Tark ei torma ehk 167 ringi Tondiraba karussellil....

Olen kaks viimast jaanuari lõppu veetnud koos sõbrast maratoonari Aarega Peterburi ja Laadoga vahel (kuhu me sel aastal kahjuks peale ei saanud), joostes seal ühte venelaste poolt palavalt armastatud maratoni nimega "Elu Tee", mis viib osalejad Laadoga järve kaldalt Peterburi linna külje alla mingi "pamjatniku" juurde, kus on siis maratoni finiš. Kuna see õige "elu tee" maratoni pikkust välja ei kanna, siis tehakse ka seal alguses väike paun, et lõpus, seal pamjatniku juures, see maratoni pikkus ikka pädeks. Sama teevad ka kreeklased oma Athens Authentic Maratonil, kus tehakse alguses sisse paun, et tavapärane, see Pheiddipidese poolt joostud distants ikka kattuks Londonis kunagi aastal 1908 kuninganna tujude poolt paika seatud nö tänapäevase õige maratoni pikkusega....

Mingi "pamjatnik" finišis. Mitte see õige....

Läks vist segaseks see algus, eks ma pean kunagi selle kohta omaette posti tegema, aga seoses Peterburi maratoni äralangemisega sain täna siis oma maratonoloogias hakkama uue tembuga - nimelt jooksin oma 65-nda maratoni sisehallis, 252 meetri ja 66 sentimeetri pikkusel ringil, ehk siis 42,195km läbimiseks tuli Tondiraba jäähalli ümbritsevas koridoris joosta 167 ringi. Le Carrousel, ütleks selle peale frantsuusid... Endale see just karussellina ei tundunud, pigem kartsin jooksurajaks olevat sulabetooni ja sisehalli kuiva õhku.

Mingil ringil, taga tänane vari Ivar Lai. Foto: marathon100.com

Kuna mul oli enne tänast jooksu sel aastal jalge all vaid Pässas 7. jaanuaril joostud 42,2km, ei mitte midagi muud, siis alustasin ettevaatlikult, olin kogu rivi viimane. Esimene ring oligi hiljem kogu jooksu aeglaseim, tervelt 1:51! Teisel ringil sain kiiruse paika ning edasi liikusin 165 ringi kiirusega 1:43-1:47, mõned anomaaliad (joomine, tropid, trügimine) välja arvatud. Viimasel ringil tõstsin veidi tempot ning läbisin selle 1:33-ga. Vahepeale ei jäänud midagi huvitavat, vaid ligi 5 tundi üsna monotoonset tegevust, ehk siis ühe jala teise ette tõstmist.

Nende kardinate vahelt tuli vahepeal mõnusat jäist õhku - otse
Jäähallist. Foto: marathon100.com

Kuna suutsin algusest peale oma tempoplaani järgida, siis tegin lõpuks ka negatiivse spliti ning jooksin välja oma viimase aja parima aja peale septembrikuist Volmari maratoni - 4:50.18! Seda vaatamata jooksutrenni olematusele. OK, olen viimasel paaril kuul teinud tugevat pingutust nõudvat füüsilist tööd, päevas üle 10h väljas viibides ning pidevalt nö liigutades. Ehk on see olnud abiks tunduvalt parema jooksuvormi saavutamiseks, kui see mul sügisel oli? Mine võta kinni!

Lõvi valvsa pilgu all koos teise Ivariga. Foto: marathon100.com

Tänase 167 ringi jooksul oli veidi aega ka mõttetööd teha ning treisin oma mõtetes valmis Tondiraba Sisemaratoni slogani - 167 ringi sisehallis ei olegi kõige hullem viis maratoni joosta! Aga seda ainult seepärast, et sellest hullem saab olla ainult maratoni läbimine jooksulindil...... Projekt "100 maratoni 30. juuniks 2018" on endiselt jõus, see nõuab edaspidi vaid 2 maratoni läbimist ühes kalendrikuus. Jaanuari plaan on igatahes TEHTUD!