Tartu (määrimis) Maraton!

Minu neljateistkümnes Tartu Maraton sai siis eile kell 13:05 tehtuks! Kuna ma ei soovi lugejat taaskord vaevata kuivade (seekord küll lumiste) faktidega rajal toimunust, üritan seekord kogu asja kajastada veidi teises võtmes.

Tegelikult algas minu maraton juba kaks nädalat varem, kui hakkasid paika saama esimesed kokkulepped suuskade määrimiseks Tartu Maratoniks. Nädal enne suusarahva laulupidu toimunud Alutaguse maratonile valmistasin ette 6 paari suuski. Krõbe ilm ja eelmisel aastal TM-iks soetatud külmamäärde olemasolek tegid Alutaguse määrimise lihtsaks, asi läks täkkesse ja kolm esimest suusapaari Tartu määrimiseks olid kohe kirjas. Edasi panin kuulutuse sportinfosse, kus teatasin, et teeme vähe, aga teeme korralikult. Arvutasime välja, et suudame vennaga kahepeale ette valmistada 25 paari suuski. Nädala alguses hakkas vaikselt tellimusi tulema ja kuna viimane tellimus oli korraga 7 paari peale, siis tõusis tehtavate suuskade arv 33-ni.

Reede hommikust hakkasin linna pealt suuski kokku korjama ja neid juba jooksvalt kruntima. Õhtuks oli üle 20 paari koos ja puhastatud-krunditud. Samal ajal tegi vend Võrus sealt kandist kokku kogutud paarid valmis. Laupäeval võtsin veel viimased suusad peale ja sõitsin lõuna poole. Kell 16 hakkas tõsine töö, mis lõppes kell:

Kell määrdeboksi seinal peale kahte kihti pidamist..

Teki alla pugedes äratust pannes teavitas telefon mind kuivalt - äratuseni on jäänud 3 tundi ja 23 minutit! Pidime nii vara, ehk siis 5:40 Võrust, liikuma hakkama, sest me polnud veel kindlad hommikuses ilmas, täpsemalt lumesaju algushetkes, mis ei lubanud õhtul suuski lõplikult valmis teha. Hommikul kell 6:30 määrdepukki välja võttes ja viimast kihti 66 suusa peale kandma hakates oli õues koerailm - miinus kaheksa ja tuul, mis viis määrdekorgid pidevalt laualt minema, vaatamata sellele, et tegutsesime bussi varjus.

Kaks tundi enne starti. Foto: Ilmar Saabas, Delfi.

Kui viiele-kuuele paarile sai enne starti lisakiht pidamist juurde pandud, siis sain ka ise mahti starti minna. Kui ma oleks eile maratonile tulemust tegema läinud, oleks nüüd võinud vabandada, et sõit läks nende ette võetud 33 paari suuskade määrimise nahka. Aga seda ma ei väida, sest minu eesmärk oli maraton läbida. Lisaks määrdepuki taga oldud ca 15 tunnile sai maratoninädalal koos maratoniga kirja 16 tundi ja 28 minutit sportimist. Reedel ja laupäeval suusamäärimisest tingitud ajapuudus (reedel sain suuskadel olla 2:22 ja laupäeva varahommikul 1:17) pani löögi alla minu seitsmenda 4-päevase treeningtsükli 10-tunnise plaani täis saamise. Kuna peale Tartu Maratoni haigutas tsükli plaanis veel 32 minutine puudujääk, siis klaarisin selle peale maratoni Auras tehtud 1600m pikkuse ujumisega. Ehk siis võtsin eilset Tartu Maratoni kui kõva treeningut, ühe osana ettevalmistusest suviseks peamiseks võistluseks.

Maraton on ju rõõm, mitte nüri töö!!!

Aga sõidust siis kah. Kuni Andeni andsin kuuma, vajutasin ikka mõnuga, sest olemine tundus hea. Maratoni nautida saab ka täiega pannes. Kusagil peale Kuutset tõmbasin veidi vunki maha, sest jalad tundusid all pehmete makaronidena. Peebust Paluni sõitsin säästurezhiimil, mis lubas viimasel viiel kilomeetril taas vajutada ja endale postiivset emotsiooni lubada. Meelde jääb ju alati hiljem toimunu ja positiivne. Lõppkokkuvõttes tuhande hulka jõudmine oli boonuseks ja heaks palsamiks hingele, sest pole peale 1982 aastat neljakohalist lõpukohta saanud. Eile siis lõpuaeg 4:05, esialgne koht 974.

Järgmisena paugutame juba tõelistel maratonidel, ehk siis Suusahundil ja Haanja Suusa100-l!!!