45=45 ehk Kloogalt Laagrisse ja pekist priiks!

Pealkiri sai küll veidi luuleline, aga võtab ilusti kokku eilse päeva, mis algas ca 70 piisavalt segase inimese kogunemisega Laagri taga Saunapunktis. Selle rahvakogunemise eesmärgiks ei olnud küll minu pooljuubeli pidamine, aga päev ja eesootav distants sobisid ideaalselt tähistamaks elu järjekordset verstaposti!

"Sünnipäevalised" Kloogarannas enne starti!

Klubi TriSmile korraldatav "Pekist priiks" nimeline matk sai alguse kolm aastat tagasi, kui Margus Püvi ja Allan Oras võtsid ette jõulusöömaorgia järgse matka Otepäält Tartusse. Ja kuna sel aastal osales Tartu üritusel juba 168 inimest, siis oli päramine aeg midagi sellist ka pealinna läheduses korraldada. Marsruudiks valiti Kloogaranna-Laagri, teekonna pikkuseks eeldatavalt 45km. Matka süsteem oli lihtne - etteantud maa läbitakse vaheldumisi joostes ja kõndides, intervalliks 5 minutit. Peagrupi jooksutempo pidi olema 6min/km, teisel grupil 6:30. Kell 8:23 väljus Saunapunkti kõrvalt Padulast rong, mille neljas vagun oli reserveeritud ainult matkalistele. Vaguni rendi hind oli 70 euri. Veidi enne kella üheksat jõudsime Kloogaranda, viimased õpetussõnad, ühispilt ja mindigi teele.

Karge hommik Kloogarannas.

Kui hommikul näitas Nõmmel akna taga vaid kolme külmakraadi, siis Laagri taga näitas autotermomeeter juba -11 kraadi. Rongis oli näha, et osalejad lisavad ootamatult külma hommiku tõttu oma riietusele lisakihte. Endal oli valitud täpselt paras riietus, vaid mereäärsetes raja osades hakkas veidi kuum. Iseenesest mõistetavalt läksin stardis peagruppi, aga juba mõned kilomeetrid hiljem hakkasin oma otsuses kahtlema. Peagrupi pea vedas jooksulõike ca 5:40-se tempoga, mis päädis sellega, et iga jooksuotsa lõpus hakkasin grupiga vaikselt vahet sisse laskma. Õnneks lubas matka 5min+5min formaat üsna kergelt iga kõnniosa alguses grupile järele jõuda.

Kummipaelana pundi sabas...

Kuigi pidasin suusakeppide kasutamist kõnnilõikudel täitsa loogiliseks, siis miskipärast olin mina ainukene kogu 70-se kamba peale, kes nii mõtles. Aga kuidagi tuleb ju massist erineda ja ega need kepid ju jooksmist sega. Tänu neile aga sain ka kõndides hoida pulssi just selles tsoonis, kus pekk kõige paremini säriseb. Kusagil poole maa peal Keila-Joa või Vääna kandis hakkasin juba grupis püsima, kas siis hoiti eespool veidi tagasi või läks oma jalg lahti, ei saanudki aru. Ja mida edasi finiši poole, seda paremaks läks. Tegelikult oli tempo ikka lubatust palju kiirem, sest planeeritud jooksukiirus 6min/kma + arvestuslik kõndimise kiirus ca 9min/km ei tohiks kuidagi kokku anda tegelikku keskmist tempot 7:03min/km! Aga just selliseks eilne keskmine kujuneski.

Peloton kusagil pikal sirgel...

Veidi enne lõppu, ilmselt ainult eesootavatele saunamõnudele mõeldes, pani grupi pea õigest teeotsast mööda ja nii jõutigi finišisse, kui oli läbitud vaid 42,8km. Kuna see ei sobinud minu eesmärgiga ikka oma aastad ära tähistada, siis suundusin veel ca 13 minuti pikkusele jooksuotsale. Õnneks tuli üks osaleja minu lisateekonnale kaasa ja kui ma nüüd väga puusse ei pane, siis see oli Roman Fosti! Aitähh talle! Kokku siis 45km ajaga 5:17:34, keskmine pulss 130, põlenud pekki ca 2kg jagu (eilse ja tänase hommikuse kaalumise vahe)!!!

Täna hommikul on jalgades väike puisus sees, aga see ei ole takistuseks homsele järjekordsele hullusele - vaatame, kas 2012 aasta lõpuks saan 12 ametlikku maratoni purki????

Fotode eest suur tänu Kristi Jahilole! 
Vaata ka: https://www.facebook.com/KirstiJahiloFoto

Lumeilves_2 ehk Eesti kõrgeimad tipud 21-40, fotoreportaazh!

Hallimägi, 268,8m, rank 40, eilne kuues tipp, torni ei hakanud ronima, astmed olid jääs.

Söögipaus Vaartsmäe otsas (Plaani Jaanimäe kõrval), 269,5m, rank 38, eilne seitsmes tipp.

Tom, kahe päevaga 37 tippu, söögipausil Vaartsmäe otsas.

Vigurivänt, alias Tarmo Mõttus (kahe päevaga 37 tippu), söögipausil Vaartsmäe otsas.

Eleri (rääkiv gps) ja Katri Hirv Vaartsmäe otsas varusid täiendamas.

Mitussõmägi, 269,1 meetrit üle merepinna, rank 39,  Eesti kõrgeim hauakoht. Rist on üsna värske ja kalmulilledki on lume alt näha. Paremal kuuse all on ilmselt hauakivi, ei hakanud lund maha kaapima ja nimesid uurima. 

Tulge tagasi, inimeselapsed!!!

8 tundi ja 4 minutit, 30,6 kilomeetrit, 17 tippu teisest kahekümnest. Eks riided näitavad, et karm oli!!!

Kohustuslik lõpukas Haanja suusakeskuse juures!

Kõikide fotode autor on Ants Tisler või vähemasti pärinevad need fotod tema kaamerast!

10 väikest Neeegrit ehk Haanja Jala100 - For Real!

Et kõik ausalt ära rääkida, mis ja kuidas, pean alustama kaugemalt - talvest 2009, kui tutvusin ühiste tegemiste käigus ühe lõbusa seltskonnaga - walkie-talkie'dega. Olen nendega läbi teinud meetrise lumega lumeilvese matka, kohtunud suvistel seiklusspordiüritustel ning eelmisel sügisel üritanud kahe päeva jooksul läbida ratastel Haanja100. Tookordne matk toimus novembri lõpus ning vähene valge aeg, hull tuulemurd metsas, osalejate ebapiisav ettevalmistus ja ka rahvusvaheline imperialism segasid toona 100km märgini jõudmist. Suutsime vaid 76km, aga see nö tegematajätmine tekitas uue ja hullema idee - läbida H100 originaaltrass jalgsi kahe päevaga?!?

Aga noh, tehtud-mõeldud, 6. novembri hommikul oli Kurgjärve baasi platsile kogunenud 10 väikest neegrit, et hull eesmärk ellu viia. Sõitsime minu bussiga Luhtõsse (sealt Kubija finitoni 38km ja Kurgjärveni 14km) ning täpselt kell 8.00 hakkasime astuma. Esimene väike neeger lahkus peale Vällamäge (18km),


teise neegri jalad jäid kõndimiseks liiga lühikeseks pisut enne Kaasjärve (27km). Mul endal tekkis ka kusagil seal vana prügimäe kandis reites mingi värelus, aga miskipärast läks see kusagil Verijärve kandis üle. Ajaga 6:21 olime Kubija hotellis, seltskond muidugi tundis ennast vabalt, kohe fuajees vabaneti saabastest-sokkidest ning mindi paljajalu restorani laiama (loe: suppi tellima). Meeletute jõupingutuste tulemusena õnnestus kogu punt ca tund aega peale maabumist uuesti liikuma saada - ees ootamas 14km tõusu Kurgjärvele. 3km asfalti mööda Tornimäele ja siis tõmbas vanajumal rubilniku välja - pime kui kotis. Meie lampide galerii oli üsna OK, Jaanimäe, Taevatrepp ja kell 19:30 olime Kurgjärvel. Koguaeg 11:30, minu puhas kõnniaeg 8:59, tempo siis 11:14 min/km. Ühesõnaga, 2,5h molutati tühja!!! Esimese päeva 52km tegi oma töö, esialgu ei suudetud isegi tuppa minna, vedeleti niisama Kurgjärve baasi kolmanda korruse koridoris ning tarbiti erinevaid taastavaid mõnuaineid - viiner, kook, õlu jne jne jne.


Õhtul väike saun, kreemitamised (hobuse kuumendav ja Born'i jahutav salv), veel veidi taastusjooki ja tuttu. Pühapäeval kell 7:45 oli stardis 7 neegrit (üks eelmise päeva katkestaja proovis uuesti ja 2 esimese päeva lõpetajat teatasid oma jalgade koostöö lõppemisest peaga). Juba vähem kui kilomeetri pärast kusagil Rabadumäe kandis pööras seitsmes neeger otsa ringi, järgi jäi meid 6. Hallimäel tegime esimese söögika, Munamäel lahkus ka walkie-talkie'de tugi-isik ja järgi jäi meid viis. Peale Vaskna kallasrada otsustas ka viies neeger lahkuda. Tema lahkumist peaks tooma positiivse eeskujuna võrdõiguslikkuse vallas - kui laupäeval alustas 4 meest ja kuus naist, siis Vaskna ääres oli alles 2 naist ja 3 meest. Pauli lahkumine tasakaalustas sugudevahelise võrdsuse ning võisime rahulikult oma rännakut jätkata. Ühes kohas enne Plaanit leidsime oludele vastava liiklusmärgi - tuju sai täiendust!



Plaanil ootasid meid kõik luuserid, väike toit ja edasi - Massimõrvarist alla, Plaani Jaanimägi, Vorstikas ja siis kui 95km oli läbitud, ei suutnud enam kõndida - nii krdi valus oli. Kui kõndida ei saa, jääb edasiliikumiseks 2 varianti - jooksmine ja roomamine. Roomata tundus imelik, seega hakkasin jooksma ja mirakel-mirakel, see oli nii iisi! Ma ise arvasin, et ilmselt see hetk, kui sa jooksusammul oled nö õhus, et jalad ei puutu maad, siis ei ole valu, sest ei pea oma suurt keret maha toetama - see ongi see, mis teeb jooksu ainuvõimalikuks edasiliikumise viisiks! :)))) Teine päev siis 48km, koguaeg 8:50, puhas kõnniaeg 7:44, tempo 10:05 min per km. Vähem neegreid, vähem molutamist! :)))

Aga noh, tehtud see sai. A kuda siis veel seda teha saab - suuskadega, käte peal kõndides, roomates või tagurpidi kõndides - issanda loomaaed on suur ja huvitav......