Reede, 23. jaanuar 2015

Esilehel, viimaks!

Kui ma peaaegu kuus aastat tagasi ühel lörtsisel ja tuulisel märtsilõpu hommikul sõitsin Võrust Otepääle, et sealt Tartusse oma elu esimene maraton joosta, ei olnud mul muud kandvat ideed, kui vaid ennast enne suvel eesootavat Ironman'i testida. Kuu aega hiljem oli jooksuvorm kasvuteel - 1. mail jooksin kihlveo kaotuse tõttu 2 ringi ümber Viljandi järve ajaga 1:56.25, 10 päeva hiljem Otepäält Elvasse 1:49-ga jne. Siis aga lõin vedelaks ja hakkasin endale vigastusi välja mõtlema, sest polnud veel raudmeheks valmis. Tegin tol suvel küll nö plekkmehe, ehk poolpika triatloni läbi, aga see oli pikaks ajaks ka kõik. Veel sama aasta, ehk siis 2009, detsembris tekkis uitmõte minna Vana-aasta maratonile, aga see jäi miskipärast ära. 2010 oli metall ikka veel nii vedelas olekus, et raudmeheks jäi saamata! Õnneks suutsin ennast niipalju kokku võtta, et jooksin detsembris Rocca al Mare kandis läbi oma teise maratoni. 2011 augustis sai siis see kaua tehtud, kaunikene teoks, kuid vaid 3 nädalat peale raudmeest ette võetud SEB Tallinna maratoni lõpujoon tuli ikka nii raskelt kätte, et sädet veel ei tekkinud.
31.12.2014, "Viimase Öö Unistus" Meremõisas.
Millest parajasti unistan, ei mäleta!
Krõks käis ilmselt 9. septembril 2012, kui suutsin peale ebaõnnestunud Kopenhaageni Ironman'i Tallinnas maratoni mõnuga lõpuni joosta. Vaid 3 nädalat hiljem ette võetud Tartu Linnamaraton tõi isikliku ning oktoobrilõpu Haanja ja novembri Valencia kaudu detsembris Vändrasse jõudes tuli juba uus isiklik - 4:08! Sõrm oli antud ning tervelt seitse maratoni aasta jooksul läbitud. Siis sai ka üha tihedamini hakatud ühte veebis olevat (ede)tabelit kiikama! 2013 aasta lõpuks oli saldo 11/22, ehk siis tolle aastaga sain sama palju maratone purki, kui 4 eelneva aastaga kokku! Eelmisel aastal kogunes neid 42,2-id kaukasse tükki 14 ning läinud laupäeval Pääskülas oma 37-ndat maratoni lõpetades võisin olla kindel, et olen selle tabeli esilehel, lõpuks ometi! 
SEB Tallinn tempomeister, töö tehtud! Finitos koos Riho Sarv'ega.
OK, esilehel küll, aga kus ikkagi on säärase "amokijooksu" point, küsivad ilmselt paljud! Ja õigusega küsivad, sest nad ei saa aru! Jämedalt arvutades saab sellest tsipake aru vaid ca 0,5% Eesti inimestest, ehk siis need elusolevad ca 5000, kes oma elus on vähemalt ühe maratoni läbinud. Veidi rohkem saavad poindile pihta need ca 1000, kes läbinud 10 või rohkem maratoni. Ning ilmselt vaid sadakond ongi neid, kes mõistavad mind täielikult, sest nad ise on saanud minuga sama diagnoosi - maratonikogujast jooksuhull!!!
Valencia, november 2012. Koos Indrek Jürgensteiniga lebotamas.
Otseselt nakkav see haigus pole, aga paranemine on vist sama raske kui küürakal, keda parandavat vaid ....! Samas nagu ei tahakski paraneda, sest see "haigus" ju otseselt ei vaena, ainsate sümptomitena on ligikaudu 20 korda aastas (loodetavasti) paar päeva koivad veidi ebatavalised ehk siis tiba valusad. Ja niikaua, kuni välismaistel maratonidel osalemine liigselt kauka peale ei hakka, on ju kõik hästi. Sest Eestis reeglina ühe maratoni peale üle 50 euro ei kulu ning isegi 20-l kodumaisel maratonil osalemise puhul ei ületa aastane eelarve tuhandet rahagi (aastas)! 
Alpes Maritimes ehk Nizzast Cannes'isse.
November 2013.
Vabandused vabandusteks ja seletused seletuseks, sest egas ma ikka niisama tühja ei plaani ühes aastas 20+ maratoni ära teha. Nimelt olin ma ju peale 2011. aasta augustit ning ühe pikaaegse unistuse täitumist juba pikalt otsimas uut ja tuumakat väljakutset! Kuu aja pärast Kuopios toimiv 200km pikkune uisumaraton või augustis aset leidev Paris-Brest-Paris 1200km pikkune rattasõit on küll piisavalt hullud ettevõtmised, aga need toimuvad ära ja siis on taas ees tühi maa! Minusugune rahutu hing aga vajab midagi enamat, midagi pikemaaegset ja veel hullemat!
Ateena, nov 2014!
Seetõttu mõtlesingi enda jaoks välja ühe tõsiselt kreisi eesmärgi - korraldada oma 50-aasta juubeli puhul, ehk just 29. detsembril 2017, üks maraton, mis päädiks õhtul juubelile kohaselt korraliku süldipeo, mitte nii väga süldibändi esinemise ja korraliku tulevärgiga. Asja teeks eriti monumentaalseks aga just see tõik, et see saaks olema minu SAJAS MARATON! Selle sündmuseni on aega jäänud 1069 päeva ning mul veel tarvis joosta 62 maratoni, ehk siis üks iga 17 päeva takka ja nii 3 aastat jutti!!! Sounds like a plan!?!
Aprill 2014, Varssavi maratoni stardis koos Aarega,
kellega koos homme Piiterisse läheme.
Igatahes, passida pole siin midagi. Juba ülehomme kell 12 seisan Laadoga järve ääres nn "Разорванное кольцо" monumendi juures, et joosta sealt 42,2 kilomeetrit jõudmaks "Цветок жизни" monumendi juurde.........................ees on ootamas 46-s rahvusvaheline "Elu tee" maraton!

4 kommentaari:

  1. Ülikõva plaan Ivar! Just 100 ja oma juubelil, paneb tordile ikka sellise kirsi, et see jääb eluks meelde. Anna minna!

    VastaKustuta
  2. Jama, ekstremism.

    VastaKustuta
  3. Rega mind siis pidusse ära juba.

    VastaKustuta