Suusatalv nii ja naa!

Aasta ja kuraditosin päeva tagasi kirjutasin nii: Tartu Maraton Tehvandi ringil?!? Tänan, ei! Tänaseks olen veidike oma arvamust muutnud, sest esiteks olen saanud aasta vanemaks, teiseks olen muutunud tasakaalukamaks ning tagatipuks olen saanud vestelda tolle ringitamise peakorraldaja Indrekuga. Nende kolme faktori tulemusena olen ma jõudnud pühapäeval toimuva "suusapeo" "nui neljaks" toimumise osas küll arusaamisele, kuid endiselt ei aksepteeri sellist lahendust ning ise nädalavahetusel Otepää kandis suuska kunstlumeseks ei tee!

Mis liigub, see kulub! /Tehvandi/

Ma küll tunnustan TM-i korraldajate pingutusi, aga samas annan teada, et nt Haanja Suusa100 ei saa kunagi, sõltumata ringi pikkusest, toimuma lühemana kui 100km. Kui täispikka sõitu välja lubada ei saa, siis ma pigem ei korralda seda suusasõitu ega ava ka regamist, nagu juhtus aastal 2014 ning ilmselt on minemas nii ka sel aastal.... Ma küll vaatan ootusrikkalt ilmaprognoose ning hoian endast vaatamata Võrumaalt eemalviibimisele kursis Haanja lumeoludega, aga ilmselt tuleb ka sel aastal ilmataadile alla vanduda. PS! Regamist pole veel avatud...

Näita tissi, Lukas! Vasa 2014.

Kunagi 10 aastat tagasi, kui ma esmakordselt viibisin maailma suurimal suusapeol - Vasaloppetil, sain kuidagi teada või siis pigem kuulda ühest linnalegendist, mis kõneles seltskonnast, kes sõitvat aastas suuskadega ainult 90km!!! Ehk siis pannakse ainult korra aastas suusad alla, et läbida see maailma legendaarseim suusasõit ning siis pannakse suusad taas varna uut märtsi algust ning Sälen-Mora vahelise raja läbimist ootama. Tookord seda juttu kuulates pidasin seda seltskonda ikka parajateks hulludeks, aga nüüd olen ise jõudnud samasugusesse, tegelt isegi hullemasse olukorda!

Vasaloppeti stardi eel 2015, Peep ja Justyna!

Sest nood tegelinskid olid ikka treeninud tüübid, lihtsalt neil ei olnud lubatud suuskadele asuda mujal, kui Vasaloppspåret'il, mina aga olen hoopis hullemas seisus. Suuskadele sain viimati mullu 17. märtsil!?! Olen küll sel aastal jooksnud keskmiselt 1,56km päevas, mis pole ju paha tulemus, aga kahjuks on selle kilometraazhi taga vaid jaanuarikuus läbitus kaks maratoni ning nende kahe jooksuga minu selle-aastane trenn ka piirdubki.

Vasa liidrid 2015 enne Evertsbergi vahefinišit (10000SEK),
keskel Anders Auckland.

Minu olukorra tõsidus selgub kohe, kui te saate teada, mis on mind ees ootamas veidi rohkem kui nädala pärast, kui pean reede (02.03) õhtul kell 8 koos poolteise tuhande teise seiklejaga asuma teele Sälenist Morasse, suuskadel ja lauspimedas, kogu asi kandmas koondnimetust Nattvasa 2017! Sõidetakse paarides, kokku pääseb rajale vaid 750 paari ning ma isegi ei tea, kuidas ja kus ma sellise au osaliseks minu õnnetuseks sain? Õnneks peab minu paariline 24h peale selle öise sõidu lõpetamist Vasa pärissõidule minema ning loodetavasti tõmbab see talle pidurit ja lubab mind järgi oodata....

Sinna kerigu manu tahaks järgmise laupäeva
hommikuks kohale jõuda...

Vaatamata pikale kogemusele ja seni läbitud hullustele nagu Paris-Brest-Paris, Ironman, Tahko 180 MTB, tunnen ma siiski sügavat aukartust selle ettevõtmise ees - ikkagi 90km suuskadel, pimedas ja külmas, maailma uhkeimal suusarajal! Eks järgmisel nädala laupäeva hommikul, hiljemalt kell 8:00, on teada, kas kilbiga või kilbil???

R.I.P. suusatalv 5.01.2016-27.01.2016

Öeldakse, et kadunukestest räägitavat vaid head! Mind selle kadunukese puhul see kirjutamata seadus ei koti, sest see kuradi kadunuke pakkus minu jaoks oma liiga lühikeseks jäänud elu jooksul vaid kaks helget hetke, millest kumbki kestis vaid ca 2-3 tundi! Ülejäänud aja oma lühikesest ja mõttetust elueast keeras ta mulle täiega käru, iga jumala päev! Ehk siis, mille kuradi pärast peaks keegi kedagi sellist, kes iga jumala päev talle hinge s...ub, takkajärgi kiitma?

Kadunukese imikuiga, 3. jaanuaril Rõuges.

Ilmselt aimate ära, mis see üks helge hetk oli? Muidugi see ökosuusatamine, see mõnus minek otse maja välisukse eest, suuskadel ja kuhu iganes - Pässa rappa, Harku radadele, Nõmme tänavatele. Teisest helgest hetkest pole ma palju juttu teinud, see oli väike rännak veel vähese lumekihiga Pääsküla rabas ühel külmal, aga ilusal päikesepaistelisel päeval. Nende hetkede nimel tasub elada! Takkajärgi muidugi ei kaalu need mõned tunnid paradiisi kuidagi üles seda põrgut, mida see lühikeseks jäänud lumine aeg pakkus!

Ühel ilusal päeval Pääsküla rabas. Enne lumeuputust! Foto: Kea Kanger

OK, head uudised on räägitud, aeg on asuda Augeiase talle rookima. Ma ei tea, paljud teist elavad säärases kohas, mille lahutamatuks osaks on talvine lumerookimine. Iseenesest on see ju meeldiv töö, ajab veidi higistama, kulutab kaloreid ning lubab hingata värsket õhku. Kui aga roogitav ala on pisut üle paarisaja ruutmeetri ning lumi ei tule mitte korraga, vaid jupiti, siis ühel hetkel muutub see töö vastikuks. Liiatigi, kui kortermaja kuues korteris elavast viiest täisjõus mehest olen mina ainus, kellele maja ümbruse ning selle krundiga piirneva tänava korrasolek korda läheb. Mõnel päeval sai tervelt kolm tundi kolmes jaos õues viibitud ning pahhaitatud. Lõpliku matsu minu suhtesse lumelabida- või kühvliga pani muidugi Pääsküla 8. raba maratoni eel toimunu, kui neljapäeva õhtul puhtaks lükatud rajale sadas laupäeva hommikuks vaatamata ilmajaama surmkindlale eile ca 12-15cm lund. Lisaks lumega sõdimisele jäi see maraton mul ka jooksmata.....ning seal osalenute jaoks osutus see parajaks Kolgata teeks!

Pääsküla maratoni võistluskeskus 2 päeva enne starti.

Küll mitte lume, pigem ikka külma (kus külma, seal lund) pärast jäi mul jooksmata ka teine aasta algusesse planeeritud maraton - Rakvere talvejooksusarja I etapp. Hilisem tagasiside sellele otsusele on küll olnud positiivne, aga üks jooksmata jooks kohe aasta alguses võib kätte maksta aasta lõpus, mis on planeeritud niigi liiga pingeliseks. Liiatigi on algses planeeritud maratonikalendris nüüdseks juba kaks nulli - Pääsküla ja Rakvere.

Rakvere maratoni võitja Sander Hannuse stiilinäide.

Külma vastu pole mul tegelikult midagi, kui see jääb nö mõistlikesse piiridesse, ehk siis sinna -12°C kanti ning ei hiili madalamale. Säärane kerge pakane külmutab pori ja löga ning kõige olulisemana kaanetab järved, andes võimaluse uisutamise harrastamiseks. Jää saavutas just paraja paksuse, kui taas rikkus kõik ära lumi, kattes tuisates kinni järvedele lükatud rajad, muutes uisutamise ilma pideva sekkumiseta võimatuks. Minu kahjuks jätkus siin Männiku kandis X-Dreami meestel võhma lumega võidelda vaid paariks korraks, nii tuli ka uisud kuni eelmises postituses kirjeldet Mulgi uisumaratonini varna riputada. Aga noh, hää kui kordki talve jooksul uisud alla saab!

Kui Ain-Ivar uiskudega Männiku järvele jõudis, olid lumed juba sadanud....

Läks metsa see suusatalv 2016, aga kas see on siis tõesti lõpp? Kas võib juba lähipäevadel ratta välja ajada ja hakata kevadlaagriks ennast vormi ajama? Ilmselt kohe veel mitte, aga ega pikka pidu enam pole. Uuel nädala lubab veel natuke külma, aga peale seda on kööga. Kunstlumeringikesed kusagil suusakeskustes jäävad, aga nendel maratone ei sõideta. Lükkub minulgi see TM-i nimelise numbri saamine taas aastakese edasi. Üks suusasõit peaks siiski sel aastal veel toimuma - nimelt näitavad kõiksugu märgid, et pikalt taeva jäänud tali selle jaanuarialgse suusamüüjatele heameele tegemisega kogu pauerit välja veel ei lasknud. Midagi jääb veel ka kevadesse, sellesse aega, kui loppeti-hooaeg on läbi. Nimelt 19. märtsil sõidame Haanja Suusa100!!!

Sealt Venemaalt pole kunagi midagist hääd tulnud...... :)

24 tundi sula sulatab ikka korralikult, homme on ilmselt üsna valge see pilt!
Fotokompilatsioon EMHI põhjal: Sulev Kraam aka eks-Kangaroo

Tänane pildike Eestimaa tavapärasest
lumemekast, hetkel trööstitust Haanjast!
Foto: Kadri Parts

Nüüd ei jäägi muud üle, kui vaid loota, et ma puusse panen, onju?

Ah jaa, kadunukesest jäid maha tutikad Salomoni SNS-Pilot
uisusaapad. Nr 46, sobiv 44 jalale, hind 160.-

Maailmalõpp on käes....

Eile avalikustas KTM (Klubi Tartu Maraton) pressiteate mõningatest uuendustest, mis ilmselt Eesti aegade kuulsaimat spordisündmust uuel aastal ees ootavad. Uuendused on IMHO igati positiivsed, sest need on enamuses ette võetud, tuginedes osalejate tagasisidele. Üks uuendus on tingitud ka nö moodsatest aegadest, sest iga normaalne spordisündmus pakub viimastel aastatel otseülekannet, tagamaks osalejate lähedastele või mingil põhjusel sündmusest kõrvalejääjatele võimalust toimuvaga kaasas olla ning omade ponnistusi jälgida. Minu korraldatud Haanja100 MTB on kolm viimast aastat otseülekannet (mis on ka hiljem youtube'i vahendusel järelvaadatav) enesestmõistetavalt pakkunud ning hea, et KTM on kah lõpuks sellele reele saanud. Aga ega suur elevant suudabki sõjaväelist käsklust "Ümberpöörd" täita umbes 27,5 korda aeglasemalt kui väike ja paindlik rebane...

Kellele elu küsimus, kellele poogen! Foto: Sulev Kraam

Ühele uuendusele aga oleks vaja lähemat tähelepanu pöörata, sest see mõjutavat teatud allikate sõnul lausa tuhandete inimeste elu ja eesmärke. Nimelt on Kelk ja Co-l plaanis eeloleval talvel toimuval Tartu Maratonil juurutada nn netoajavõttu, mis maakeeli tähendab seda, et osaleja aeg läheb käima hetkel, kui osaleja ületab stardijoone ning aeg läheb kinni siis, kui osaleja ületab finišijoone. Igati loogiline otsus, sest miks peaks nt viimasest grupist startijal aeg juba tiksuma, kui ta pole veel stardijoont ületanudki. Neli nädalat tagasi ületasin ma Valencia maratonil stardijoone ligi 13 minutit peale stardipauku, lõpetasin maratoni brutoajaga 5:06 ning protokolli läks aeg 4:53! Igati loogiline ju! Jah, loogiline on see ilmselt enamuse osalejate jaoks, kes lähevad maratonile osa saama suurest talvisest laulupeost, kelle jaoks ei ole eluliselt oluline, kas nad on selle peo lõpuprotokollis kohal 492, 501, 602 või hoopis 3512! Tuletagem või meelde dialoogi Eesti kultusfilmist "Vallatud kurvid":

- Miks nad niimoodi kihutavad?

- Sest esimene saab auhinna!

- Mhm, materiaalne huvi, arusaadav! Aga miks need teised siis kihutavad?

Voldemar Panso ja Eve Kivi filmis "Vallatud kurvid".
Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Samas on meie hulgas inimesi, kelle jaoks on see uuendus 200% vastukarva. Kujutage endale ette seda frustratsiooni, kui olete pilt taskus suutnud 63km pikkuse suusamaratoni lõpukurvis sõita üle oma lähima konkurendi suusaninade ning tänu sellele üdini "sportlikule ja mehelikule" maneerile edestanud sedasama konkurenti finišijoonel terve suusapikkusega ning protokolli sirvides selgub, et see lõpukoridori "mehelik" ponnistus oli vaid Pyrrhose võit, sest seesama "konkurent" ületas stardijoone sinust kaks sekundit hiljem ning on tänu netoajavõtule lõpuprotokollis sinust hoopis sekundiga eespool! Kui see ajab sul sita keema, siis mine ravile, mitte aga mingisuguste "libadoktorite" mudaravile, vaid ikka sinna päälinna, hipodroomi kanti!

Vötta saab ka mönuga! Foto: Art Soonets aka Lobamokk

OK, jätaks emotsioonid ja läheks kuivade numbrite juurde. Tartu Maratoni stardijoone peaks esimene tuhat startijat, vähemasti minu mälu järgi, ületama umbes minuti jooksul alates selle koleda hümni avataktidest! Esimene tuhat lõpetajat laekub Elva lasketiiru 80 minuti jooksul, mis teeb keskmiselt 12,5 lõpetajat minutis. Vastavalt päälik Kelgu väidetele võib kohtade korrektsioon olla 5-10 protsenti, mis eelpooltoodud numbritele tuginedes on ilmselgelt üle pakutud. Kui minutis tuleb ca 12,5 lõpetajat, siis eksimusprotsent on 12,5/1000 ehk umbes 1,25%. OK, võitja ja peagrupp tulevad tagaajajatega võrreldes ilmselt veidi pikema vahega ning ka eelpool pakutud valem ei ole lõplik tõde, aga usun ise, et võimalik lõpukoha kõikumise protsent jääb igal juhul alla kolme ehk siis muretsemiseks ei ole põhjust!

Killuke Kubija Jõulumaratoni rajast.
Foto: Aare Huik

Pealegi, nagu üks Võrumaa ilmatark mulle juba oktoobri lõpus ütles - ega kaks sitta talve ilma kolmandata jää!!! Seetõttu pühendungi sel talvel enam jooksule, näiteks 27. detsembril korraldame koos sõpradega üsnagi eksklusiivse Jõulumaratoni ning 16. jaanuaril ootan kõiki fänne Pääsküla rappa, et kasvõi piskuga toetada meest, kes on Eesti maratoni ajaloo tarbeks teinud ära vaat et suurema töö, kui seda oli kunagine Augeiase tallide puhastamine Heraklese poolt! Täpsem info ikka kodukal haanja100.ee!

Jooksmiseni.........

Võõrana laulupeol!

Kuna kogu minu sügisene ettevalmistus Tartu Suusamaratoniks* oli pandud vaid ühele ja ainsale kaardile - et talv ja maraton jäävad sel aastal ära, siis polegi midagi imelikku selles, et suurem osa kaasstartijatest mind maratoni stardis ei näinud. Tegelikult ju nägid, sest minusugune suusatolvan (kelle jaoks oli kogu see asi üks paras karneval) hakkas ju paljudele silma, aga ära tundsid mind vaid need, kelle juuresolekul ma suu lahti tegin! Kokkuvõtvalt - äärmiselt kehva suusavormi peitmine karnevalikostüümi taha ning sellega endale juba ette kehva tulemuse eest vabanduse otsimine õnnestus suurepäraselt!

Võõrana laulupeol! Foto: Priit Grünberg

Aga mitte see, et ma esinesin Eesti rahva suurimal suusapeol või siis lausa talvisel laulupeol neegrina ehk võõramaalasena, ei saanud põhjuseks selle postituse pealkirjale. Võõrana tundsin ma sellel laulupeol seepärast, et pidutsemise ja nautimise asemel oli vähemasti 2000-3000 osalejat tulnud peole vaikselt nohisema ja nina maas suusarada kündma. Selmet tunda rõõmu sellest, et kusagil Eestimaal on lund, toimub suur suusapidu ja päike särab taevas, murti tati (ja ka mati) lennates ning keppide raginal teed Elva poole, et saada finišis parem aeg või koht, panna ära naabri Vellole vms. Uisutati ülbelt klassikalises sõiduviisis sõidetaval sõidul, sõideti eessõitja kandadel, vahetati laskumistel ilma tagasi vaatamata radasid, loobiti süüdimatult geelipakke maha (loe: raja sisse) jne.

Vaikus enne tormi? 15.12.15 kell 6:30 Tahvandil.

Miks? Kas see lõpukoht raiutakse hauakivisse? Kas parema koha eest saab tööandja käest preemiat? Mis jääb selliselt sõidetud maratonist mälusoppidesse alles? Ilmselt eriti midagi peale lõpukoha ja vbla ka aja. Ma ise ka ei mäleta oma kahe aasta tagusest, tumepunases pandud, maratonist ning ka varasematest sõitudest eriti midagi, sest paljud pühapäeval rajal nähtud lõigud tundusid mulle täiesti võõrana, nagu ma polekski alates 2005. aastast kõikidel toimunud maratonidel sõitnudki. Õnneks suutsin enne seda maratoni karusseli pealt maha astuda ning hakata elamusi koguma. Elamusi loodusest, rajast, melust ja nendest vähestest, ca paarikümnest kaassõitjast, kes võtsid vaevaks mõne nalja visata või midagi kostüümiga seonduvat küsida. Aitäh neile ja eriti suured tänud Allan Orasele, kellega koos sai pikalt Palult kohvipunkti kulgetud ning maailma asjade üle arutatud! Aitüma ka arvukale publikule, kes ei pidanud vaevaks tavapärasest erinevat suusatajat ergutada ning häid soove soovida! 

Suusad määrde ja stardi ootel.

Võite 100% kindlad olla, et järgmise aasta talvisel laulupeol üllatan taas - ja mitte sportliku tulemuse, vaid mõnusa kostüümi ja hea tujuga! Kes tuleb kaasa? Aga veel enne kutsun kõiki tuleval laupäeval, 28. veebruaril, Haanjasse! Nautima suusatamist lausa 100km jooksul....sest toimumas on viies Haanja Suusa100 - hullud suuskadel!



* Tartu Maraton sõidetakse suuskadega, Tartu Linnamaraton joostakse, Tartu Jooksumaraton on jooks, mis on puuduliku pikkusega maratoni jaoks. Kört-Pärtel maivoi!

Kehvakese talve dilemmad-trilemmad!

Hiljuti ühe tuttavaga vesteldes koorus välja tõde, et ka inimesel on haugi mälu. Nimelt väitis see tuttav, et viimased viis aastat on lumi tulnud maha detsembri alguses ja ära sulanud aprillis. Tuletasin siis talle siis meelde vaid kaks aastat tagasi (2011) olnud musti jõule ja aastavahetust, aga seda ta juba ei mäletanud. Aga just toona sain ma korraks, vist 9. detsembril, Haanjas suusad alla ning järgmine kord sain suusatada alles kuu aega hiljem Tšehhi mägedes Jizerska maratonil. Sellel talvel sai ka ca 10-nda detsembri paiku paar päeva suusatada ning järgmine kord sain suusad alla taas Tšehhis. Ja nagu aastal 2012 , hakkas ka sel talvel lõpuks Eestis lund sadama just täpselt siis, kui mina olin Tšehhimaal. Talved nagu kaks tilka vett?

Tšehhis Jizerska magistraalil lund jagus. Foto: Taivo Tolli

Ega ikka ole küll, sest toona hakkas lund sadama ja lumi jäigi sadama ning seda sadas veel aprilliski. Sel aastal aga läheb vastupidi. Kui Viru- ja Kõrvemaa sõidud saavad suusatapu sildi all ning maratonide korraldajate omavahelise tülitsemise saatel ära peetud, ja Alutaguse maraton toimub ilmselt ka, siis Tartu Suusamaratoniga on asi selge - see sõit jääb sel aastal pidamata, kuna mitte ükski prognoos ei luba lähematel nädalatel sinnakanti isegi mitte viit sentimeetrit lund. Ja niivõrd madala osavõtumaksuga, nagu see on Tartu Suusamaratonil, ei saa korraldaja garanteerida kogu 63km pikkuse trassi katmist kunstlumega! Kuigi külma ju on ning lund toota ju annaks! Nagu seda teevad Vasaloppet'i korraldajad, kellel olevat vajaminevast 150-st tuhandest kantmeetrist lumest juba kolmandik toodetud. Ja seda ka nö igaks-juhuks, sest seal tuleb ka taevast lund, nagu näitab Mora kirikutornis olev veebikaamera!

Vasa 2013 peagrupp ca 20-ndal kilomeetril.

Ja kui juba südatalvine laulupidu ära jääb, pole ju mingit mõtet suusatrenni peale aega raisata. Eriti veel, kui seda peaks näiteks hetkel tegema üsna kivisel Harku ringil või siis 1,4km pikkusel Trummi kunstlumeringil, kus vähemasti läinud nädalavahetusel olevat kuulujutu põhjal liikunud nö katkematu-suusk-suusakannas-kinni inimmass. Ning sellega peakski olema üks minu talviseid dilemmasid murtud. Sest palju lihtsam ja ökom on joosta, paned kodus tossud jalga ja tuld! Ära jääb autoga sõitmine suusaradade juurde, määretega mökerdamine ja kõik muu, mis suusatamisega kaasas käib. Jah, ühtpidi läheb talvine sportimine odavamaks, aga teistpidi paneb see suusatalve ärajäämine minule isiklikult paraja põntsu. Olin selleks talveks ennast registreerinud 147€ eest neljale suusamaratonile, millest üks on juba ära jäänud, 2 järgmise kohta (König Ludwig Lauf'i mõlemad pikad sõidud) antakse, ilmselt ärajäämise, infot 27. jaanuaril ning Tartu omaga saab olema nii, nagu ennist juba ütlesin!  Muist sellest rahast saab tagasi, muist kantakse üle järgmisele hooajale, aga suurem osa rahast on ikkagi läinud. Lisaks veel hotellibronnide tühistamisest tulenevad trahvid ja muu selline. Lisaks sellele istub raske kivina kaela peal sügisel TSM-il määrdeteenuse osutamiseks soetatud kraam. Nii et pole see lumevaene talv odavam midagi, kui lumine...

Just sellises rabas me peamegi pidu....

Kuna selle talve algus oli veel 8-nda jaanuari paiku lume suhtes üsna vinduv ja lootusetu, sai hoopiski plaani võetud 25.01 Pääsküla rabas lisaks sügisesele heategevale jooksule veel üks maraton korraldada. Vahepeal Eestisse jõudnud talv ning üsna krõbedad külmakraadid panid mind küll ettevõetus korraks kõhklema, aga eile õhtul sain kõhklustest võitu ning juba laupäeval saab alternatiivina Viru- ja Aegviidu suusatapule ilusalt talvises Pääsküla rabas nii poolmaratoni kui ka maratoni joosta. Mis oma korda tekitab minu enda jaoks järjekordse dilemma ehk siis kokku juba trilemma. Sest päev pärast Pääsküla maratoni toimub Viljandis veel üks samale nädalavahetusele edasi lükatud sportlik mõõduvõtt - Mulgi 5. Uisumaraton, seesama sõit, kus ma olen vähemalt paar korda saanud sinna, kuhu mul muudel spordialadel asja pole - poodiumile!!! See, et ma lauäeval Pääskülas maratoni korraldan ja ise selle ka läbi jooksen, mind ilmselt Mulgis poodiumile ei aita. Samas eelmisel aastal sai ju päev enne uisumaratoni Tamsalus suusamaraton läbi sõidetud ning siis suutsin kenasti Viljandi järvel peagrupis püsida kuni finišini välja? Kuidas see sel aastal välja kukub, saame näha, igatahes kindel plaan on laupäeval teha 42,2km jooksu ja pühapäeval uiskudega 30km peale. Niipaljukest lugejale rahustuseks, et viimaste kuude jooksukilometraazh annab minu usule alust - jaanuaris on läbitud juba 155km, novembri algusest peale aga tervelt 522km!

Liidergrupp 2013 Mulgi uisumaratonil.

Eks neid dilemmasid tuleb talve jooksul veel - näiteks 8.02 saab Alutagusel 40km klassikat sõita (kui ikka saab) ning kohe järgmisel päeval Rakveres maratoni joosta! Mis ei tapa, teeb tugevaks!


PS! Ma ausalt väga loodan, et mul ei ole Tartu Suusamaratoni suhtes õigus...

Taganeda pole kusagile, TSM juba 3 kuu pärast!

Postituse pealkirjas kasutatud Isamaasõjast pärit tuntud käibefraasi päritolu ja venekeelset originaalteksti otsides jõudsin lõpuks välja Moskvat Volokamski maantee kandis sakslaste pealetungi eest kaitsnud panfiilovlaste politruki Klotškovi väidetavate viimaste surma-eelsete sõnadeni: Велика Россия, а отступать некуда", kuigi meie jaoks on see käibefraas kõlanud ikka ju niimoodi: "Отступать некуда - за нами Москва"! Sõnastus sõnastuseks, eks propagandistid väänasid tollal sõnu ja tõde just nii, nagu neil just parajasti vaja oli. Aga, aga ..... nüüd läheb põnevaks - politruk Klotškov ütles oma kuulsad sõnad 16. novembril 1941 ja just samal päeval, vaid 72 aastat hiljem, jõudsin ka mina järeldusele, et enam pole mul kusagile taganeda......

Panfiilovlaste memoriaal Moskvas samanimelisel uulitsal...

...... sest kätte on jõudnud päramine aeg alustada ettevalmistusega uueks hooajaks! Sest minu nii umbes-täpselt 4-5 võistlusest koosneva hooaja juhatab sisse juba vaid 3 kuu pärast, 16. veebruaril, toimuv talvine laulupidu - Tartu Maraton. Niipea, kui ma selle 63km pikkuse suusasõidu ametliku nime siia kirjutasin, tuli mul üks vana kana või siis pigem selle kitkumine meelde. Hr Indrek Kelk, tehke oma ürituste nimed korda, sest need on segi nagu Kört-Pärtli särk! Tartu Maraton on suusatamine (võiks olla Tartu Suusamaraton), Tartu Linnamaraton on jooks (võiks olla Tartu Maraton), Tartu Jooksumaraton on 23,6km pikkune jooks?!? (võiks olla Tartu Kevadjooks või Tartu jooks). Kas sain nüüd kana sulgedest puhtaks? Ilmselt siiski mitte, sest hane selg ju vett ei karda! Endal sai vähemasti korrakski kergem...

No comments!

Kuigi ma olen mõnes asjas üsnagi jäärapäine ning olen mõne brändi (Adidas, Nike, Nalini, Statoil, McDonald's, Tartu Jooksumaraton) kandmisest-kasutamisest-osalemisest just nimelt põhimõtte pärast loobunud, siis vaatamata sellele nimesegadusele olen otsustanud siiski Tartu Suusamaratonil (nimetan seda juba korraga siis õige nimega) osaleda niikaua, kuni teenin välja punase numbri. Kes on käinud Vasaloppetil, see teab, mida see tähendab. Rootsimaal tuleb küll austusväärse numbri väljateenimiseks 30 korda Mora kiriku juures lõpetada, aga hr Kelk lubas oma maratonil juba 25-nda korra pealt kulupäid kummardama hakata! Mul on sinnamaani veel 10 korda vaja Elvas lõpetada ükskõik mis koha või ajaga, aga kuna Tartu Suusamaraton pidi ju olema Eesti mehe kõige tähtsam mõõdupuu, siis olen ka enda jaoks võtnud eesmärgiks alati see 63km läbi teha nö täie pasaga, ehk siis nii kiiresti kui vähegi võimalik!

Viimasel Tartu Suusamaratonil liidri gruppi vedamas.... :)

Peale augustikuise Kopenhaageni Ironman'i ärategemist olen tegelikult teadlikult uue hooaja ettevalmistuse avapauku edasi lükanud. Olen küll mõnedsajad kilomeetrid rattaga sõitnud, veidi matkanud ja ka jooksnud (sh 4 maratoni), kuid senini on see olnud selline paras vegeteerimine, mis küll ei lase olemasoleval füüsisel täielikult ära känguda, kuid samas mingit edasiminekut kah ei anna. Aga see avapauguga venitamine ei tulene mitte laiskusest, vaid eelmise sügise kogemusest. Eelmisel hooajal sai juba oktoobri alguses päästik vinna tõmmatud ning seal kusagil jaanuari alguses, kui oleks pidanud alustama täppissihtimisega, oli salv kahjuks juba püssirohust tühjaks saanud ning üsna raske oli leida motti veebruari keskel toimuva võistluse jaoks. Sel hooajal alustan ca kuu aega hiljem, äkki siis on kuni 16. veebruarini sära silmis?

Sära säilitamiseks käin enne maratoni ära ka mägedes....

Eks see tee sinna püha tõe, ehk Elva finiši, suunas saab olema pikk ja huvitav ning saab ilmselt üsna palju sõltuma ka ilmast või siis pigem ikka sellest, kuna lumi maha tuleb. Aga tegelikult ei ole ju ka see lumi primaarne, kui ettevalmistuse arsenalis on olemas mitmed erinevad relvad - jooks, imitatsioon, rattasõit, matkamine, kepikõnd, rullsuusk- ja uisk, ujumine. Aga ka sellest arsenalist jääb väheks, kui on puudu siht, see eesmärk, see ora tagumikus, mis aitaks ennast sundida tegema nii ebainimlikku ja loomuvastast asja, kui seda on kestvusalade treening!!! 

Tartu Suusamaratoni stardipauguni on jäänud kolm kuud ehk 92 päeva!!! Selle tähistamiseks lähen nüüd varsti koos huvilistega tutvuma järgmisel nädalavahetusel, 23. novembril, Pääsküla rabas toimuva maratoni ringiga. Nädala pärast tuleb mul seda 4,22km pikkust ringi läbida 10 korda, et saada kirja oma 20-s maraton. 

Lugemisteni-kirjutamisteni!

 

Piltide allikad: Wikipedia, Kermo Tsäro, maratonipildid.ee, www.worldwideticketing.com, www.cartoonstock.com