Veebipäeviku algseks eesmärgiks oli tutvustada teed raudmeheks saamiseni. Peale kolmekordseks Ironman'iks saamist kajastan siin oma erinevaid ettevõtmisi spordiradadel - kas siis ise osaledes või korraldades!
Vahel harva, kui miskit sita keema ajab, tõmban üles purje, et oma arvamus välja öelda!!!
Novembri alguses olin kindel, et ega kaks viimast sitta talve ilma kolmandata jää! Veel nädal enne jõule endas sajaprossaliselt kindel olles, kuulutasin ametlikult välja Rõuge Vinterpaik nimelise rattavõistluse, arvates, et sellest üks paras porilaks tuleb, nagu 9 aastat tagasi esimesel Vinterpaigil, tookord veel Haanjas!
Caspar Austa võitmas Haanja Vinterpaiki aastal 2007!
Vastu kõige paremaid ootusi läks teisiti, esimesed korralikud külmakraadid võlus ilmselgelt minu ülbusest pahandet ilmataat välja 27. detsembril, kui mul ja veel 25 hääl jooksusõbral oli plaanis ette võtta kümme 4,22km pikkust ringi Kubija radadel, ehk siis äkk-projekt nimega Kubija Jõulumaraton. Loodan väga, et kõik osalenud said vaatamata mõnele külmakraadile korraliku elamuse ja tarviliku pekikao, kuna selle maratoni juhendijärgne eesmärk oli "osalejate vabastamine jõulude ajal liigkonsumeeritud taagast sportlikul moel"!
Kubija Jõulumaratoni start. Foto: Külli Leola
OK, Kubijal läks õnneks, aga 2. jaanuariks välja kuulutatud Vinterpaigi ajal keeras ilmataat hoopis ära, maalides stardipäeva varahommikuks näiteks Rõuge ja Haanja valdade piiri peal olevas Kokemäe külas -23° lilled akendele ning vaatamata päikese soojendavale toimele ei suutnud kraadiklaasi elavhõbedasammas stardihetkeks, kella 11-ks, tõusta kõrgemale kui -18°C!
Epic start of Rõuge Vinterpaik! Foto: Raul Soome
"Ei ole kehva ilma, on kehv varustus ja virisevad memmekad" - see ütlus passiks igatahes nende 40 jaoks, kes starti tulid! Täisretsept, mehed!!! Vaid üks neist tuli 23km pealt otse sauna, ülejäänud 39 tegid igaüks oma kiirusega etteantud 30,2km nikerdamist ära - ja seda jahedamas keskkonnas, kui meie koduköögi külmkapi sügavkülma osakonnas!
Laskumise pilt ei anna tavaliselt selgust laskumise nurgast!
Äkki see pilt aitab mõista.... Foto: Raul Soome
Kogu selle aja, ehk 6 päeva vaatasin ila tilkudes FB-st pilte sõpradest uiskudel, lootes, et täna saan lõpuks uisu alla ja panna! Ei saanud, sest eile maha sadanud lumi pani kõik peesse - suusatamiseks on veidi vähe, uisutamiseks veidi palju! Siit jõuangi selleni, millest tegelikult tahtsin täna kirjutada, kuidagi pikk sissejuhatus tuli...
Pangodi järv 1. jaanuaril, mõned jäljed jääl. Foto: Dr Ain Kaare
Täna õhtul käsisin luurel, Pässa rabas olid olud üsna head, aga liiga kitsad; Trummis üleval oli suusarada juba pees, ja seda kõndijate-jooksjate-ratturite pärast. Harkus kogus Sparta treener Jaanus Teppan vägesid, kuid ega sealgi olukord kiita polnud, vähemasti Teppan soovitas vaid paaris lükata, et mitte suuskadele kivilihvi teha. Näha oli ka rattajälgi ja samuti jooksjate-kõndijate poolt ülesküntud kivikesi-mulda.
Kes meist ei unistaks raudteest......... Foto: www.vasaloppet.se
Kuna ja kas üldse kunagi oleks võimalik selline asi, et oleks olemas kokkulepitud reeglid erinevate spordialade harrastajate vahel. Ehk siis:
- suusarajal ei sõideta rattaga, ei joosta, ei jalutata koeri
- rattateel ei kõnnita lapsevankritega ega rullitata mitmekesi kõrvuti, klapid kõrvas või mitte
Neist kahest isegi piisaks, aga nende reeglite täitmise saavutamine on meie konnatiigis mission impossible, sest alati leidub keegi, kes on võrdsem kui teised! Alati leidub keegi, kes väidab, et lumi on ajutine ning suusarajal jooksmine või rattaga sõitmine on paratamatu, kuna mujal ei saa seda teha.
Üks neljast ratturist, kes osales ka 2007 samal
sõidul, ehk Tiimo Tõnisson Fat-iga laskumas.
Rattasõiduks ettevalmistatud rajal. Foto: Raul Soome
Saaks, kui oleks loodud tingimused, a la mõni konkreetne ring suvalises Eestimaa keskuses oleks tehtud lume ajal nö seaduslikuks suusarajaks ning ilma suuskadeta rajal viibijad saaksid karistada, fiskaalselt! Kuna aga neid keskuseid ja nendes olevaid radasid on nii vähe, ei saa seda teha. Kusagil peavad ju ka peast ratturid ja peast jooksjad ome trenne tegema! Või on see siiski võimalik? Nt mina pole näinud talveperioodil Haanja suusaradadel rattureid ega jooksjaid, seevastu Trummi-Harku radadel on need tegelased talvel igapäevaseks nähtuseks. Kuidas mujal, Tehvandil, Tartus, Rakveres, Valgehobusemäel, Jõulumäel asjad on, ma ei tea! Sest ei jõua igale poole! Aga tahaks teada!
Lumemölderdamine Haanjas! Foto: Kadri Parts
Mingi ökosüsteem on viimasel ajal hakanud pidama vihakõnesid kunstlume teemadel, a la milleks seda vaja, rahva raha raiskamine jne! Minu meelest hoolivad lund tootvad omavalitsused ja muud asutused justnimelt rahva raha eest sellesama maksu maksva rahva tervise eest, võimaldades neil tegeleda ilmselt parima spordiga, mis kaitseb rahvast kardioloogi juurde sattumise eest. Suusatamine on ülekaalulisuse ning südame-veresoonkonna probleemide all kannatava inimese jaoks parim sport! Sõidutempot saab ise valida ja suusatades töötab kogu keha! Lisaks ei saa need lumetegemise kritiseerijad aru sellest, et selle toodetud lumega hoiame neid väheseid noori, kes on valinud oma spordiks suusatamise, veidi kauem spordi ja värskes õhus viibimise juures. Seda just ajal, mil üha enam noori kapseldub oma nutiseadmestesse ning elab oma elu seal pakutava infovoo järgi! Iga suusatav laps on samm lähemale meie endi paremale pensionile, mõttekoht????
Kunstlik, laialivedamata lumemägi Haanjas! Foto: Kadri Parts
Aga, nimetage hetkel üks omavalitsus või organisatsioon, kellel on valmis tervelt 1600m pikkune kunstlumest ring! Ilmselt vaid Jõulumäel, kus kasutati eelmise hooaja kunstlund ning hetkel on vist kogu Eesti suusaeliit seal ka treenimas. Otepää paugutas oma eelmise aasta lumega vist liiga vara, jõulueelne sula tegi 1-0, aga hakkab ka seal taas looma. Trummi ja Pirita pole suutnud kuhjadest enamast, Haanjas sai tiigist vesi otsa jne... Andke infot, kus on lood paremad, sest näiteks Trummi leheküljel on värskeim info 6. märtsist 2015..............
Priekuli 1600m ring Cesise kandis. Foto: Priekulu novads
Lätimaal on suutnud Priekuli vald valmis teha 1600m pikkuse suusaringi kunstlumest, kas tõesti on eestlased kehvemad!?!
Ei ole lumeta ükski maa,
kui siis ainult, Eestimaa......
EDIT: 5.01.2015 kell 9:15! Mammastes, kus juhatab vägesid Arne Tilk, olevat 2,5km pikkune kuntslumerada paksusega 50cm! Ei saa me Lätile alla jääda!
Kui tavapäraselt saab nö tavaharrastaja sügisel jala valgeks ikka põhja pool - Vuokatti tunnelis või Levi kandis, siis mina sõitsin täna suusatama hoopis lõuna poole. Jah, just Eestist veidike lõuna pool asuvas ilusas Läti linnas nimega Sigulda on alates tänasest olemas 720 meetri pikkune lumest suusarada. Ja minul oli täna hea võimalus Võru linna ühe esindajana seal seda lund proovida ning oma suusahooaeg avada.
Esimesed sammud valgel ollusel koos osade fotode tegija Merikesega...
Kuidas see suusalumi sinna saab, küsite te nüüd? Sest vaatamata sellele, et täna hommikul näitas kraadiklaas vähemasti Võrus miinust, on ju õues valdavalt soojakraadid ja need küündivad päeval ikka sinna 8-10 kraadi kanti. Kuidas on võimalik sellise ilmaga lund teha?
Esimesel tõusul...
No nüüd esimene tark kohe ütleb, et lund saab ka üle suve hoida, kui see saepuru ja kilega katta. Jah, saab ja ka see Sigulda rajal praegu maas olev lumi on pärit eelmisest talvest. Järgmine tark küsib, et kuidas see lumi seal maas püsib selle õues valitseva 8°C kraadiga?
Ja siin tuleb mängu raha, õigemini suur raha. Esiteks on vaja rajada rulliraja alla külmutussüsteem, mis jahutaks asfaldi altpoolt -5°C lähedale. Kuna see süsteem on paigutatud kokku 1,2km pikkuse, keskmiselt 4 meetri laiuse asfaldilõigu alla, siis kokku jahutatakse altpoolt 4800m² suurust pinda. Jahutussüsteemis olev vedelik läheb ringi peale -6,5°C juures ja naaseb praeguselt 720 meetri pikkuselt ringilt vaid kraad soojemana, et siis läbi jahuti taas uuele ringile minna. Meie küsimuse peale, palju see energiat võtab, kehitas spordibaasi pealik esialgu Janis õlgu ning vastas siis, et ootavad hirmuga esimest arvet asutuselt nimega Latvenergo.
Selle raja ääres oleva torni ülemisele platvormile
olevat võimalik ronida 20-l erineval moel.
Ehk siis seikluspark ca sajal ruutmeetril?
Ka selle peale, et soojade ilmade ja eriti vihmaga muutub rada kiiresti jäärajaks, on mõeldud. Spordibaasi on soetatud rajamasin, mis suudab jää peamist kihti hekseldades sellest lund teha. Kui veel eile olevat olnud rajal nö puhas jää, siis täna hommikune rajamasina töö muutis selle hõlpsasti suusatatavaks.
Suusarajast 300m kaugusel saab nautida miljonivaadet Gauja orule.
Kuna aga Läti lati kurss on nii kõrge, siis nimetavad nemad seda vaadet
"Keisri omaks"... ehk siis "Ķeizarskats"
Aga Siguldas ei saa mitte ainult suusatada, raha eest on võimalik on tegeleda igasugu erinevate talispordi aladega. Kelgurajal harjutasid venelased ja grusiinid, slaalomimägi ootab veel külmasid ja lund ning ka see täna kasutatud suusarada on veel vaid kolmapäevani tasuta kasutatav. Alates neljapäevast tuleb rajale pääsemise eest maksta ja mitte vähe. Kahetunnise külastuse eest küsitakse 4 latti (ca 6€), päevapilet maksab 5 latti. Nädalavahetuse pakettidel ja noortelaagritel on eri (loe: kokkuleppe) hinnad. Ehk siis, kellel nii väga sügeleb (nagu minul täna), see saab oma esimese kihu maandatud. Mina sain - tegin 10 ringi, kokku 7,2km tempoga ca 15km/h. Oli tõeliselt mõnus suusatada, eriti veel kui viimasest suusasõidust on möödas juba 201 päeva....
