Kuvatud on postitused sildiga suusahunt. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga suusahunt. Kuva kõik postitused

laupäev, 16. märts 2013

Suusakutsikas 2013!

Aitäh korraldajatele vinge numbri eest!
Hundid uluvad hetkel metsas, kutsikas niutsub autos ja kirjutab neid ridu. Kahju on, kuradima kahju on! Ootad ja ootad seda võistlust, vanajumal annab veel jumaliku ilma ka, aga siis kui pidu kätte jõuab, on tegijal kumm tühi.
Suusahundi võistluskeskus Käärikul suusastaadionil.
Ei oskagi nagu mõistlikult seletada, miks see just nii läks nagu ta läks. Kolm nädalat tagasi enne Haanja Suusa100-t oli samuti kurgus kipitust tunda, tegelikult on see kurk juba jaanuari lõpust saati hooti valu teinud. Aga kui Haanja Suusa100-l olid hommikul lõõrid lahti ja minek kohe viimase peal (100km 6:32-ga), siis täna oli juba esimesel ringil Harimäel sein ees - pulss 173 ja keha tühi nagu jahukott.
Vestidega korraldajad tööhoos - Madis Paluoja ja Cardo Soosaar.
Järgnevatel laskumistel sai küll veidi taastutud ja mitmetele teistele huntidele kandadele võetud, aga iga järgnev väiksem tõusunukk tundus Vällamäena. Lisaks hakkas see valu vaikselt kurgust allapoole, sinna kopsude poole liikuma. Lõpetasin esimese ringi ajaga veidi alla tunni ja otsustasin Kalevit teha, ehk siis tulla peale esimest ringi rajalt maha. Kalev Käosaar Suusahundi korraldajana on mitmel aastal saanud vaid ühe ringi sõita ja siis korraldama hakanud, sellest ka see "Kalevi tegemine". Kalev ise täna Kalevit ei teinud, sõitis lausa kaks ringi ära ja läks seljakotiga kolmandale SI-jaamasid paigaldama.
Liidrid tulemas teiselt ringilt, vedamas Gaspar Sukk.
Õnneks ei läinud see sõit täitsa tühja, sest sain taas samariitlast mängida. Kui eelmisel laupäeval Haanjas andsin ilma numbrita maratonirajal suuski nö järeltestides ära mõlemad oma suusakepid ning kaks maratonimeest said tänu sellele võimaluse raske Haanja maraton kahe kepiga lõpuni sõita, siis täna läks käiku minu suusakepi käepide. Täiskomplekset suusakeppi ei saanud seetõttu välja laenata, et kepi vajaja oli tänase Suusahundi pikim mees - Priit Ailt. Meisterdasime siis Nevene mehe Rain Jaaksooga Priidule juppidest korraliku töövahendi kokku.
Priit Ailt kolme kepiga.....
Kuigi mitmed sõbrad-konkurendid utsitasid mind ikka edasi sõitma, väitega, et pärast läheb paremaks, otsustasin mitte riskida. Vaja ju juba ülehomme hommikul kell 10 minema panna, ees ootamas 3700 kilomeetrit sõitu ja siis kolm nädalat päikest, rattasõitu, merd ja apelsine. Hola, Espana!!!
Suusahundi noorim ja suurim, ehk isa ja poega Viherpuud!

pühapäev, 13. märts 2011

Suusahunt, 8 tundi ja 103,1km!

Eile sõideti Käärikul, Urho Kaleva raja 14,3km pikkusel ringi, Suusahunt 2011 nimelist sõitu. 8h kestvussõit ise toimus kolmandat korda, mina oli kohal teist aastat, suure eesmärgiga täita auvõlg suusajumala ees. Nimelt täpselt aasta tagasi suutsin sõidu lõpupaugu kõlades läbida kokku "ainult" 99 kilomeetrit. Nagu postituse pealkirjast näha, sai eesmärk täidetud ja järgmise aasta eesmärgi latti ka veidi tõstetud!

Sõit ise on lihtne - start kell 9 hommikul, sõida palju jõuad, kaotajaid ei ole, on ainult mõned võitjad. Kuigi ametlik protokoll pidi veel viibima, siis õnnestus mul nö tutvuste kaudu saada enda kätte nö esialgne protokoll, mis väidab, et kokku sõitis eile kaheksa tunniga üle 100 kilomeetri 15 meest ja 2 naist. Mina oma 103,1 kilomeetriga olin üldkokkuvõttes 11. kohal!
Ühekohaline number lubas startida teisest reast :)
Hommikul oli olukord üsna kriitiline, värskelt sadanud lumi, paar külmakraadi, mis päeva jooksul kindlasti plusskraadideks muutuvad. Lisaks veel üsna okkane-oksaline rada ja hirmuäratavad kokku ligi 2000 tõusumeetrit. Suuski oli kaasas 2 paari, nö võistlus-fischerid ja nö mulla-madshused. Alguses panin Fischerid pooltahke ja tahkega kuidagi pidama, stardipaigas oli pidamine hell, aga üleval Harimäele tõustes (paar kraadi jahedamas kliimas) hakkas suusk korralikult tööle. Üsna raske oli esimesel ringil suurt vasikavaimustust maha suruda ja mitte loomakarjaga kaasa minna. Aga kuidagi see õnnestus ja tegin esimese ringi veidi üle tunniga.
Lumi sajab ja rahvas toitub, aga aeg kaob!
Boks oli rahvast täis, panin hooga edasi, sest eelmisel aastal kulutasin boksis kokku ca 15-17 minutit, mis lõpus valusasti kätte maksis (99 km!!!). Teisel ringil muutus suusk veel hellemaks, aga üleval toimis endiselt. Teisele ringile kulus pool minutit kauem, haarasin laualt ühe kohukese ja padavai edasi. Kuna sõitsin oma Camelback seljakotiga, kus oli ca poolteist liitrit jooki, siis polnud vaja boksilaua ees trügida ja juua sebida. Kolmandal ringil oli ka üleval juba piisavalt soojaks läinud ning seni hell suusk ei pidanud enam üldse. Suutsin kolmanda ringi läbida 1:05-ga, aga selle kiiruse hoidmine oli liiga valus.
Kliister alla ja pakid kah kohe rajal alla :)
Boksis viskasin suusad määrdemehele ja palusin midagi alla panna. Ise haarasin kotist vanad ja pehmed mulla-madshused, millele olin reedel igaks-puhuks HF-i alla pannud ja pidamisala liivapaberiga ära karastanud (ehk siis tegin suusast sellise self-made "no wax" suusa). Ja see suusk pidas nagu kännu taga. Määrdeta suusa boonuseks oli veel see, et ta ei kaku midagi alla, ei prahti, ei lund. Küll oli hää sõita. Kuigi Fischerid olid järgmiseks ringiks valmis, kütsin aga pannidega edasi. Peale viiendat ringi sain tüki 120-st liivapaberit, hõõrusin põhjad uuesti karedaks ja pidas jälle. Viiendal ringil tuli siis maksta lõivu kolmanda ringi haamri eest. Liikumine toimus kuidagi vati sees, pidevalt oli probleeme tasakaaluga jne. Kuuendal ringil oli ka raske, aga seitsmendal läks alles sõit lahti. Seitse ringi (100,1km) sai läbitud 7:45-ga, otsustasin edasi panna ja vähemalt 3km märgini jõuda. Jõudsin täpselt kohale ja uus isiklik oli sündinud.
Rajal...
 Järgnev lõik on teadmiseks geeli-inimestele ehk mida 8 tunni jooksul sööma peab, et lõpuni vastu pidada. Hommikune kaerapuder moosiga Kääriku keskuse sööklas täitis kõhu üsna korralikult. Stardist minnes oli mul 1,5 liitrit jook ikotiga kaasas, esimese ampsu (kohuke) võtsin peale teist tundi. Peale kolmadat ringi tegin pikema boksipeatuse, vahetasin suusad, täitsin kotti ja haarasin teele kaasa ühe korraliku võileiva (2 röstsaia, mille vahel paksult määrdejuustu, vorsti ja juustu). Sõitsin terve esimese kilomeetri ühe käega lükates, teisega seda võileiba nosides. Moon söödud, juua peale ja edasi. Järgmise boksipeatuse tegin peale viiendat ringi, täitsin kotti ja karestasin suuski. Peale kuuendat ringi konsumeerisin banaani ja täitsin veel kotti. 8 tundi peale starti (ehk siis peale lõpupauku) tegin esimese metsapeatuse. Kokku siis söödud üks tupla-võileib, üks kohuke, üks banaan ja ca 4 liitrit jooki. Kõik!! Ei ühtegi geeli, ei soola, ei magneesiumi, ei midagi. Ei ühtegi krampi, ei midagi!!!

Ringiajad

1 2 3 4 5 6 7
1:00:31 2:01:38 3:06:13 4:14:39 5:22:46 6:34:26 7:44:28
1:00:31 1:01:07 1:04:35 1:08:26 1:08:07 1:11:40 1:10:02
Boksipeatuse pikkus 3 min
3 min 2 min






























Nagu tabelist näha, sõitsin üsna stabiiilselt, esimesed kaks veidi üle tunni
(parem lipe kui pärast), järgmised 2 ringi 1:05 kanti (kahe erineva
suusapaariga) ja kolm viimast ringi ca 1:08-ga. Erilist ärakukkumist
peale viienda ringi raske hetke ei olnud. Lõpus oleks vajadusel veel
sõitnud (praegu võin ma ju seda öelda......irw!)










Ja veel numbreid:
distants kokku: 105km
aeg: 8:11.57
tempo: 4:41 min/km
HR: 154/171
ascent: 2055m
kcal: 7747

Kui pilte saan, panen siia juurde! Pildid lisatud, piltide autor on Madis Paluoja!
Tänks for sheering!

Aga järgmisel laupäeval taas 100 - Haanja Suusa100!!!!!!