Täna ujuti Tartus Aura ujulas neljandat korda TriSmile viiteteist kilomeetrit. Kuna ujumine on üks Ironman'i alasid, siis otsustasin kaasa teha. Juba enne starti matsin maha lootuse 5 tunnise kontrollaja sees 15km märgini jõuda, sest tavaliselt suudan ujulas ujuda 3km ca 57 minutiga, aga sama asja tegemine 5 korda järjest tundus mulle ilmse liialdusena.
Lootus kell 10 vette hüpata luhtus, sest veel kell 10.10 loivas ujujaid ujulasse. Ca kell 10.12 anti lõpuks start ja ca 20 ujujat kühveldasid 600 (kuutsada) otsa mõõtma. Lootsin küll rahuliku ja pika tõmbega alustada, aga elu teeb oma korrektiivid. Kui tahad karjas olla, siis tuleb koos karjaga uluda (loe: ujuda). Esimene tuhat läks 17.30-ga, teine 17.59-ga, kolmas 18 ja poole minutiga. Siis kutsus loodus peldiku näol ja kaks minutit niuhti läinud. Edasi kühveldasin tuhandeid ca 18.30 ja 19.00 vahele. Kuue kilomeetri pealt tegin esimese (ja ühtlasi viimase) söögipausi - konsumeerisin banaani ja banaani-corny. Kuna peale igat tuhandet olin paar lonksu dexali jooki joonud, siis peale seitset kilti kutsus peldik taas - seekord tuli suuremat kah! :)))
Selleks ajaks oli tekkinud ca viieminutiline varu kontrollaja suhtes, aga see hakkas vaikselt vähenema, sest kilomeetrite jaoks kulus juba nibin-nabin üle 20 minuti. Kusagil 9,6km peal lükkasin seinast lahti ja järsku lõi paremasse sääremarja mingi kramp. Kuna Jorh Aadnieli polnd käepärast, kes seda veidi triigiks, siis otsustasin ise kontrollida, et mis jama on. Keegi oli säärenaha alla pannud sellise vintske ja kõva sašlõkitüki. Sirutasin veidi kogu jalga, ajasin varbad harali ja ... läks üle. Kütsin edasi, aga täpselt 10km viimasel sajal meetril tuli sein ette. Pilt oli udune, mõtlesin, et prillid süüdi, aga neid eest võttes ei muutunud midagi. Pilt ikka udune. Pidin väikse pausi tegema. Alaselg oli ka valutama hakanud, ilmselt sundasendi tõttu. Konsulteerisin basseini ääres kogu ujumist kontrollinud Ain-Alariga, ka temal pidi pikematel otsadel sama jama olema.
Sõin pool corny batooni ja läksin sauna, laksasin kogu kapa kerisele ja venitasin kuuma käes selga - asi töötas. Siis veel üks (kolmas) peldikuots ja kogu paus venis 10 minuti pikkuseks. Endale tundus see kohe liiga pikk, aga uuesti vette hüpates sain aru, et pausi oli vaja. 11-s km - 18.30, 12-s km 18.59, 13-s km 19.25. Aega oli jäänud veel täpselt 20 minutit, kui läksin viimasele kilomeetrile ja sellele kilomeetrile kulus 19.59 - kogutulemus siis 14km ajaga 4h 50min. Poleks alguses munetud, oleks suutnud selle 500m veel ära ujuda, aga kogudistantsiks ei olnud ma veel valmis. Järgmine kord on vaja veidi taktikat siluda, vähem jooki, vähem pause ja 15km 5 tunniga ei ole probleem.
Tänud TriSmile teamile hea ürituse eest - viiendal ujumisel olen raudkindlalt kohal ja teen selle 15km ära!!!!!
PS! Edit: täna ujusid ikka paljud erinevate abivahenditega - lestad, lauad, käelestad. Ise ujusin naturaalselt, vist seetõttu, et mulle meeldib tegelikult kummita.......
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar