Esmaspäev, 9. veebruar 2015

Puhkamine on saatanast!

Kuigi kohalikud manatargad ja isehakanud arvamusliidrid pidevalt väidavad, et sportlase areng toimub puhates, võin mina, tuginedes viimase 40 päeva jooksul läbitud neljal maratonil ja/või nendejärgsete päevade jooksul kogetule, väita radikaalselt vastupidist - arendab ikka treenimine, mitte puhkamine! Ehk siis, treeningufoonilt maratoni jooksma minnes möödub mul jooks kergelt ning taastumine on kiire, seevastu puhanuna maratonile minnes on kogu see 42,2km üks paras Kolgata tee ning sellele järgnevad päevad tahaks oma elust maha kustutada.
Läbi nigu Läti raha! Foto: imgarcade.com
Spetsialist vaatab siia ja saab ise aru (klõpsa Diary peal), vähe spordikaugemale (loe: maratonikaugemale) lugejale üritan asja veidi selgitada. Võtan lähema vaatluse alla neli viimast läbitud maratoni, mis oma tingimustelt (raja profiil, raja libedus, ilmaolud) olid üksteisega vägagi võrreldavad:
Viimase Öö Unistus, 31.12.2014, aeg 4:34
Pääsküla 5. raba maraton, 17.01.2015, aeg 4:59
Doroga Zizni, 25.01.2015, aeg 4:46
Rakvere talvemaraton, 8.02.2015, aeg 4:29
Loetelule pilku heites jääb esmalt silma, et esimene ja viimane maraton sellest loetelust eristuvad kahest keskmisest lõpuaja poolest, olles ikka vaksajagu kiiremad. Seletus sellele on aga igapidi lihtne - just need maratonid said läbitud sada prossa joostes ja negatiivse splitiga, ehk maakeeli öeldes olin miskipärast nendel kahel maratonil tunduvalt paremas konditsioonis kui Pääsküla ja/või Piiteri jooksudel.
Erinevalt mugavusaladest suusatamisest ja rattasõidust, kus
saab nö tirri ja muudki lasta, on maraton ikka tõsiste tegijate
mängumaa - seal naljategemist andeks ei anta!
Pääsküla jooksule eelnes Jizerska maratoni järgselt 5 trennivaba päeva, millest kaks kulusid Tšehhist tagasisaamiseks. Piiteri jooksu eelsel nädalal suutsin ennast Pääskülast saati valutavate lihaste kiuste siiski kaks korda välja ajada. Esimene kord suuskadega ning teine kord joostes. Mõlemal maratonil jäi tulemus tagasihoidlikuks, sest ca 32-34 kilomeetril oli sein ees, mis pani keha alla andma ja jalad kõndima ning ka maratonijärgsed päevad polnud kergemate killast....
Järeldus: puhkamine enne maratoni toob kehva tulemuse ja raske taastumise!
Taastumas.......... Mis kuulus hüppemägi?
Viimase Öö Unistuse ehk Meremõisa rannaalal toimunud ultrajooksu raames vana-aasta viimasel päeval, 1km pikkusel ringil, joostud maratonile eelnes 11 päeva varem läbitud maraton, neli päeva varem tehtud 45km pikkune Pekist Priiks kõnd-jooks ja kaks päeva varem sõidetud 47km pikkune sünnipäeva suusasõit, sekka veel mõned suusasõidud. Joosta oli kerge, suutsin lõpukilomeetritel kiirendada ning peale lõpetamist, seljakott seljas, koos saare naistega veel ka pool kilti autoni joosta. Taastumine oli kiire, aga seoses uue aasta alguse asjatoimetustega sain jooksma alles 3. jaanuaril, kuigi ka aasta esimesel päeval poleks vist probleeemi olnud. Eilse Rakvere maratoni eel tegin kohe peale Saksamaalt König Ludwig Lauf'ilt naasmist viiepäevase jooksulaagri ning olin eile nagu ümbersündinud, joosta oli kerge, vaatamata hullumeelsele ilmale. Suutsin ka vastutuule lõigul ilma liigsete lihaskomplikatsioonideta tempot hoida ning jooksin välja aja alla 4:30, mida ma pole suutnud läinudsuvisest Pärnumaa Võidupüha maratonist saati. Minu eilset suutlikkust viimastel kilomeetritel tempot säilitada iseloomustab vist kõige paremini üks tõik, mille üle Liivimaa "kuulsaimal" luuletajal ilmselt häämeel pole. Nimelt möödusin Contrast ca 5km enne finišit ning suutsin temast selle lühikese lõiguga peaaegu 9 minutit eest ära joosta! Praegusel hetkel seda juttu kirjutades valitseb lihastes nii hea tunne, et kohe peale postituse tegemist teen teoks selle, mida pole vähemasti esmamälu põhjal kunagi suutnud - lähen maratonijärgsel päeval jooksma!!!
Järeldus: treening enne maratoni kindlustab kerge jooksu ja kiire taastumise!
Eilse raja 35-s kilomeeter. Contra veel ei paista...
Tehke järgi või ostke ära, veel parem - vaielge vastu! Mulle mitte ainult ei tundu, vaid eelpoolkirjutatule tuginedes on see nüüd ka teoorias tõestatud, et olen oma tee leidnud ning edaspidine maratoniettevalmistus saab olema just selline, nagu läinud nädalal. Kahju ainult, et see järgmine maraton saab aset leidma alles 4. aprillil, Pääsküla uuel rajal. Enne seda tärminit ei ole igasugu ürituste-sõitude-laagrite tõttu vähimatki võimalust oma maratonikontot täiendada.....

*     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *     *

Joonealust juttu kah: selle nädala pühapäeval aset leidva talvise laulupeo suusamäärimismaratonile on veel kümmekond vaba kohta. Kel soovi head ja viimase hetke ilmateate järgi määritud suusad Otepääl alla saada, siis võtke ühendust mailitsi või telefonitsi, info@haanjamatkad.ee, 511 4179!
Määrimismaraton 2012 sõnas ja pildis!
Määrimismaraton 2013!
Määrdemeister Ivo tööhoos....

2 kommentaari:

  1. Taastav jooks tehtud, vist esimest korda elus maratonijärgsel päeval! 10,7km jäistel rabateedel madala pulsiga - uskumatult hea tunne on praegu!

    VastaKustuta
  2. Holden, sa vist oled veits valesti aru saanud. Sinu treeningkoorumused on nii madalad, et need ei vii keha enne võistlusi taolisesse defitsiiti nagu seda teevad raksed treeningud, pikema aja jooksul. Seega pole sul vajagi millestki puhata. Saad sellest siis aru, kui hakkad oma keha viima treeningute järel ebamugavasse väsimustsooni. Sellele järgnev taastumine aitab viia organismi uuele ja kõrgemale tasemele. Sinu treeningud hoiavad sind pidevalt ühel platool, mis on piisavalt madal ja mis ei nõua puhkust, kuna organism pole väsinud. Kuna treening,aht on madal, siis on iga treening mis tehtud ka maratonieelsel nädalal arendava iseloomuga ja teeb enesetunde paremaks.

    Puhkuse vajalikkusest ja arendavast mõjust saad aru siis kui hakkad treenima suurte koormustega. Aga ma ei näe selleks põhjust- sa juba vana mees, jookse ja naudi seda mida teed. See on kõige olulisem.

    VastaKustuta