Kuna kogu minu sügisene ettevalmistus Tartu Suusamaratoniks* oli pandud vaid ühele ja ainsale kaardile - et talv ja maraton jäävad sel aastal ära, siis polegi midagi imelikku selles, et suurem osa kaasstartijatest mind maratoni stardis ei näinud. Tegelikult ju nägid, sest minusugune suusatolvan (kelle jaoks oli kogu see asi üks paras karneval) hakkas ju paljudele silma, aga ära tundsid mind vaid need, kelle juuresolekul ma suu lahti tegin! Kokkuvõtvalt - äärmiselt kehva suusavormi peitmine karnevalikostüümi taha ning sellega endale juba ette kehva tulemuse eest vabanduse otsimine õnnestus suurepäraselt!
 |
| Võõrana laulupeol! Foto: Priit Grünberg |
Aga mitte see, et ma esinesin Eesti rahva suurimal suusapeol või siis lausa talvisel laulupeol neegrina ehk võõramaalasena, ei saanud põhjuseks selle postituse pealkirjale. Võõrana tundsin ma sellel laulupeol seepärast, et pidutsemise ja nautimise asemel oli vähemasti 2000-3000 osalejat tulnud peole vaikselt nohisema ja nina maas suusarada kündma. Selmet tunda rõõmu sellest, et kusagil Eestimaal on lund, toimub suur suusapidu ja päike särab taevas, murti tati (ja ka mati) lennates ning keppide raginal teed Elva poole, et saada finišis parem aeg või koht, panna ära naabri Vellole vms. Uisutati ülbelt klassikalises sõiduviisis sõidetaval sõidul, sõideti eessõitja kandadel, vahetati laskumistel ilma tagasi vaatamata radasid, loobiti süüdimatult geelipakke maha (loe: raja sisse) jne.
 |
| Vaikus enne tormi? 15.12.15 kell 6:30 Tahvandil. |
Miks? Kas see lõpukoht raiutakse hauakivisse? Kas parema koha eest saab tööandja käest preemiat? Mis jääb selliselt sõidetud maratonist mälusoppidesse alles? Ilmselt eriti midagi peale lõpukoha ja vbla ka aja. Ma ise ka ei mäleta oma kahe aasta tagusest, tumepunases pandud, maratonist ning ka varasematest sõitudest eriti midagi, sest paljud pühapäeval rajal nähtud lõigud tundusid mulle täiesti võõrana, nagu ma polekski alates 2005. aastast kõikidel toimunud maratonidel sõitnudki. Õnneks suutsin enne seda maratoni karusseli pealt maha astuda ning hakata elamusi koguma. Elamusi loodusest, rajast, melust ja nendest vähestest, ca paarikümnest kaassõitjast, kes võtsid vaevaks mõne nalja visata või midagi kostüümiga seonduvat küsida. Aitäh neile ja eriti suured tänud Allan Orasele, kellega koos sai pikalt Palult kohvipunkti kulgetud ning maailma asjade üle arutatud! Aitüma ka arvukale publikule, kes ei pidanud vaevaks tavapärasest erinevat suusatajat ergutada ning häid soove soovida!
 |
| Suusad määrde ja stardi ootel. |
Võite 100% kindlad olla, et järgmise aasta talvisel laulupeol üllatan taas - ja mitte sportliku tulemuse, vaid mõnusa kostüümi ja hea tujuga! Kes tuleb kaasa? Aga veel enne kutsun kõiki tuleval laupäeval, 28. veebruaril, Haanjasse! Nautima suusatamist lausa 100km jooksul....sest toimumas on viies
Haanja Suusa100 - hullud suuskadel!
* Tartu Maraton sõidetakse suuskadega, Tartu Linnamaraton joostakse, Tartu Jooksumaraton on jooks, mis on puuduliku pikkusega maratoni jaoks. Kört-Pärtel maivoi!
Nüüd võiks Inglina kaasa mineku peale juba mõtlema hakata :)
VastaKustutaOlen pikalt oodanud, et seda nautlevat sportimist hindama hakataks, ühe jõudsin ära oodata :)
Ma olen korra rahvariietes mäesuustamise võistlusel osalenud. Ilus Vastseliina seelik tuules lehvimas ja sõitu pidurdamas, sain viimase koha, aga rohkem tähelepanu ja imetlust kui võtja...Tean seda tunnet Ivar...Terv, Mer.
VastaKustutaTegelikult on ju nii Ivar, et need suusatajad, kes "nautlevat sportimist" harrastavad, said võimaluse TM Avatud Raja sõidul osaleda. Võistlejatele mina näiteks küll nende liigset "killer instincti" ette ei heidaks. Usun, et ka rajust võitlusest rajal võib omamoodi rõõmu (adrenaliini) saada/tunda. Lihtsalt igaühe jaoks oma.
VastaKustutaSelliselt sõidetud sõidust, pean silmas seda nina maas suusarada kündma, jääb tõesti maha lõpukoht ja aeg. Ja just seda ma sinna püüdma läksingi.
VastaKustutaEelnevalt, harjutasin suusatamist, lihvisin tehnikat, sõitsin metsas ka mõnuga - vaatasin ringi ja nautisin loodust.
Aga raha eest maratonile minekut pidasin vajalikuks, et panna enda tehtud treeningute ja omandatud tehnika proovile võrdsetes tingimustes teiste suusatajatega.
Seda muidugi ilma uisutamise ja prahita millest juttu oli.
Mul ei ole midagi üksikute karnevalitajate vastu, ka selleks võib põhjendatud põhjus olla.
Kuid kindlasti ei poolda arvamust või üleskutset, et osalejad võiks tulla veelgi rohkem VÕISTLUSELE nautlema karnevali kostüümidega.
Inimeste võimed on erinevad aga võisltlusel on enamasti soov üks, anda endast parim. Ja ma ei tahaks, et minu kõrval, ees või taga liigub keegi kes arvab, et tore oleks seal nalja teha ja naudiskleda. Samamoodi ei läheks ma ju karnevalile inimesi üles kutsuma karnevali ajal t-särgi ja teksade väel tantsimise asemel joogat tegema.
Alati leidub teisitimõtlejaid, kui nad liiga pealetükkivateks ei muutu, ollakse enamasti nende vastu tolerantsed.
Tervitades, sportlik osaleja.
Jah, nii Toivol kui ka viimasel anonüümsel on omajagu õigus, sest kui minusuguseid oleks rohkem, muutuks see kohta taga ajavate sõitjate jaoks segavaks faktoriks. Aga nautida saab ju ka suusariietes, kuid ka seda ei olnud pühapäeval eriti palju näha. Ning sellest on kahju!
VastaKustutaMina osalen ka erinevatel võistlustel ja raha eest, kuid ma ei maksa osalustasu mitte iseenda tulemuse pärast, vaid tunnustades sellega korraldajat suure vaeva nägemise eest.
PS! Toivo, osad klounid sõidavad ka "avatud raja" sõidul võidu ning pärast saunas kiitlevad, kes kellele ära pani! :)
Klounide ja lõbutsejatega ei ole ju TM laial rajal muret. Mahub ära, väikse nalja viskamine või vabam suhtlus on ok, märkimisväärse kiiruserinevuse puhul pole tagant tuleval kiiremal raske rida vahetada ja juba järgmisele eest paistvale seljale mõtlema hakata. Okei, 354 startis üsna eest, kusagilt eliidist või esimesest-teisest grupist olid tippharrastajad tandemit pannud ja vaikselt läbi esimese otsa võistlejatemassi vajunud, aga mis sellest? Järgmine aasta soovitatakse neile juba numbreid jagades minna oma möödunud tulemusele vastavasse stardigruppi ja ei jää enam kellelegi jalgu.
VastaKustutaVõib-olla sain asjast valesti aru ja kedagi ikka segab? Oma kogemus oli valge kitli ja musta parukaga auväärt härrast mööda sõites selline, et tema asetses mingi grupi sees ning mina tuhisesin grupi kõrvalt mööda. Väga viks, grupi meeleolu paistis kah kireva kaaslase kohalolust ülendatud olevat. Aga milles mure - kas oli tunne, et laskumisel võib parukapats naabri suusa alla kinni jääda?
No see 354 ehk siis ma ise vajutasin ikka esimesed 2-3 kilti üsna valusalt, et mitte jalgu jääda. Rulliraja tõusul olid juba kõik tropis koos ning siis enam jalgu kellelegi ei jäänud. Ja edaspidi hoidsin ikka võimalusel nii paremale kui võimalik, nagu etikett ette näeb!
VastaKustutaAga see on ju hea mõte, lasta oma maratonitulemused hauakivisse taguda:
VastaKustutaSiin puhkab kõva harrastussportlane see ja see. ning siis loetelu: TM 20xx - 2345 koht jnejne...