Reede, 17. jaanuar 2014

Mälust ja mäletamisest, valikuliselt....

Aasta siis oli 1997. Ehitasin Võrumaal teist aastat üles oma firmat (aktsiaseltsi), mille nimeks oli .... teate ju küll, seesama nimi on praegu ühe blogi nimeks. Mingil hetkel kolis üks hea sõber kibekiiresti Tallinnast tagasi Võrumaale tagasi ning talle oli kiirelt töökohta vaja. Milles on probleemi, nagu öeldakse, lõime firma juurde uue osakonna, kuhu see sõber tööle asus - ja just sellel erialal, millisel ta ka Tallinnas oli töötanud. Oli selline aeg, kus võis seda lubada - teha sõbrale töökoht, kui vaja ja just selline, nagu vaja! Umbes pool aastat hiljem helistas mulle üks Eestis senini üsna tuntud ärimees, kes minu sõpra teatud liini pidi tundis ning kes soovitas mul selle tööle võetud sõbra asjus teatud tegelastega ühe Tallinna hotelli kohvikus tingimata kohtuda. Kuna ajad olid toona keerulised, ikkagi 90-ndate keskpaik - maffia-tapmised-jne, siis läksin sinna hotelli kohale. Üsna kiiresti tehti mulle selgeks, et see sõber oli teatud tegelastele üsna kiire perioodi jooksul 30000 krooni võlgu jäänud. Millest võlg tekkis, seda mulle ei seletatud, aga nii suure summa nii kiire ajaga võlgujäämine saab toimuda ainult kahel viisil - žetoonid või süstal! Mulle tehti ettepanek võla klaarimiseks maksta ühe naisterahva autoliisingut ühe aasta vältel summas 2500 krooni kuus - ning see oli ettepanek, millest oleks mõistlik olnud mitte keelduda!!! Maksingi, maksin aasta otsa mingi tibi autoliisingut, sest minu töötaja (loe: sõber) oli neile võlgu...... Shit happens, aga elu läheb edasi!!!
Aga miks ma seda teile räägin? Aga sellepärast, et kui keegi ajakirjanik oleks tulnud näiteks nädal aega tagasi ja küsinud minu käest, et miks ma tagusin 16 aastat tagasi 12 kuu jooksul kinni mingi maffiapomo armukese autoliisingut, siis esimese reaktsioonina oleks ma vastanud, et sõida seenele, ma pole midagi maksnud!!! Jah, paar päeva hiljem oleks midagi võib-olla koitnud, aga esimene reaktsioon oleks ikka see, et ei mäleta, pole olnud! Miks? Sest ma ei taha seda mäletada!!!
Pildi taga on ka video: http://www.svt.se/skidor-vasaloppet/vasaloppet-2000-sammandrag
Tean ja tunnen Rauli juba üle 30 aasta - sellest ajast, kui ta Haanjast Võru I Keskkooli ehk Reimani gümnaasiumisse tuli. Ma tunnen üsna paljusid inimesi, aga teist nii vahetut ja ausat suhtlejat, nagu tema, kohtab harva. Ta ei keeruta kunagi, ta vastab ja küsib alati otse ning võib-olla just seetõttu on ta hetkel ka selle imeliku dopingusaaga hammasrataste vahel. Nagu ka see, et ta need misiganes-eest-ka-need-ei-olnud ülekanded tegi läbi panga, ausalt, kartmata, et nendest kunagi mingi jama tuleb. Ma ise ka ei mäleta, kas ma maksin selle tibi autoliisingut sulas või sulas pangaarvele või pangaülekandega (oli siis panganet?), ei mäleta! Las see Karpa mehe (Mihkel Mattisen aastavahetuse saates "Me armastame Eestit") naine uurib välja, kuidas ma maksin! Ja tegelikult ei peaks see ei mind, ega ka Rauli huvitama, sest meie asjad on aegunud, case closed, Finito, конец фильма!!!
Inimesed siin ja seal, olgem tolerantsemad. Meie seas liigub iga päev ringi inimesi, kes ei ole sünnist saati olnud üdini, 101% ausad, ikka tuleb mõnel eluetapil ette mõni seik, mis ei ole üldiste normidega kooskõlas. Mõni ületab maanteel kiirust, aga ei jää vahele; teine teeb naabrimehele sarvi, aga ei jää ei naabrimehele ega ka oma naisele vahele; kolmas optimeerib makse ja tõmbab maksuametit, aga maksuameti arust on kõik korras. Kõik need ja kindlasti veel paljud muud pahalased ei ole ju üdini pahad, sest keegi ei tea, et nad on vaid korraks pahad! Keegi ei ole neid teolt tabanud. Hе пойман, не вор!!! Elu ongi selline mäng - tee, aga ära jää vahele! Mina ise olen juba 10 aastat olnud ilma ühegi liiklusrikkumiseta, aga see ei tõesta, et ma ca 40000km aastas sõites liikluses ingel olen. Niipaljukest see aitab, et 3 viimase väikese eksimuse puhul on mendid vaadanud minu olematut karistusregistrit ning vaid hoiatuse teinud. Ehk siis, tee valskust, aga oska olla korralik!
Kellele pandi Harkovisse aastal 2005 monument???
Ja eriti nõme on mingite vanade asjade üleskaevamine kümne ja enama aasta tagant. Maksuamet lubab hävitada ettevõtte raamatupidamispaberid (va tööjõudu puudutavad) 7 aasta möödudes, Eestis täna kehtiv karistusseadustik ütleb, et esimese astme kuriteod aeguvad 10 aasta jooksul, teise astme kuriteod 5 aasta jooksul. Jah, on ka aegumatud kuriteod, nagu inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod ja kuriteod, mille eest on võimalik vabaduskaotusena mõista eluaegse vangistuse. Kas ühe sportlase pangaülekanne ühele väidetavale "dopingutohtrile" on inimsusevastane kuritegu, mis ei aegu?????? Tulge mõistusele, nii ajakirjanikud kui ka delfiilsed kommenteerijad eri kanalites!

Side lõpp!

Ja kui kellelgi midagi hinge läks, siis jäta see välja ütlemata, mine parem õue jalutama või tee veidi sporti, ilm on ju imeilus!!!
Pääsküla raba....


8 kommentaari:

  1. Esimesed 10 sekundit olin peale lugemist selle mõttega päri. Aga enam mitte. See, et autor saab elatud seadust rikkumata (vähemalt ei jää vahele), ei saavutus mida autasustada. Sportlaste tulemusi austatakse aga tagantjärgi. Kas me teeksime seda edasi kui teaksime, et saavutused on tulnud sobiga?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Me teeksime (austaksime) seda niikaua, kuni pole tõestatud vastupidist, ehk sobi! Seni on toodud välja vaid mingid rahaülekanded, mis küll annavad teatud seoseid, aga samas ei tõesta midagi, aga sportlane on juba ette risti löödud! Minu kirjutise eesmärk oli taastada Rauli suhtes süütuse presumtsioon....

      Kustuta
    2. Kõlama jäi ka eesmärgina, et unustame vanad asjad ja elu läheb edasi. Ja nii ka on kui kiiruse ületamine raskete tagajärgedega ei ole. Kuid sportlaste teemat ei saa unustada kuna see läheb ajalukku saavutusena mida esitatakse kõigile eeskujuks. Väga suur huvi on süüdistustest järeldused teha mitte neid õhku jätta. Rumalad süüdistused vajuvad ise soiku aga mitte need mis praegu õhus.
      Lisaks ka õppetund noortele - hoida oma tegemised sellisena, et need ka näiksid ausad.

      Kustuta
    3. Seda minagi, et unustame need asjad, mis teisi ei häirinud (loe: surma ei tekitanud). Aga samas loobume ka risti löömast neid, kes võivad küll näilikult süüdi olla, aga samas enne lõplikku kohtuotsust nad mitte milleski süüdi pole. See ongi süütuse presumptsioon!

      Kustuta
    4. Ostap-Suleyman-Berta-Maria-Bender-Bey, Bender-Zadunaysky, Ostap Ibragimovich

      Kustuta
  2. http://web.archive.org/web/20070202205942/http://w.hansa.ee/est/

    Oli küll netipank.

    B-to

    VastaKustuta
  3. Inimlike vigade plaanis ja süütuse presumptsiooni osas nõus, aga uskumuslikult - ei saa olla nõus "tee, aga ära jää vahele" põhimõttega. Eksimusi saab andeks anda vigade tegemisel, aga eksimuste kavatsemine ja plaanipärane läbiviimine.. siin läheb juba jehoovalikuks õigustamiseks a la minu jumal lubab ja sinu valejumal võib pahaks panna palju tahab

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nõus selle mõttega, et: "tee, aga ära jää vahele" ei saa olla elu peamiseks postulaadiks! Mõnikord aga ei jää lihtsalt midagi muud üle, kui pisut üle nurga lasta. Ning siis peab olema hoolas, et poleks nägijaid....

      Kustuta