neljapäev, 13. veebruar 2014

Isiklik rekord, oli seda nüüd siis vaja!

Jooksin pühapäeval Rakveres maratoni, oma 24-nda. Jooksin enda kohta hästi, sest ületasin 2 minuti ja 31 sekundiga oma senise parima maratonitulemuse, mille olin jooksnud 14 kuud tagasi Vändras. Ja seda vaatamata jäisele ning seetõttu ülilibedale rajale, mis pani kaasjooksjaid juba ette rada kartma ja kiruma ning hiljem seda jooksu lausa uisujooksumaratoniks nimetama. Kõik see peaks ju suurt heameelt tegema?
 4:05:49
Jah, kindlasti oli mul lõpetamise hetkel ja lõpuaja teada saamisel korraks meel hea! Aga kogu selle nädala ja veel ka täna, juba tervelt 4 päeva peale seda jooksu, olen küsinud endalt ikka ja veel, oli seda nüüd siis vaja? Sest hetkeline õnnetunne asendus kiirelt valuga ning see valu pole minu jalgadest senini lahkunud. Iseenesest on sellest valust probleemi tekitamine imelik, sest üldtunnustatud tõe alusel peavadki jalad peale maratoni valusad olema ning lihaste taastumine peabki aega võtma. Jah, nii see üldiselt on, tavalisel maratonijooksjal - sellisel, kes valmistab ennast aastajagu ette ning siis jookseb ühe maratoni. Ning teeb seda nö kogu raha eest, paneb täiega, jookseb ennast pikali ... ning pärast põeb pikka aega. Jah, nii teeb tavaline maratonijooksja, aga mina ju nii ei tee! Mina jooksin eelmisel aastal 11 maratoni, viimased 8 neist vaid veidi enam kui 100 päeva jooksul. Veel 2 nädalat tagasi läksin järgmisel päeval peale Pääsküla raba talvemaratoni Viljandisse uisumaratonile ning suutsin ka seal normaalselt sõita. Mis siis nüüd lahti on? Kas tõesti need hädised 9 minutit, mis ma Rakveres, võrreldes Pääsküla rabaga, kiiremini jooksin, panid mulle kabelimatsu? Või oli see miski muu, selle üle üritangi veidi arutleda.
Rakveres enne starti. Foto: Janek Oblikas, marathon100.com
9 minutit 42,2km kohta tähendab 12 sekundit kilomeetri kohta. See ei ole nii suur kiiruse vahe, et seletaks niipalju kehvemat maratonijärgset olekut. Mis ikka selle oleku põhjustas?
Rada? Pääsküla ja Rakvere rajad on oma põhiolemuselt nagu öö ja päev - asfalt vs rabarada, aga nagu öösiti on kõik kassid hallid, peaks talvel kõik rajad valged olema. Nii siiski ei olnud, sest Pääsküla raba kinnitallatud lume asemel oli Rakvere-Vinni kergliiklusteel ilus jää, mis teise ringi ajal kippus minu meelehärmiks, teiste jooksjate rõõmuks, ära sulama. Jooksin nimelt jäisel pinnal hea pidamisega naeltossudega, aga teisel ringil pidin nii jalgade kui ka naelte säästmiseks asfaldi servast lund või jääd otsima. Kas see kitsal lume- või jääribal jooksmine-balansseerimine pani lihastele selle matsu? Ei usu!
Toitumine?  Kuigi olen hetkel üldiselt nö vaegtoitumise peal, siis vähemasti enne maratoni laadisin ennast korralikult, nagu tavaliselt. Rakveres ei olnud võimalust oma jooki rajale ootama sättida ning kuna TP-teenindaja ei osanud spordijoogi marki nimetada, siis piirdusin terve distantsi jooksul vaid magusa teega. Olen nüüd viimased maratonid läbinud peaaegu puhtalt spordijoogi ja koola pealt, võttes ainult mõnikord laualt tüki banaani või peotäie rosinaid. Seekord polnud mingit isu süüa ja ega aega ka polnud. Teisel ringil minu jaoks üllatavalt kõrgele tõusnud pulsi tõttu võis selles tees olevast suhkrust organismile väheks jääda ning kuna ma midagi juurde ei söönud, siis võis keha minna vaid eriolukordades kasutatavate varude kallale ning praegune valu võib olla tingitud süsivesikutest kuivale jäetud lihastest? Võimalik!
Lihtsalt kehv päev? Tavaliselt jooksen maratoni esimesed 5 kilomeetrit pulsiga 145 ning nende kilomeetrite jooksul paika loksunud tempoga liigun lõpuni, ehk siis maratoni lõppaeg sõltub esimeste kilomeetrite kiirusest. Pühapäeval Rakveres aga sai miskipärast (kevadine karjainstinkt?) minema mindud 150-se pulsiga, mis tegi tempoks 5:50min/km ning selle tempo hoidmiseks läks juba enne poolt distantsi pulss üle 160 ning viimastel kilomeetritel lausa üle 180!!! Samas tempot alla ka ei tahtnud lasta, sest isiklik ju paistis.... Aga selle isikliku pärast saigi ligi 3 tundi joostud puhta punases!!! Kas siia ongi koer maetud? Võimalik, aga näiteks ka Tartu Suusamaratonil panen tavaliselt 3 tundi punases. Ja siis ei ole tagajärjed nii hullud!
Kokkuvõttes ei oskagi lõplikku diagnoosi panna, eks ta nende kahe viimase punkti pluss Tambovi konstandi sümbioos ole! Järgmine kord loodan targem olla, sest inimene pidi ju kogu elu õppima!
Sel aastal jääb Otepäält Elvasse punases panemata...
Foto: Peeter Liik. Allikas: tartumaraton.ee
Eile ei viitsinud enam pikutades jalgu valutada ning otsustasin ravile minna. Raviplaaniks siis matk rabas, lootusega, et läheb paremaks. Ligi kümnekilomeetrise matka ajal sai mingi 4 kilomeetrit vahelduva eduga ka sörgitud, sest liikudes vallandunud hormoonid kaotasid valu. Õhtul oli aga valu tagasi. Kuna täna hommikul oli juba peaaegu et olemine, siis sörkisin rabas küll väga aeglaselt (7:10min/km), aga pikalt, tervelt 10km. Jooksu ajal oli väga hea olla, praegu diivanil istudes taas valutab. Kaua võib???

20 kommentaari:

  1. Ma kahtlustaks naelu. Summutus on erinev, jalg töötab pisut teistmoodi kui harjunud ning 4 tunniga ongi tulemus käes.

    VastaKustuta
  2. Endal samuti juba peaaegu nädal aega jalad valusad ja väsinud. Ometi ei pidanud võitmiseks kõike välja panema. Minu jaoks oli seekord üsna kergelt kulgenud jooksuga, ometi on väsimust rohkemgi, kui esimesel rakvere maratonil kuu aega tagasi. Ise kahtlustan libedat rada ja kogu aeg parema pidamise otsimist. Aga mul polnud ka naelu.

    VastaKustuta
  3. Jooksin samade naeltega nii eelmise aasta jaanuaris Rakveres ning ka 2 nädalat tagasi Pääskülas, aga selliseid vastunäidustusi, nagu nüüd, siis ei esinenud. Naeltoss hakkab jalatalla peale, eriti asfaldil joostes, minul valutavad aga reied...

    VastaKustuta
  4. ilmselt ka naeltega joostes aga siiski libedal pinnal, hoiad jalga veidi teisiti + pinnas on kõvem ja see mõjutab reit, mis peab hoidma jalga kange (st kindlalt paigas). paratamatult ja endalegi tähelepandamatult "hoiad" reielihased pinges ja kui see on harjumatu, siis ongi tagajärg selline. Rphkem mõjub see muidugi ilma naelteta jooksmisel, mis on ka Lauri pealt näha. Libedamaga, eriti mägisemates tingimustes joostes, on jooksusamm/stiil veidike teistsugune ja terve maratoni peale sellest piisabki...

    VastaKustuta
  5. st. toutumine ja süsivesikutepuudus ei mõjuta küll mitte mingit moodi lihasvalu/kangust

    VastaKustuta
  6. Mul olid kah reied juba nädal aega valusad. Eelmise teisipäeval lumesupis mäkketõusujooksu tehes jäid valusaks ja kangeks. Nädalavahetuse back-to-back pikk jooks (33+18) veel süvendas. Pidasin eamaspäev-teisipäev vahet, et paraneksid, aga ei läinud paremaks. Lõpuks ravis terveks kolmapäeva õhtune 19km jooks. Neljapäeva hommikul valu ja kangus kõik kadunud. Nii-et see on sama nagu pohmahommikul, valu võetakse ära sama asjaga, millega see tekitatud sai :)

    VastaKustuta
  7. Muidu ei pakuks, aga valu on kole asi.
    Ivar, tule Piritale. Tallinna Taliujumiskeskuses saad lihasevalust lahti. Vôi tee kodus külmavee vann! Aitab lihasvaluse vastu

    VastaKustuta
  8. Mäletan, et Pärnu metanooliohvreid raviti etanooliga, ehk siis kanüülist tilkus puhast viina otse veeni. Valutavate reitega on sama lugu, peale kahte päeva ravi Pääsküla rabas on täna hommikul veel vaid üksikud jääknähud alles. Täna võiks juba pikema otsa teha, aga tempoga üle 7min/km,,,, :)
    Viher, alustan järgmisel sügisel veest-madalast! :)

    VastaKustuta
  9. Äkki kõik need asjad üheskoos? Paljud suured katastroofidki oleksid olemata, kui mitmed mõttetud pisiasjad ei oleks ühtekokku sattunud...

    VastaKustuta
  10. Mul täna hommik kõik lihasvalud nagu käega pühitud. Veel eile olid reied nagu puupakud ja jätsin trenni vahele. Täna seega plaanis 2 trenni. Algul jooks 11km ja siis tunnike vesistes oludes Nõmmel suusatamist. Ja esmaspäeval tulen tööle jälle rattaga.

    VastaKustuta
  11. Rünno selgitus tundub kõige pädevam. Lihaste teistmoodi sundhoiak (erinevus treeningul harjunust st!) pikaajaliselt ja koormuse all mõjutab kindlalt. SLS - vaevalt, kui sul just lävede piirid ületatud ei saanud.

    VastaKustuta
  12. Kuigi suurem osa arvamustest kaldub ikka süüdistama rada ja jalatseid, siis ei tahaks ma ise sellega ikka kuidagi nõus olla. Olen nende tossudega jooksnud nii eelmisel talvel kui kui ka sel aastal alates Tšehhist tagasitulekust peale. Ning olen seda teinud igasugusel pinnasel, niiet jala hoidmine on nagu tuttav teema.
    Andres, minu SLS max on Vomax'i andmetel (3 aastat tagasi) 168 lööki, nii et pool tundi 180 kandis võib ikka paugu panna küll?

    VastaKustuta
  13. Arvan, et siiski on põhiline lihasvalu tekkimise põhjus libe pinnas, mis sundis sind tavapärasest erinevalt ja (ajaliselt pikemalt) jooksusammu sättima/kontrollima.
    Ei usu, et naeltega tossus asi on.
    Miks?
    Olen ise pikka aega jooksunud INOV-8 Oroc340 (orienteerumisjalanõuga), mis on samuti naeltega. Kuna sellel talvel pole meid siin Võrumaal lumega õnnistatud, olen sellel talvel jooksnud minu kohta tavapäratult palju ning võin enda peal tehtud inimkatsete põhjal kinnitada järgmist:
    1. Nn. naeltossudega joostes ka puhtal asfaldil ei ole ilmnenud mingeid häirivaid faktoreid.
    2. Joostes kiilasjäisel kergliiklusteel ja muidu libedates oludes (jäised metsarajad jms.) olid mul alati juba paari tunni möödudes trenni lõpust valulikult tunda säärelihased. Alguses arvasin, et see on lihtaslt vähesest treenitusest, kuid hiljem selgus, et see on just libedusest tingitud, sest iga sammu on vaja "kontrollida", s.t. lihast tavapäraselt erinevalt koormama.
    Neli tundi sellist "võimlemist" ongi Sinu diagnoos :)

    VastaKustuta
  14. Mina pakuksin omalt poolt sinu seekordse kiiruse, eriti lõpuosas, kus nö punases jooksid. 12 sekundit tundub küll vähe, aga oli selgelt sinu mugavustsoonist väljas nagu pulsist näha.
    Soovituseks kiiremaid trenne või rahulikumat sammu! :-)

    VastaKustuta
  15. Telli, Ivar, massaaž! Kasvõi Seimi juures Nõmme ujulas. Mis seal lihases ikka muu kui piimhape valutab. Ilmselt valutab see enamuses neis lihastes, mis tasakaalu hoidmise tõttu rohkem energiat kulutasid.

    VastaKustuta
  16. No pole enam hullu, olen juba kolm päeva liikunud - esimesel päeval kõnd-sörk, teistel päevadel sörkides - kokku juba 30km...see parandab!

    VastaKustuta
  17. Korralik tulemus! Ka kaotusprotsent maailmarekordile muutus kahekohaliseks, aga need mehed on ka 50% kergemad.

    VastaKustuta
  18. Joostes läbimine algab ajast 3:59:59. Pead veel pingutama)

    VastaKustuta