79 - rasvad ribadeks ehk Kubija III Jõulumaraton!

Isegi talveund ootav karu ütleks selle ajavahemiku peale, mis mul möödas viimasest maratonist, et on ikka palju mett kerre voolanud! Jah, kuidagi kehvasti on see jõulukuu läinud - kohe kuu alguses, ehk 1.dets, olin sunnitud taas ühe ettevõetud maratoni katkestama. Vändra maratonifestari esimesel päeval keeras sisemuse nii sassi, et pidin tuleviku huvides 28km pealt rajalt maha tulema, nui neljaks lõpetamine oleks heal juhul tähendanud korraliku külmetumist, kehva juhu peale ei taha mitte mõeldagi. Olin veel tahtmist täis kasvõi kolmandal päeval taas rajale minema, aga ei suutnud ega tahtnudki ennast kehva olemise pärast välja ajada. Kodus olid kõik sama viiruse küüsis, mis küll väljendus igaühel erineval moel - kõhuvalust kümme number niidini...

Sild Euraasiast Põhja-Ameerikasse...

Hakkasin valmistuma Rocca Vana-Aasta maratoniks, aga äkiline komandeering tõmbas ka sellele kriipsu peale. Tean küll, et iga sel aastal ära või pooleli jäänud maraton tõstab järgmise aasta kontekstis panuseid ja pinget, aga elu vastu ei saa - kui ikka tekib võimalus käia kohas, kus pole varem olnud, siis seljatab seiklushimu pragmatismi.

Maaküte lekib?

Kunagi pool-juhuslikult ellu kutsutud Kubija jõulumaratonist on saanud ilus traditsioon - kolmandat korda teisel jõulupühal toimuv sündmus võib seda nime vabalt kanda. "Õnneks" oli ilmataat ka sel aastal tegija, pakkudes osalejatele küll veidi ekstreemset, aga samas suusatajatevaba rada. Veel esmaspäeval käis Kubija rullirajale tehtud suusarajal vilgas liiklus, kuid õhtul alanud soojalaine ja vihm muutsid metsaaluse üleöö tavapäraseks eestimaiseks talvepildiks, kus esindatud kõik erinevad sademed - lumi, jää, vihm, pori. Ja just nendest elementidest Kubija jõulumaratoni rada koosneski, sekka ka veidi muru, asfalti, juurikaid ja mõnusat puhast metsarada.

Esmaspäeva õhtu Kubijal - ideaalne suusailm!

Teisipäeva lõuna Kubijal - sitt suusailm!

Kuna Kubija jõulumaratoni oluliseks osaks on maratonijärgne lebo Kubija spaas, siis on maratonil osalejate arv piiratud, sel aastal kauplesin hotellilt pühadeaegse täismaja ja paljude külaliste kiust välja 15 kohta ning just niipalju ka hommikul osalejaid startis. Jooksuveterani Leili saatsime teele tund aega varem, et ajavõtjate päeva kokku hoida, aga ise läksin teele veelgi varem, kell pool üheksa. Kui autorallis sõidab ässade ees julgestuspolitsei ja veel ka null-auto, siis tegin teisipäeval selle töö ise ära - esmaspäeva õhtul sai lumises ja pimedas metsas rada veidi võlssi maha märgitud, panin ise esteks mööda ja siis tulin tagasi ja tõstsin märgid õigeks!?! Lisaks oli suure sulaga raja ainus ojaületus muutunud väikseks järveks, kõne kahele sõbrale peale esimese ringi lõpetamist kell 8:58 suutis tekitada selle järve kohale 45 minuti jooksul korraliku silla, mis säästis kõikidele osalejatele kuivad jalad!

Kohalike inseneride Aare ja Juho kiirsild!!!

Vaatamata tagasihoidlikule tempole sai minu 79-s tehtud, hoidsin ennast käesoleva nädala jooksul tulevate tähtsamate sündmuste jaoks. 80-s saab ilmselt tehtud veel enne aastavahetust, aga siis läheb löömaks - 20 maratoni 6 kuuga, ehk siis 2,75 tükki kuus. TEEME ÄRA?

Jaaniajal oli samas kohas numbriks 69, ei ole eriti kaugele jõudnud, rsk!

Ilusat aastavahetust kõigile, kes viitsivad minu pajatusi lugeda! Luban teile, et uuel aastal läheb seoses saja maratoni kauntdauniga postituste arv tihedamaks ning üritan ka ise muuta oma maratonide geograafiat ikka väga mitmekesiseks. Igatahes, põnev poolaasta ootab ees!!! Kirjutamiseni!

Milking cash - ekstra põmmpeadele!

Siin-seal ehk siis tuntud peldikuseinal on Heategeva 15. Pääsküla raba maratoniga seoses üllatavat kiibitsemist märgatud, ning ka mulle sellest teada antud. Kuna ma teatud põhjustel ei taha vastata peldikuseinal, siis vastan siin, omas keskkonnas. Need, kel piisavalt huvi, leiavad minu vastuse üles!

Pääsküla 15. Heategeva raba maratoni võitja Ranno Erala. Foto: Janek Oblikas

Oma tootemi(te) pime jälgimine ja ustav kaasakoogutamine on sel korral viinud imelike tõdemusteni. Neist äärmuslikumad on arvanud, et lisades tavapärase Pääsküla maratoni osalustasule 30% ning seda ülejäävat osa ära kinkinuna teen endast "suure heategija"? Üsna tüüpiline tänapäeva "tõejärgne mõtlemine", kus oma tõde kuulutatakse enne teise omaga põhjalikult, pigem isegi piisavalt tutvumata!

Pääsküla 15. raba maratoni start, esiplaanil oma 101. maratoni jooksev
Margo Siimumäe. Foto: Indra Tupp

Kui keegi viitsiks vähegi süveneda kasvõi seadusesse, siis ta avastaks, et sääraste heategevate rahakogumiste puhul ei jäägi kogujal muud üle, kui kogu laekunud osalustasu (100% osalustasudest) üle kanda eelnevalt välja valitud mittetulundusliku organisatsiooni kontole! Ei mingit lisandunud väärtuse ülekandmist või muud, sada prossa peab üle kandma!

Pääsküla 15. raba maratoni start, esiplaanil Kristjan Kongo. Foto: Indra Tupp

Millest tekib heategevus? See ei teki laekunud osalustasude ülekandmisest, vaid kogu selle kompoti kokkupanemisest, mille tulemina see võistlus toimub ning need osalustasud üle kantakse!
Ehk siis:
- korraldaja töö ega aeg ei ole tasustatud
- ajavõtja Urmas Paejärv (Antrotsenter) teeb oma tööd ja jagab oma ressurssi tasuta
- Auhinnapood OÜ annab tasuta auhinnad nelja distantsi esikolmikutele
- Saarefood annab tasuta oma tooteid lõpetaja paketti
- A. le Coq annab samuti tasuta tooteid sinna paketti
- Enervit varustab jooksu toidutelgi, stardikaare, topside ja spordijoogiga, lisaks lisab oma tooteid lõpetaja paketti
- Võhandu maraton annab kasutamiseks oma telke, gaasipuhureid ja balloone
- haanjamatkad.ee varustab jooksu korraldamist kõige muu vajalikuga, lisaks maksab kõik muud arved - vajaliku varustuse rent, rinnanumbrid, diplomid, TP-s pakutavad joogid-söögid, transport jne

Pääsküla 15. raba maratoni start, esiplaanil ei-tea-mitmendat maratoni
jooksev Ergo Meier. Foto: Indra Tupp

Ehk siis, osalejad kingivad heategevuseks oma osalustasu, korraldajad-toetajad-abilised oma aja ja vahendid! Nii sünnib 2018 eurot, mis kanti Nõmme KJK arvele!

KAS NÜÜD ON PUUST JA PUNANE???