laupäev, 17. veebruar 2018

82-84, kolm maratoni ühe nädalaga!

Vanemad lugejad mäletavad nõukaaegset "soovitust", et ära kunagi osta toodet, mis on tehtud viisaastaku viimase aasta viimase kvartali viimase kuu viimase dekaadi viimasel tööpäeval! Sest see toode on tehtud kiirustades, täitmaks arutut plaani ning selle toote kvaliteet on alla igasugust arvestust, igatahes kvaliteedimärki see küll kanda ei tohiks...
Käsi laiutav ilma peata venelane? Ehk siis "знак качества CCCP"....
Umbes säärane mõte käis läbi pea küll, kui täpsemalt endale ette säetud kalendrisse vaatasin ning avastasin sealt, et 3 maratoni tuleb läbida nädalaga ehk seitsme päeva jooksul! Et siis veidi nagu hullumeelne plaan, aga samas teostatav, sest olen ju nt aasta 2015 detsembris jooksnud Vändras lausa 3 päevaga 3 maratoni?!? Aga need olid nood ajad, praegu on praegu, hetkel ei ole ma alla 90 kilo kaaluv, just Bresti kaudu Pariisist tulnud hüperrattur, kelle jaoks 3 maratoni nohu oleks. Hetke seisu on tegelikult häbi avaldadagi, aga samas on positiivne see, et esimest korda viimase aasta jooksul on peale neid kolme maratoni seierid seal kahekohalise peal, asi seegi!
Ma väga loodan sääraseid numbreid enam mitte näha...
10.02, Uuesalu, 2. MK maraton
Kuna teine MK toimus laupäeval, oli stardis lausa 7 jooksjat, lisaks oli olemas suppoort-tiim, kes hoolitses raja keskosas joogipoolise ning kohalike elanikega suhtlemise eest. Alustasin optimistlikult, nädalatagusele 5:03-le mõeldes ning kuni poolikuni oli asi okoo. Aga siis hakkas sealt ja sealt kiskuma ning valutama ning tõmbasin tempot alla. Tegelikult oleksin pidanud seda varem tegema, juba kahe ringi ehk 14km pealt, aga tegu oli tehtud ning viimased kaks ringi oli paras kannatus. Viimasel ringil oli ainus kannustus Rein Pärna eest pagemine, sest vana tuli hirmsa hooga lähemale. Lõpuaeg siis 5:15, tervelt kaksteist minutit aeglasemalt kui 8 päeva varem ning lisaks oli ka keha tunduvalt valusam kui peale eelmises postituses kajastet maratoni. Ilmselt taaskordne tõestus, et päevad pole vennad...
Reinu finiš Uuesalus, hinge ja keha harmoonia?
14.02, Vaela, 3. MK maraton
 Sõbrapäeval oli sõpru alles jäänud kolm - MK, Ergo ja mina. Startisin taas liiga kiiresti, tegelikult peaks juba ju nende mitmekümnete joostud maratonidega oma keha nüansse tabama ja suutma leida see õige alguskiirus? Aga ei, nii kui teele minnakse, ununeb kõik, silme ees on vaid rohelised murulibled nagu kevadisel vasikal karjalaskepäeval ning seekord oli juba kolmandiku ehk 14km peal selge, et karm lõpp on ees ootamas. Kuigi ma ajasin kogu süü selle 4 päeva varem toimunud maratoni kaela, ei kergendanud see minu piinu eelviimasel ringil, just siis sai kaaslastel maraton tehtud ja nad lahkusid, jättes mind mõõtma viimast ringi. Panin selleks viimaseks ringiks selga kuivad riided juhuks, kui päris seisma tuleb jääda, aga õnneks sain 5:28-ga järjekordse tehtud. Valus oli, aga veel valusam oli mõelda, et järgmine on juba ülehomme ehk stardini on jäänud 42,5 tundi!!!
Iseteeninduslik TP Vaela raja keskosas Hansaplanti kandis...
16.02, Männiku, 4. MK maraton
Tegelikult jäi uue stardini veel vähem aega, sest teatud põhjustel panime eile taas vaid kolmekesi ajama juba kell 8:53, aga see päev oli hoopis teisest puust! Vaatamata nö viisaastaku viimasele päevale oli mul karm plaan ees - lõigutrenn. Lahtiseletatult plaanisin joosta 42x600m lõike tempoga 6:00, intervalliks 400m kiirkõndi. Kuni teise ringi lõpuni ehk maratoni kolmandikuni suutsin plaanist kinni pidada, siis tegin ratsettepaneku ning jätkasin 56x300m lõikudega, 200-se kiirkõnni intervalliga. Pole ammu enam nii ühtlast maratoni teinud, lõpuaeg 5:16, aga ilma ei ühegi jama ega jamata. Tegelikult oleks võinud eile samamoodi edasi veel ca 20km või isegi rohkem panna, mis annab lootust, et hästi planeerides võiks tõesti sügisel Ultra100 ette võtta....
MK maratoni tagasipöörde märk.
Unistada võib, aga enne tuleb 100 ää teha! Usun, et olen paljusid kahtlejaid viimase nädalaga veennud, et see on võimalik, et ma 30. juunil oma sajandat jooksen! Aga sinna tuleb veel elada ja joosta ning kõigepealt tuleb hakkama saada järjekordse maratoniga, mis teenindab ühte teist maratoni. Edu kõigile homsetele startijatele, mina jätan seekord talvise laulupeo vahele, sest ei ole selleks oma nullsuusakilomeetriga lihtsalt valmis!
Pulber all, pidamise ootuses.....homme kõikseemees rajale!
Aga 24. veebruaril ehk meie riigi sajandal sünnipäeval ootab mind ees 100 ringi ehk 1000 korrust ehk 21000 trepiastet ehk Playtechi kontorimaraton. Järgmise postituse teen peale seda vist oma elu jaburaimat maratoni, kui muidugi ellu jään....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar