59/49, small step for a mankind, giant leap for me!

Paar päeva tagasi küsis koolijütsist poeg, et mida ütles N. Armstrong kuule astudes......sealt siis selle pealkirja pikendus. Mis ta tegelikult ütles, teavad vaid asjassepühendunud tegelased, aga see selleks. Üle mitme-sõtme aja esimese postituse pealkirja esimene osa aga tähendab üht numbrikombinatisooni, mille lahtiseletamine on nii oluline, et viimasel ajal kitsi käega autor avab taas oma blogi!

Isegi minusuguse paduoptimisti jaoks oli Tenerifel klaas ikka pooltühi...

Vist umbes-kombes 10. novembril, viibides Tenerife saarel mitte just tavapärase turistina, andsin endale ja hääle toakaaslasele Kasparile ühe lubaduse, mille tingis DNS päev varem toimunud Tenerife maratonil. Olin nii vedel ja pehme, et ei julgenud ennast nii tavapärase maratoni starti lubada, liiati kiusas seal see kuradi ajalimiit, et esimene 21,1km tuleb läbida alla 2,5h, muidu teisele ringile ei lasta. Hiljem protokolli vaadates selgus, et tol päeval anti 4 DNF-i, kaks soomlastele ja kaks ungarlastele, minu viies DNF oleks sellesse ugri-mugri kompotti sobitunud ju ideaalselt...

Sõber Kaspar Tenerife maratoni finitos...

Aga toona lubasin, et tulen sellelt saarelt tagasi ja jooksen kuni uue aastani iga kuradima päev vähemalt ühe tunni, et enam mitte kunagi tunda seda tunnet, mille toob DNS, õigemini siis DND (did not dare)! 12. novembri hilisõhtul maandusin Tallinnas ja 13. novembri õhtul läksin jooksma, jooksin täpselt tund aega. Järgmisel päeval taas jne jne jne. 7. detsembril Vändras jooksin pikemalt, tulemuseks üle kolme aasta esimene vaid jooksujalu läbitud maraton ja aeg 4:40!

Pääle Vändrat, enne sauna ja vanni...

Järgmisel päeval oli dilemma, minna või mitte? Valge kurat võitis ja jooksin edasi, liiati tiivustas mind pidevalt vähenev kaasaskantav ballast, olin jõudnud juba tugevalt alla tsentneri. 21. detsembril olin taas maratonirajal, kerge jooksuga tulemus 4:35 - ja tunda oli, et palju jäi sisse. Vaatamata sellele oli järgmise päeva tunnine jooksuots paras piin, aga elasin üle ja olin valmis uueks maratoniks, aasta viimasel päeval. Kuna tunne oli hea, kaal oli korralikult alla käinud, siis läksin Meremõisa maratonirajale panema, tõestamaks kasvõi endale, et tollel päeval täitunud challenge 49/49, ehk siis iga päev vähemalt tund aega jooksu 49 päeva vältel, annab silmaga nähtavaid ja stopperiga mõõdetavaid tulemusi!

Detsembris sai üle antud Häätegeva Pässa raba maratoni osalejate
abiga kokku kogutud 3017 eurot Nõmme KJK noorte laagritoetuseks!

Andis ja kuhjaga, olin tollel läinud aasta viimasel päeval ca 30km peal isegi mõtlemas unelmapiiri 4h purustamisele, aga keha andis märku, et 49 päeva järjest on ikka vähe, 4h alistamiseks pead rohkem ohverdama. Pidin 34km peal veidi hoogu tagasi tõmbama, aga 4:01:08 on uus isiklik rekord ja "eesti sportlasena " polegi muud öelda, et siit on nüüd hea edasi minna.....

Isikliku purunemise hetk ajavõtja valvekaamerast... 31.12.2019

Aga, nüüd ja täna saan ma tõesti aru, kui nö tippmaratoonarid räägivad, et üle 2-3 korraliku maratoni aastas ei jookse. Eile sai 9 päeva mööda rekordjooksust, aga sellejärgne igapäevane tund jooksu on muutunud motiveerivast tegevusest piinavaks valuks! Kui seda olekut iseloomustada kogenud joodiku sõnapruugiga, siis on see olek nimega: "Ei lähe välja!" Ehk siis, eneseületusega jalgadesse kogunenud valu ei läinud ära, nagu varasemalt - joostes - vaid need jalad tahaks saada puhkust, rahu, jalgade seinale viskamist. Ehk olekski juba aeg, sest esialgne lubadus 49 päeva on miskipärast muutunud 59-päevaseks! Must kurat vasakul õlal ütleb, et jäta jama, valge kurat (ingel) paremal õlal kutsub jätkama..... Kuidas edasi? Tahaks ju puhata, aga ühe põrandal lebava ruudukujulise asja (varem nullist sajani kahe sekundiga) igahommikune info sunnib projekti jätkama, sest 59 päevaga olen endast sundinud lahkuma 10 kilo jagu kahjulikku kraami - täna panin selga oma M-suuruses lemmiksärgi, mis on 5 aastat kapis oma aega oodanud. Dilemma ruudus?

Kõlab kurjalt, aga see aasta leebe, ilma lumeta.....homme!

Vahet pole, homme kell 12 stardin Kornetist Taliharja Vanakurjale, eesmärgiks hakkama saada pehmodistantsi ehk siis 48km-ga. Kaasaelajad saavad minu täpikest jälgida ja ka palju kasulikku infot läbitava piirkonna kohta SIIT! NB! Kogu info ilmub sinna alles võistluse ajal, 11.01, kell 12:00!

Jookseme ikka edasi, vist?

2015 - siit sealt ja keskpõrandale kokku!

Kui ma umbes-täpselt aasta tagasi kirjutasin siin vaheaastast, siis täna võin öelda, et möödunud 2015 oli sportlikult helge ning eneses selgusele jõudmise aasta!

Best squad of this year - Rainer, Rivo, Härg, Ahto, Tambet & I!

Kusagil veebruaris suutsin heita endalt kammitsevad ahelad ning võtta Eesti suurimat talvist laulupidu mõnuga, mõtlemata sellele, et keegi tuultest tõmmatu kusagil südamekujulise ukseaknaga ruumi seinal temast sel korral aeglasemaid ehk heidetuid vaenab!

Iga kuradima eestlasel oli aind üks eesmärk - olla neegrist parem....

Aprilli alguses sain aru väga tähtsatest märkidest, mida mõned, keda enam pole, ei näe! Katkestasin esimest korda maratoni, sest minu sisetunne ja ka maratoni arst ütles nii! Pidasin ca pooleteisekuise taastumispausi....sest Mallorcal sai üle pandud - 14 päeva ja 1503km ratast....

Enne starti Pässa vol6! Veel on lõbus, 2h pärast on minu kallal dr Aibolit!

Sõitsin koos kaaslastega läbi maailma üheks raskeimaks harrastusratturite sõiduks peetava Paris-Brest-Paris Randonneur 1230km distantsi ajaga 87h20min! Tavainimese jaoks mõistmatut pingutust hindasid oma tunnustusega mõned, kes asjast tegelt ka aru said!

PBP 2015 - testing the limits of a human being....

Võta, aga anna tagasi ka! 21. novembril toimus kahe aasta jooksul juba seitsmes Pääsküla raba maraton, neist neljas heategev! Seekord saime osalejate-korraldajate-avitajate abiga kokku 1505 eurot Nõmme KJK noorte laagritoetuseks. Kes pole kunagi varem heategevuseks raha kogunud ning kogutut üle andnud, ausõna te ei tea, kui hea tunne on midagi sellist üle anda! 

Andmise rõõm on ülim! 11.12.2015, foto Kea Kanger.

Kui ma eelmise aasta 23. jaanuaril käisin välja oma hullumeelse plaani teha 29. detsembriks 2017 ära 99 maratoni ning võtta siis kogu kaader kokku, et ära pidada nii minu 50-s juubel kui ka 100-s maraton, ei teadud ma veel, et mul läinud kevad-suvel siuke paus tuleb, et augusti lõpus Kihnus vaid aasta viienda maratoni purki saan! Sealtmaalt sain nelja kuuga veel 11 maratoni purki, neist 6 detsembrikuu jooksul! TEHTUD! 16 sel aastal, 52 kokku, 47 veel kahe aasta jooksul enne juubelit! Reaalne!

Saaks kaalu alla, oleks lihtsam joosta.... :D
Foto: Pavel

Eilne läinud aasta viimane maraton Meremõisas on minu jaoks siiani mõistatus. Alustasin enda jaoks liiga kiirelt, mitte 7:00, vaid umbes 6:40/km ning peale 7-ndat ringi (joosti kildisel ringil) tõstsin tempot, tuginemas üliheale jooksujalale ning meeles mõlkumas Jõuluvana toodud käsitööõlled ning naise poolt ostetud über-hea värske lõhemari! Korraks mõtlesin, et kas ikka kestan 6:15 tempot lõpuni, aga siis otsutasin sillad põletada ning samamoodi edasi panna! 8-41km läks ühtlases voos vahemikus 6:10-6:20 ja kustumist ei tulnud. Viimane kilt 5:32-ga ning kogu maraton aasta parima ajaga 4:23:50! Arvasin kogu aeg, et olen paras puss, aga võta näpust! Iial ei tea, kust varrest see pauk tuleb!

Ootamatu purakas enne uut aastat!

Kuivad numbrid anno 2015:
Ratas: 7395km, sh MNT 5658km ja MTB 1737km
Jooks: 1057km, sh 16 maratoni 675,2km........
Suusk: 366km ja HÄBI!!!
Kõnd-matk: 137km
Ujumine: 0,25km kusagil spaas....
Pudinaid peale kamaluga veel!
Kokku: 8984km ja 536h - korralik harrastaja aasta!

Vaheaasta 2014!

Vaheaasta ei tähenda mingil juhul seda, et aasta jäi vahele! Kaugel sellest, läinud aastas oli nagu tavaliselt 365 päeva, millesse mahtus palju nö tavapärast rutiini, aga ka palju uut ja huvitavat. Õnneks, sest minusugune rahutu hing ei suuda aastast aastasse käia täpselt samades jäljedes - treenida samal ringil, osaleda samadel võistlustel või siis kirjutada siia pidevalt sama juttu! Elame ju ainult kord ning need meile antud aastad ei tohi ära kuluda nii, et surres oleks kahju vaid ühte auku elatud elu pärast!

Ettaler Mühle - hea resto ja vinge maja, aastast 1701!
Külastatud jaanuaris König Ludwig Lauf'i reisi ajal!
Saksamaa 2014

Teisalt on ka traditsioonide hoidmisel oma võlu, kuid viimastel aastatel on neist mõned hakanud murenema ja kaduma ning asenduma uute ja minu jaoks huvitavamate sündmustega. Nii näiteks on kunagised nö "aamen kirikus" üritused nagu TRR ja TRM minu menüüst haihtunud, asemele on aga tulnud kasvõi säärased üritused nagu "Pekist priiks" või "Viimase öö unistus". Meie seetsinane maailm on pidevas muutumises ning mulle meeldib muutuda koos sellega, selmet takerduda suletud ringi!

31.12.2014 ca kell 13:00!!! Kas tuli hää mõte või
hakkas kuum? "Viimase öö unistus" Meremõisas,
aasta 14-nes maraton. Foto: Jaanika Mändla

Eesti 2014

"Kastist väljas" mõtlemine rikastas eelmisel aastal minu mälestus- ja kogemuspagasit mitme uue osalemisega sündmustel, millest on siin blogis aasta jooksul ka juttu olnud, aga tegelikult oli see 2014. vaid ettevalmistav etapp millekski suuremaks - selleks, mis on mind ees ootamas alanud aastal:
- Finland Ice Marathonil läbisin 100km, saamaks aimu, kuidas selle aasta veebruaris sealsamas ära teha 200km pikkune uisudistants;

- sõitsin rattaga läbi brevetid 300, 400 ja 600km - kvalifitseerumaks ametlikult ja valmistumaks vaimselt augustis ees ootavale Pariis-Brest-Pariis 1200km pikkusele sõidule;

- läbisin 14 maratoni, saamaks teada, kuidas läbida kolme järgneva aasta jooksul eesmärgiks seatud veel 64 maratoni, täitmaks ühte uuemat (loe: hullemat) unistust - joosta oma 50-ndal juubelil oma sajas maraton!

Kestvussportlase unistus - lausa kahest kraanist tuleb
spordijooki, kõrvalt veel vett ka.... :)
Rootsi 2014

Kuna see eelnev lõik oli ju puhas tulevikumuusika ja kogemata eesmärkide väljalobisemine, see postitus aga peaks rääkima ikka möödunud aastast, siis siinkohal tuleb "director's cut" ja järgneb statistiline kokkuvõte aastast 2014 koos kommentaaridega. Kuna vahetasin suvel oma spordikella uuema vastu ning pole veel senimaani saanud vana ja uut süsteemi omavahel sünkrooni panna, pean kokkuvõtete tegemisel toetuma endomondo.com statistikale ja see on selline kaheldav, kilomeetrid on õiged, aga ajafaktorisse tuleks suhtuda koefiga 0,8 või veel vähem:
Läbitud kilomeetrid 7806, sh
- MNT 4764km,
- MTB 1252km
- Jooks 1136km
- Uisk 246km
- Suusk 241km
- Kõnd 144km
- Ujumine 3,73km........
- Rulluisk 0
- Rullsuusk 0
Kulutatud aeg 464h??? Reaalne oleks tegelikult mingi 400, aga võtan kunagi ette ja teen käsitsi ära selle töö, mida Polar pole oma tootearendusega seni suutnud!

Sm. Sosnovski nimelise katsemajandi katsepõllul. Varsti on kogu
Venemaa selle taimega kaetud. Pilt rattaretkelt ümber Peipsi juunikuus.
Venemaa 2014

Tegelikult võiks nö üldpildis rahule jääda, sest kuigi ma sõitsin 2012 aastal (kogukilometraaž 9134km) mingi paarsada kilomeetrit ratast rohkem, oli tookord see lisa saavutatud nö ekstra sügislaagriga Mallorcal. Joostud sai sel aastal rohkem kui kunagi varem elus, nii et ainus asi, mis jääb painama ja teeb läinud aasta kahe aasta tagusest lausa 1300 kilomeetri võrra kehvemaks, ongi lumel suusatamine. 2012 aastal 1500km, eelmisel 241km - vahe 1300km. Siia ongi see koer maetud, aga mäletate ju ise, missugune talv ja hilissügis olid 2012. aastal ning missugune see ei olnud läinud aastal! Kokkuvõttes tuleb olla rahul, sest üle-eelmise aasta kogukilometraaž sai eelmisel aastal üle löödud lausa 2000 kilomeetriga! Ja seda nö vaheaastal! Tehtud!

Aga ühte ma ütlen! Ükskõik, mis elus
ka ette ei tule, õlu peab külm olema!!!
Hispaania 2014

Tänaseks aitab, juba lähiajal toon teie ette oma käesoleva aasta plaanid ja eesmärgid, noh kasvõi selleks, et kui mõnikord tekib mul nõrkusehetk, siis saan sellest väljalubatust tõuke ikka õue minna ja trenn ära teha. Nagu eile Võrus - tuule, lume ja vihmaga - aga tehtud see 10km jooksuots sai!

Nutuse aasta õnnelik lõpp!

Palju pole enam uue aastani aega jäänud ning mul on ülimalt hea meel, et ma sain selle tegelikult igapidi üsnagi nutuse 2013. aasta viimastel tundidel hakkama enda jaoks rõõmustava saavutusega - nimelt jooksin oma sellel aastal tehtud 11 maratoni kohta välja oma aasta parima tulemuse, mis jäi minu eelmise aasta detsembris Vändras joostud isiklikule margile alla vaid 2 minuti ja 45 sekundiga.

Kloogalt Nõmmele ehk Pekist Priiks Tallinn 28.12.2103.
Foto Kristi Jahilo, info@jahilo.ee

Nimelt toimus Eesti Ultrajooksjate Klubi korraldusel vist juba mitmendat korda Meremõisa telkimisala kandis ultrajooksuüritus Viimase Öö Unistus, mille raames said minusugused maratonihullud ka maratoni joosta. Süsteem oli lihtne, start kell 12:00, alguses tehti 200 meetrine paun ja siis suunduti täpselt 1-kilomeetristele ringidele.

3 päeva tagast Pekist Priiks Tallinn üritusel, ca 30km läbitud!

Läksin rajale enda jaoks viimasel ajal paika loksunud skeemi abil - esimesel kuuel kildil hoida pulssi 145 kandis, selle alusel panna paika tempo ja siis juba vaadata, kas jõuab valitud kiirusega lõpuni. Täna läksid esimesed kuus kilti, mille ajal kõiksugu liigesed ja lihased suutsid endast mulle märku anda (süüdlaseks vist 3 päeva tagune Pekist Priiks 46km rännak), tempoga 6:10-6:15 min/km kanti. Siis aga, kui 40-minutilise jooksu järel organism oma keemiavabriku tööle pani (dr Leho Ripsi sõnad), lõppesid igasugu vaevused ning sai tempot veidi tõstetud. Ning (sic!) tervelt 31-ks järgnevaks kilomeetriks, kuni jooksu 37-nda kilomeetrini, jäigi tempo täpselt sinna kuue minuti alla, kõikudes 5:54 ja 6:00 vahel. Nagu metronoom oleks tiksunud ca kuueminutilise amplituudiga!!!

Rongis teel Pekist Priiks saama koos 7-kordse raudmehe Indrek Paki
ja Ivo Põlluga. Kanna Pets läks kahjuks pildi tegemise ajal pileteid ostma.
Foto: Kristi Jahilo, info@jahilo.ee

Viimasel viiel kildil sattusin jooksma Marga taha, kes hakkas mulle tempot tegema - 5:50, 5:49, 5:38, 5:27 ja viimane ring juba lõbusalt ise pannes ajaga 4:57!!! Poolmaratoni splitt oli 2:07:36 ja teine pool 2:03.29... PERFECTO!!! Siit on alla 4 tunni tegemine juba piece-of-cake.....

Just sellise koogi tegid lapsed mulle üleeile sünnipäevaks!

 Hetkel on kiire pika laua taha, teen sisukama aasta kokkuvõtte juba uuel aastal koos statistika ja uue aasta eesmärkidega. Seniks kõigile lugejatele HÄÄD LÕPPU ja ILUSAT UUT!!!!