb TM-il 2-3 varvast, millest tingituna see nii on, et tea. Kes teab, palun selgitage!!!!

Kui homme mõned pildid leian, viskan üles - nüüd aga taastusjooki(e) tarbima!!!

Lisatud pildid: 21. veebruar kell 19:51

Olen esiplaanil oleva mehe jalge vahel! :))))

Foto: 

Ardo Säks

Aga Tõnuke oli tegija, aeg 7:17, hüppesuuskade- ja muu täishüppevarustusega. Foto: Kaimo Puniste

Varustus testitud, korvpallipüksid ei kära!

Pärast nädalast viirusega võitlemist otsustasin täna suusale minna. Oli ka viimane aeg, sest ümberringi kõik testivad oma varustust, mina aga jagan blogis nö vanale rasvale ehk kogemusele põhinevaid õpetusi. Täna saan siis ka ise sellest tegelikust asjast rääkida.

Jälgides erinevate TM-i osalejate nö inimkatseid pühapäevaks õige varustuse otsimisel jäi kohati mulje (peamiselt staarsuusaajakirjaniku blogi põhjal), et väljas valitseb Ice Age 4! Võtsin seal ka ise sõna mõne ettepanekuga, mida nüüd veidi häbenen. Nimelt olin nädal otsa nö nelja seina vahel istudes ise ka parajas paanikas, et mida selga panna, kuidas nägu teipida, kust uued varbad saab jne jne jne. Massipsühhoos on nii vägev, et olin juba võidusõidust loobumas, plaanides pühapäeval paksudes vattides iga hinnaga Otepäält Elvasse matkata!

Täna tekkis kella 19 paiku võimalus minna testima varustuse külmapidavust ja suusa libisemist-pidamist. Nimelt on mu määrdemeistrist vend suutnud paari päeva jooksul Haanjas valmis testinud sihukese määrdevariandi, et hoia ja keela. Proovisin seda variant täna ja, õu mai gaad!
Kes Trummi radasid tunneb, see saab järgnevast näitest aru. Harku poolt tulles läbisin tunneli ja otsustasin laskumist (loe: tuulekülma) testida ja lasin tunneli laskumisest alla - suusk libises ilusti suusasilla alt läbi ja sinna rööbaspuudeni välja - sellist lipet ei ole ma Trummis veel näinud. Nii et kellel suusk veel tegemata, siis mu venna juurde veel mõni paar mahub. Sõidan homme Tallinnast Võru poole kell 10. Paari hind 40€!!!  

Pildike Haanja määrdeköögist, tehtud täna kell 16:00

Aga suusk suusaks, ega temal ju külm ei ole! Külm võib minul hakata, seega riietusin täna järmiselt:

- selga alates oma nahast ja pulsivööst siis pesu, windstopperiga pesu, fliis, teine fliis ja vest - kui keha läks soojaks, tundus, et isegi palju on seljas, samas laskumisel oli väike külmatunne - diagnoos: paras, sobib.

- jalga pesu, windstopperiga jooksupüks, soe suusapüks - palju sai, tavaliselt trennis reied ei higista, täna oli aluspesu märg - diagnoos: mõtlen veel, aga vähemaks kardan võtta.

- pähe buff, mask ja suusamüts (kõik ülalpoolnimetatud tooted, va Buff® ja windstopper jooksupüks, on Craft'i toodang, in god we trust) - unustasin põsesarnad ja nina Weleda Baby kreemiga määrida, aga Nõmme -20°C juures oli ok - diagnoos: nii jääbki, võib olla panen alguseks ühe mütsi juurde, sest esimene 5km oli laubal külm.

- ostsin täna saapa sisse Võru firma Ritico Thermo tallad - viskasin Salomoni originaal sisetalla välja ja panin Ritoco fooliumiga sisetalla asemele, sokk mingi Coolmax (START! müüb), saapale (Salomon CarbonPro) tõmbasin peale tööriista poest ostetud töösoki, sinna tõmbasin noaga paar lõhet ja töötas - palav ei olnud, aga soe küll, peale 8km sõitu rebisin ühe saapa pealt soki ära, järgmise 6km-ga jalal otseselt külm ei hakanud, aga jahedamaks tegi varbad küll - diagnoos: sokist piisab, fooliumtald on põhitegija.

- sõrmed täna põlesid kuumast, sest Crafti aluskinda peal oli Rex'i suusakinnas ja selle peal ehituspoest ostetud kitsenahast käpik! Võtsin peale 10-t kilti käpikud ära, midagi ei juhtunud - diagnoos: kuni stardini hoian käpikuid käes, siis panen seljakotti - kui ikka karmiks läheb, on mul veel 2 paari suusakindaid + käpikud kusagil metsavahel olemas, sõrmed jäävad alles!

Toko rihm lubab sellist trikki teha, tavarihmaga on asi keerulisem!

Kui see minu poolt testitud varustus ei andnud ühe tunni jooksul ühtegi märki külmast, siis loodan väga, et pühapäeval saan samas kestas veeta mõnusalt ca 4 tundi. Ainus jama on vist see, et see kuradi viirus on minu hüpervormi sisse kõvad hambajäljed jätnud - varustus on valmis, suusad on libedad, aga kui ikka jõudu ei ole, siis pole pühapäeval midagi teha! Pühapäeval ca 10 minutit peale kella 10-t on asi selge, kas tuleb sõit või ei tule.

Edu valmistumisel ja ainult tarkade otsuste tegemisel, -25°C on tavaelus nö kuki-muki, aga täispurjes kusagil külmade Harimägede vahel naabri-vellole ärapanemiseks ei ole see mitte kõige õigem õhutemperatuur. Hoidke end!!!!!!!

Surma ei otsinud keegi ehk Tartu Maratoni Eri

Eestlasele on kombeks veidi iga asjaga liialdada või siis lausa üle vindi keerata. Antud juhul on Tartu Maratoni kontekstis aga vint lausa maha keeratud. Kõigi aegade parimatest lumeoludest maratonirajal ei piisanud, vaja oli ikka näidata, et elame põhjamaal ning seega telliti Põhja-Soomest kohale arktiline kõrgrõhkkond keskmise miinusmärgiga õhutemperatuuriga seal kusagil kolmandas kümnes. Kurat, nii ei saa ju rallit sõita!

Maratoni korraldajatel muidugi on raske. Aktiivse inimtegevuse tulemusena on meie emake Maa viidud sellisesse olukorda, et siin Läänemere ääres ei suudeta vaatamata hüpersupergigamegaaparatuuridele üle 2-3 päeva ilma ette ennustada. Kelk aga peab suurele maailmale juba esmaspäeval teada andma, et maraton toimub või siis ei toimu. Nokk kinni, saba lahti!

Taaskord tõusetub see igavene probleem, et kas Tartu Maraton ikka peab (Vasat imiteerides) olema nö maraton punktist A punkti B. Ma ei taha siin rääkida osalejate kannatustest, ilmselt oleks ka korraldajatel lihtsam, kui start ja finito oleksid samas kohas. Praeguses olukorras (soojemat aega on päeva jooksul kokku ca 6 tundi) oleks ju vajadusel logistiliselt lihtsam maratoni pikkust lühendada. Või vastupidises olukorras (anno 2008) oleks Otepää ja Kääriku ümbruses saanud maratoni ära pidada, Palust Elvani oli aga must maa. Äkki on see mõttekoht????

Eks korraldajatel ole endalgi peavalu palju, vaataks parem kuidas osalejad ja ma ise eesootavaks katsumuseks valmistuvad. Lugedes erinevaid blogisid, portaale, nõuandeid, aga peamiselt tuginedes iseenda üsna pikale suusakogemusele tahaks välja tuua järgmised tähtsad punktid:

KEHA - miinus 20 kraadi juures tuleb panna lisaks üks kiht riideid. Vaadake Alutaguse maratoni finišit - võitja oli riides nagu nö matkasõitja, ilmselt jättis ta nö tavalise soojendusdressi ka sõidu ajaks selga. Muidugi oleks hea see lisakiht panna nii, et vajadusel saaks selle kusagil TP-s kergelt eemaldada (numbri alt seda teha on parajalt keeruline, aga veidi mõeldes, üsna lihtne).

PEA ja NÄGU - kui ei ole spetsiaalset maski (mul on Craft'i õhuke mask), mis kataks ka pealae, võib vabalt panna 2 mütsi. Kui ikka hakkab kuum, saab liigse mütsi TP-s kellegi kätte visata või dressi alla toppida. Ise panen kaela-pähe 2 buffi, üks kaitseb kaela-kõri ja teise tõmban põsesarnade ja lõua kaitseks veel maski alla. Teipima-kreemitama ei hakka. Üks probleem on veel jäätuvad ripsmed, ise prille tavaliselt ei kasuta, ei oska öelda, kas need aitavad. Ilmselt viskan seekord pähe nö slaalomiprillid ja kasutan neid pikematel laskumistel.

LABAKÄED - kuna kasutan Toko nö pistetavaid rihmasid, siis minu käed saavad kaetud nii - Crafti aluskinnas, suusakinnas, kepirihm ja kõige peale presendist labakinnas, millesse on lõigatud rihma jaoks auk.

LABAJALAD - minu jaoks kõige probleemsem, kuna saapakatteid mul ei ole ja saapad on kah täpselt parajad. Ilmselt tõmban suure soki saapale peale ja enne starti üritan stardikoridoris mingi teki ümber jalgade tõmmata - hiljem juba rajal peaks labajalg vahelduvsammul tihemini liikuma ja ise endale sooja tegema.

PÕLVED JA ÕRN KOHT - kasutan 3 tavalisest fliiskangast umbes taskurätiku suurust kangatükki - 2 põlvedele ja üks sinna, seni on aidanud ja need õrnad kohad soojas hoidnud.

ORGANISM - kuna kere kulutab palju energiat külmaga võitlemisele, siis tuleb süüa-juua rohkem kui tavaliselt. Juua tuleb võimalikult sooja jooki ja võimalusel igas TP-s. Ise võtan oma liitri joogikotiga kaasa, aga ilmselt saab väga raske olema seda tarbida just paksude käekatete tõttu! Kaasavõetavad geelid-batoonid tuleks panna riiete alla keha lähedusse, muidu te neid süüa ei suuda!

Peale 15km läbimist -27C kraadiga kunagi aastal 2005.

Kõik eelpooltoodu ei pretendeeri 100%-ilisele tõele, need on nö minu kogemused külmaga võitlemisel. Ise läbisin esimese Tartu Maratoni aastal 1982 ja vahelduva eduga on neid nüüdseks läbitud juba üle kümne, nii külma kui ka laussulaga! Aga iga inimene on erinev ning peab leidma oma tõe. Loodan väga, et minu ettepanekutest on abi!

Aga blogi põhiteema juurde tulles, pole mul midagi eriti head lisada. Mõtlen veel sügavalt, kas minna täna suusatama (loe: suusatamist proovima), väike köhapoiss on ikka veel sees ja see teeb ettevaatlikuks. Õhtul otsustan!

Haiguste ravi, kontrollitud.....

Maailm on hukas! Igasugu geenimuundamised, e-ained ja järjest tõhusamad ravimid on viinud selleni, et minusugune terve purikas, peab mingi tundmatu viiruse pärast ära jätma traditsioonilise TM-i tühjendussõidu ja kes teab, mille veel!

Aga alustaks nö taustast. Ammuses koolipõlves sai käidud ujumistrennis ning see pidev vees viibimine ja treenimine andis vähemasti minule sellise kesta, et külmetusest tingitud palavikku põdesin viimati aastal 1986, kui töötasin Haanja Suusamaratoni rajameistrina. Tookord tehti rada "Buran" mootorsaaniga, sõideti lihtsalt tuima järjekindlusega masina ca meetri laiuse lindiga ringide kaupa laia rada sisse. Vahepeal tuli masina pealt maha hüpata, mõningaid puid eest ära lõigata-tõsta (higistada), siis taas masina peale ja sõitma (higisena külmetama). Paar päeva enne maratoni olin mingi 38-se palavikuga nädal aega voodis. See on seni olnud ka nö viimane külmetusest tingitud palavik.

1992 aasta septembris, paar päeva enne abielu registreerimist (laps oli sündimas novembris) tekkis järsku ligi 39-ne palavik. Ei köha-nohu, ei midagi, lihtsalt palavik. Tookord ei saanud aru, mis puhang see oli, aga hilisem elu näitas, et tegu oli nö "hoiatusmärgiga" kusagilt kõrgemalt. Too "kooselu" ei kestnud kolme aastatki.

2009 aasta märtsis, kui olime vennaga 2 nädalat vahetpidamata pikki päevi metsas mütanud (ca 200 ruumi küttepuude väljavedu ja lõikamine-lõhkumine), sain sealt kusagilt kõrgemalt teise "märguande", et mees, ära jama, puhata on ka vaja. Taas olin 4 päeva siruli üle 39-se palavikuga, ei nohu-köha, ei kurguvalu, ei midagi - lihtsalt palavik. Umbes samal ajal oli ka see Kersna-keiss, kes sõitis kusagil Aafrikas raftiga ja kaelavigastusega arsti juurde minnes avastati tal mingisugune muu raskem haigus (vähk?!?). Tema ütles ka, et see paadiõnnetus oli nö märk "kusagilt kõrgemalt", sest muidu poleks ta arsti juurde sattunud ning tal poleks seda hullemat asja avastatud.

See praegune laks algas sellest, et viisime oma 19-kuuse poiskese eralasteaeda, kus väidetavalt saadetakse iga väikesegi haiguskahtlusega laps kohe koju, et teised ei nakatuks. Poiss sai kolm poolikut päeva lasteaias käia, kui õhtul helistati, et palun ärge homme tulge. Kaks kasvatajat ei saavat meie marakratiga hakkama, ehk siis poiss lihtsalt visati lasteaiast välja - eksmatt! :) Aga ega järgmisel hommikul poleks minna saanudki, sest poisil tõusis öösel palavik 39,7-ni, paari päeva pärast järgnesid ka köha-nohu-kurk-kõrv jne. Olin poissi nädala jagu kodus põetanud, kui tundsin eelmisel reedel kurgus kipitust - mesi, küüslauk ja muud kohe sisse, laupäeval paremaks ei läinud, pühapäeval hakkas hingetorus kipitsema. Palavikku pole veel täheldanud. Ämm käis eelmisel teisipäeval ja neljapäeval (kui mina jooksmas käisin) poissi hoidmas, see on nüüd teist päeva siruli ja ilma hääleta. Naine ja suurem laps pääsesid kergemalt, neil vist see konkreetne viirusetüüp juba põetud ja immuunsus käes.

Üle-eelmisel sügisel, kui nemad kolmekesi täitsa ametlikult seagripi läbi põdesid, jäin mina puutumata, miks siis nüüd???

Mida siis teha, kas enne mitte torkida, kui kõik nähud on kadunud või alustada vaikselt jalutamisega. Nädalaga võib senine toonus kaduma minna, samas võib see puhkenädal ka head teha.....

1000

1000 ehk tuhat, miks säärane pealkiri?

Täna oli hea trenni minna - teadsin, et suusatada tuleb vaid 17,4 kilomeetrit. Miks nii vähe? Selle hooaja keskmise suusatrenni pikkus on olnud ca 27km. Aga seepärast, et trenni minnes oli sel hooajal suuskadel läbitud 982,6 kilomeetrit ja just see 17,4 lahutas mind tuhandest suusakilomeetrist! Siit ka see nii täpne treeningplaan! :)))

OK, kuna täna sai siis 1000 kilti suusatatud, siis hakkas mind huvitama, palju ma eelmistel hooaegadel suuska tegin ja kuidas see mõjus TM tulemusele. Üritan siin tabeli vormis (seda on blogis ikka üliraske esitleda) välja tuua eelmiste hooaegade kilomeetrid ja võrdluseks ka TM tulemuse.

Hooaeg Rull Uisk Klassika Lumel Kokku TM koht 2004-2005 413 532 945 945 388. 2005-2006 68 414 666 1080 1148 272. 2006-2007 406 450 306 756 1162 217. 2007-2008 271 597 868 868 2008-2009 75 482 717 1199 1274 241. 2009-2010 83 128 579 707 790 958. 2010-2011 90 199 801 1000 1090 ???

Tabelist on näha, et suusakilometritel ja TM-i tulemusel on mingi seos olemas, aga see tabel ei näita lõplikku tõde. Eelmise aasta tulemus jäi meeletu töörügamise (uisumaratonide jäävalamise) ja valede otsuste taha (Alutaguse ja Võru Uisumaratoni järjestikune sõit nädal enne TM-i imes kõik mahlad välja)! Samas ei viitsi välja tuua, palju suuska sai tehtud igal hooajal enne TM-i ja palju peale. Aga luban, et kui TM-il tuleb hea tulemus, siis võtan aastate lõikes välja ka kilometraazhi enne TM-i!!!

Üks on vähemalt selge - sellel hooajal saab löödud suusakilometraazhi rekord, võite kindlad olla! :)

Vormikõvera suund - vääramatult üles!

Peale eelmist 18-tunnist nädalat sai esmaspäeval puhatud, oli vaja ka, sest pühapäevane triatlon tegi ikka veidi vedelaks. Aga teisipäeva hommikuks oli asi korras. Kuna teisipäevane ilm oli nagu ta oli, otsustasin nö viimasel tunnil ümber ja läksin suuskamise asemel jooksma. Plaanis oli teha selline 10km ca tunniga. Jooksin kodust Nõmme suusasilla poole, kusagil 5km peal Hiiu jaama kandis oli aga tunne nii kuradi hea, et keerasin paremale ja panin piki Pärnu maanteed minema. Taskus olev telefon luges pidevalt kilomeetrite ajaks selliseid numbreid nagu 5:45, 5:47, 5:49, 5:36 jne. Uskumatu minek võrreldes sügisese ajaga, kui pisut kõrgema pulsi juures oli 6:30-ne tempo lausa kangelastegu. Aga läbi Pääsküla rabaraja koju jõudes kogunes kokku 13,4km ja aega kulus 1:18, keskmine km aeg siis 5:50!!!

Õhtul hilja käisin veel Nõmmel ujumas, enne vettehüppamist mõtlesin, et noh saaks 42 minti ujutud, oleks 2-tunnine spordipäev kirjas, aga vees tuli elu sisse, esimene km 17:00, teine 17:20, kolmas sama kiiresti, seega 3km 51:40-ga, aga panin edasi. Tund sai täis 3475m peal! Ujumisest pajatan varsti pikemalt, veebruar kujunebki ilmselt suures osas ujumiskuuks, kuna kodune süsteem ei luba muid asju palju teha. Eesmärk oleks ikka enne suve basseinis tunniga 3,8km täis saada, hetkel siis veel olen 325 meetriga miinuses.

Täna oli plaan teha hommikune ujumine, aga kuna haige laps tegi kella neljani tramburaid, siis lülitasin poole seitsmese äratuse välja. Õhtul pääsesin suusatama, plaan teha ca 20km ca pooleteise tunniga, rahulikult. Tegelikkkus oli teine, sõitsingi üsna rahulikult, keskmine pulss 137 (aeroobne lävi), aga keskmiseks kilomeetri läbimiseks klassikas kulus alla nelja minuti. Mis kiirus sellest torust siis tuleks, kui keskmine oleks minu TM-i tavaline 165-170???

Kolme eelpooltoodud treeningut kokkuvõttes võib öelda, et nii head minekut pole juba mitu aastat olnud, järelikult on TM-i jaoks vorm päris hea. Näis, kas järelejääva 10 päevaga saab veel midagi paremaks teha või asja hoopis kihva keerata!!! Elame-näeme!

Kel huvi, siis rohkem andmeid trennide kohta näeb siit!

Äraspidi triatlon ehk nädala kokkuvõte!

Plaan oli küll nädalat kokkuvõtvat postitust vähe teise pealkirjaga üllitada, aga tänased trennid kukkusid nii äraspidi triatloni moodi välja, et esialgne plaanitud pealkiri jääb paremaid aegu ootama.

Aga mis triatlon, talv ju? Ja mis äraspidi?
Kohe selgitan. Üks tegelane kutsus täna ratast sõitma ja rääkis midagi ca kahetunnisest sõidust.Minu mõte oli, et 2 tundi on liiga vähe, seega võiks hommikupoole veel lisaks jooksmas käia. Jooksin 9km keskmise kiirusega veidi üle 6min/km. Järve terviserajal oli hea ja mõnus joosta, rada kõva ja tühi, vaid kümmekond pensionäri suuskadel. Siis sain ca kella ühe paiku kõne, et rattasõidule kutsuja ise ei tule jne jne jne. Sõitsin siis ise. Alguses tundus, et on libe, võtsin kurve ja pöördeid ülitasakesi, aga aegamööda tuli julgus tagasi. Viimati sai ju rattaga sõidetud novembris, see oli suusakilomeetrites arvutades lausa 950 kilomeetrit tagasi!!! 1:50-ga jõudsin tiirutades ja korraliku vastutuulega Murastesse, seal sai kergliiklustee otsa ja pöörasin otsa kodu poole tagasi. Varbad ja mõni sõrmeots küll veidi külmetas, aga muidu oli mõnus, päike paistab, üsna tühjad teed, ole aind mees ja sõida. Kodus näitas spido 56,6km ja aega läks 3:04. Telefoni GPS läks Tabasalu tunnelis lolliks ja õigeid satelliite enam ei leidnudki. No ja õhtul läksin Nõmme basseini ujuma, üritasin tunniga 3400 meetrit ära teha, aga 25 meetrit jäi puudu.

Kokku siis täna äraspidiselt läbitud triatlon 3,4kmU + 56,6kmR + 9kmJ, koguaeg 4:58 - hooaja esimene triatlon - TEHTUD!!! :)))

Aga veebruari esimene nädal (törts jaanuari kah sees) sai kokkuvõttes üsna julm, kokku 18h ja 11min, 235,8km ja 13065kcal.

Detailid:
Klassikaline suusk -  9:54 ja 140km
Jooks - 3:19 ja 32,8km
MTB - 3:04 ja 56,6km
Ujumine - 1:53 ja 6,4km

Nüüd peab vist kaheks nädalaks mahu alla tõmbama ja veidike TM-ile keskenduma. Tegelikult eriti ei viitsi, sest mul ei ole sellel suurel suusapeol midagi eriti tõestada. Kunagist parimat kohta (1986.a 141. koht) niikuinii üle ei sõida, Pulleritsu ei võida, neliküritusel ei osale jne jne jne.
Ühesõnaga, teen ettevalmistust augustikuiseks peaürituseks vaikselt edasi, vbla tõmban nii 25 prossa mahust alla. Elame, näeme!

3 päeva, 5 trenni, 7 tundi ja peaaegu 100km!

Nagu pealkirjast näha, sain masina uuesti korralikult käima. Ilmselt esmaspäevane 30km klassikat 2:08-ga andis portsu eneseusku ja süstis uut jõudu.

Kuna seoses veebruari tulekuga muutus veidi ka elukorraldus, siis tekkis nö võimalus või pigem vajadus teha kaks trenni päevas. Eile ja täna saigi tehtud siis hommikupoole lühike jooksuots ja õhtul hilja suuska peale. Iseenesest ju süsteem klapib. Hommikune trenn mõjub peamiselt jalgadele ja õhtune suusatamine praeguse ilge suusailmaga mõjub peamiselt triitsepsitele ja õlavööle, kuna antud ilmaga on kõige lihtsam sõita puhast paaristõuget. Neid paaristõuke trenne olen teinud ka pisut imelikus konfis, klassika kepid ja -saapad ning uisusuusad. Aga asi töötab, praegu on käed mõnusalt valusad, aga homme õhtuks on lihased taastunud ning võib uuesti rajale minna.

Täpsemalt on jooksud-sõidud üles seatud endomondo keskkonnas, kel huvi saab sealt vaadata!

Aga et nö minieesmärgi - Tartu Maratoni - ettevalmistust täiesti pea peale keerata, lähen pühapäeval ilmselt pikemale rattasõidule. Näis, kas keerab tuksi või teeb asja paremaks?