Kuvatud on postitused sildiga heategev pääsküla raba maraton. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga heategev pääsküla raba maraton. Kuva kõik postitused

reede, 1. detsember 2017

Milking cash - ekstra põmmpeadele!

Siin-seal ehk siis tuntud peldikuseinal on Heategeva 15. Pääsküla raba maratoniga seoses üllatavat kiibitsemist märgatud, ning ka mulle sellest teada antud. Kuna ma teatud põhjustel ei taha vastata peldikuseinal, siis vastan siin, omas keskkonnas. Need, kel piisavalt huvi, leiavad minu vastuse üles!
Pääsküla 15. Heategeva raba maratoni võitja Ranno Erala. Foto: Janek Oblikas
Oma tootemi(te) pime jälgimine ja ustav kaasakoogutamine on sel korral viinud imelike tõdemusteni. Neist äärmuslikumad on arvanud, et lisades tavapärase Pääsküla maratoni osalustasule 30% ning seda ülejäävat osa ära kinkinuna teen endast "suure heategija"? Üsna tüüpiline tänapäeva "tõejärgne mõtlemine", kus oma tõde kuulutatakse enne teise omaga põhjalikult, pigem isegi piisavalt tutvumata!
Pääsküla 15. raba maratoni start, esiplaanil oma 101. maratoni jooksev
Margo Siimumäe. Foto: Indra Tupp
Kui keegi viitsiks vähegi süveneda kasvõi seadusesse, siis ta avastaks, et sääraste heategevate rahakogumiste puhul ei jäägi kogujal muud üle, kui kogu laekunud osalustasu (100% osalustasudest) üle kanda eelnevalt välja valitud mittetulundusliku organisatsiooni kontole! Ei mingit lisandunud väärtuse ülekandmist või muud, sada prossa peab üle kandma!
Pääsküla 15. raba maratoni start, esiplaanil Kristjan Kongo. Foto: Indra Tupp
Millest tekib heategevus? See ei teki laekunud osalustasude ülekandmisest, vaid kogu selle kompoti kokkupanemisest, mille tulemina see võistlus toimub ning need osalustasud üle kantakse!
Ehk siis:
- korraldaja töö ega aeg ei ole tasustatud
- ajavõtja Urmas Paejärv (Antrotsenter) teeb oma tööd ja jagab oma ressurssi tasuta
- Auhinnapood OÜ annab tasuta auhinnad nelja distantsi esikolmikutele
- Saarefood annab tasuta oma tooteid lõpetaja paketti
- A. le Coq annab samuti tasuta tooteid sinna paketti
- Enervit varustab jooksu toidutelgi, stardikaare, topside ja spordijoogiga, lisaks lisab oma tooteid lõpetaja paketti
- Võhandu maraton annab kasutamiseks oma telke, gaasipuhureid ja balloone
- haanjamatkad.ee varustab jooksu korraldamist kõige muu vajalikuga, lisaks maksab kõik muud arved - vajaliku varustuse rent, rinnanumbrid, diplomid, TP-s pakutavad joogid-söögid, transport jne
Pääsküla 15. raba maratoni start, esiplaanil ei-tea-mitmendat maratoni
jooksev Ergo Meier. Foto: Indra Tupp
Ehk siis, osalejad kingivad heategevuseks oma osalustasu, korraldajad-toetajad-abilised oma aja ja vahendid! Nii sünnib 2018 eurot, mis kanti Nõmme KJK arvele!

KAS NÜÜD ON PUUST JA PUNANE???

kolmapäev, 22. november 2017

78 - viies häätegu Pääskülas!

Olete te näinud, kuidas aeg lendab? Nõnda küsis üks sõber aastal umbes 1991 ja viskas tipi esimese ühika viienda korruse aknast oma kella välja! Postitusele pealkirja pannes ehmatasin ka ise, et kas tõesti toimus juba viies Pääsküla heategev raba maraton ehk siis justnagu eile tekkinud mõttest on möödas juba 4 aastat?
Nii mindi Pässas novembris 2013....
Tegelikult pole mõtet kiirelt kaduvat aega taga nutta, sest sellesama aja sees on ju palju ära tehtud, nähtud, kogetud ja tunnetatud! Aktiivne olles möödubki aeg kiirelt, aga tõhusalt, jättes ajalukku jäljed, mida siis vastavalt nende sügavusele või olulisusele mäletatakse või unustatakse.
.... ja nii mindi läinud laupäeval!
Pääsküla viieteistkümnenda ehk viienda heategeva maratoni ettevalmistamine algab ca kuu aega enne toimumist, mil esimesed agarad osalejad hakkavad meilboksi pommitama nõuetega regamine avada! Teen siis regamise lahti, ca 30% tavahinnast kõrgemalt. Süümekaid ei tunne, sest kogu osalustasuks makstav raha läheb otse heategevuseks, ehk siis kanname osalustasudena laekuva raha sada prossa edasi nendele, kes seda vajavad! Ca kaks nädalat ehk kümme tööpäeva enne tuleb ära teha AKIS ehk Tallinna linna avalike ürituste registreerimistaotlus, mis vaatamata üleval linnas valitsevale seakarjale, on oma loomuselt lihtne ja loogiline süsteem, muidugi kui oled eelnevalt seda teinud ja tead kuidas protsessi juhtida. Kahe tunniga asi tehtud ja ootame positiivset vastust ca kümnelt ametilt - noorsoo omast päästeni!

Rabaraja murekoht, kuu aega tagasi oli see kurv vee all!
Edasi käin tihedamini rabas tsekkamas, ega äkki taas uputust ei ole? Oktoobri alguses oli essa kilomeeetri kurvis tee peal ca 10cm vett, õnneks taandus see uputus ning rada on vaba. Kuna mul Tallinnas korraliku lao- või hoiuruumi ei ole, pean Võrumaalt varustust tooma, kokku tuleb korralik haagisetäis kraami - telgid, lauad, toolid, märgid jne. Et maratonieelne päev liiga pikaks ei läheks, teen suure osa asju - numbrid, toiduteema ja muud ettevalmistused ära juba neljapäeval. Reedel alustan Cramost, siis telgid püsti, Saarest promotooted ning enne pimedat veel rajamärgistus paika. Õhtupimedas pakin bussi igasugu kraami (toit, jook, nõud, gaas, kaablid, põletid) triiki täis ning hilisõhtul vaja veel paarsada kiluvõikut teha, siis võib magama minna!
Keskus peaaegu valmis, reede kell 15:30.
Kaksteist, pool üks, üks, pool kaks ja nii kella poole viieni välja vaatan kella - und ei tule. Seda juhtub mingi paarteist korda aastas, kui pea on enne omakorraldet sündmusi mõtteid ja muret täis, mis ei lase magada. Kell pool viis otsustan, et ise rajale ei lähe, kuna liiga hästi on meeles Haanja Ultra100 eelne magamata öö ja seejärel raja 25-ndal kilomeetril toimunud sepikoja külastus. Sellest otsusest tekib ilmselt rahunemine ning ärkan äratuse peale, saades nii tervelt 2,5 tundi und! See tundub piisav ning panen hommikul jooksuriided selga.
Teisel ringil oli veel ihhihhii-ahhahhaa. Foto: Janek Oblikas
Kell 9 lähetame teele aeglasemad jooksjad, kell 10 läheb põhimass, mina teiste seas. Sean koha alguses oma tempo paika ning ei lase ennast teistest häirida. Pool tundi 4,22km ringi kohta, eeldatav lõpuaeg siis 5h piires. Kuus ringi olen graafikus, siis läheb korraldamisega veidi aega kaotsi ning seitsmenda ringi lõpus läheb ootamatult raskeks. Kulgen kuidagi kaheksanda ära ja siis eelviimasel ringil, ehk kusagil 36km peal, saab jooksulimiit läbi. Otsas, kõik! Korraldamise koorem ja vaid 2,5h und jõudis kohale! Lonkan lõpuni, ajal pole tähtsust.
78! Krušoviče černe!
Kõik 90 osalejat on kella 16-ks kohal, võistluskeskus ja rada maha, asjad kokku. Pühapäeval kraami lahti- ja ümberpakkimine. Esmaspäeva varahommikul renditud kraam Cramosse tagasi. Eesriie!
Võistluskeskuse juures elav vanahärra imestab alati,
kuidas ma need peldikud üksi kärule saan.... :D
Pääsküla 15. Heategeva raba maratoni tulemusena kogusime kokku 2018 eurot, mis läheb Nõmme Kergejõustikuklubi vähekindlustatud noortele spordilaagrites osalemiseks.

laupäev, 10. detsember 2016

Milking cash, vol 4!

Sest ajast peale olevat palju mett kerre voolanud, ütles karu!

Seepärast selgitaks uuemale lugejale, miks siin blogis on iga viimase nelja aasta novembris-detsembris ilmunud postitused imeliku nimega miskise sularaha lüpsmisest! Asi ei ole miskis muus, kui ühes isehakanud arvamusliidris, kes võttis mingi 4 aastat tagasi suu vett täis ja kuulutas avalikult, et mina, aka dr Holden, tegelen oma korraldatavate sündmuste osalejate puhtakujulise lüpsmisega, sundides neid nende oma raha eest läbima sadat kilomeetrit jalgsi või suuskadel!
Sümboolse tšeki annab üle SK Haanja Rattamaratonid juhatuse liige
Kea Kanger ja selle võtab vastu Nõmme KJK juhatuse liige Anu Vackermann.
Vbla tõesti, olen lüpsja, kapitalist, vereimeja, limukas, timukas jne! Sõltub vaatenurgast, aga igaks kuradima juhuks algatasin ma 3 aastat tagasi ühe protsessi, mis peaks minu "negatiivset imaagot" parendama, nimelt hakkasin tegelema heategevusega! Nüüdseks, kui oleme koos minu poolt korraldet sündmuste osalejate/korraldajate/teenusepakkujate abiga suutnud nelja sügisese Pääsküla raba maratoni korraldamise kaudu erinevate abivajajateni viia kokku üle 5000 euro, võin rahulolevalt öelda, et midagi on tehtud!!!
Täna üle antud sümboolne tšekk!

Eriarvamused on lubatud, aga .....




reede, 1. jaanuar 2016

2015 - siit sealt ja keskpõrandale kokku!

Kui ma umbes-täpselt aasta tagasi kirjutasin siin vaheaastast, siis täna võin öelda, et möödunud 2015 oli sportlikult helge ning eneses selgusele jõudmise aasta!
Best squad of this year - Rainer, Rivo, Härg, Ahto, Tambet & I!
Kusagil veebruaris suutsin heita endalt kammitsevad ahelad ning võtta Eesti suurimat talvist laulupidu mõnuga, mõtlemata sellele, et keegi tuultest tõmmatu kusagil südamekujulise ukseaknaga ruumi seinal temast sel korral aeglasemaid ehk heidetuid vaenab!
Iga kuradima eestlasel oli aind üks eesmärk - olla neegrist parem....
Aprilli alguses sain aru väga tähtsatest märkidest, mida mõned, keda enam pole, ei näe! Katkestasin esimest korda maratoni, sest minu sisetunne ja ka maratoni arst ütles nii! Pidasin ca pooleteisekuise taastumispausi....sest Mallorcal sai üle pandud - 14 päeva ja 1503km ratast....
Enne starti Pässa vol6! Veel on lõbus, 2h pärast on minu kallal dr Aibolit!
Sõitsin koos kaaslastega läbi maailma üheks raskeimaks harrastusratturite sõiduks peetava Paris-Brest-Paris Randonneur 1230km distantsi ajaga 87h20min! Tavainimese jaoks mõistmatut pingutust hindasid oma tunnustusega mõned, kes asjast tegelt ka aru said!
PBP 2015 - testing the limits of a human being....
Võta, aga anna tagasi ka! 21. novembril toimus kahe aasta jooksul juba seitsmes Pääsküla raba maraton, neist neljas heategev! Seekord saime osalejate-korraldajate-avitajate abiga kokku 1505 eurot Nõmme KJK noorte laagritoetuseks. Kes pole kunagi varem heategevuseks raha kogunud ning kogutut üle andnud, ausõna te ei tea, kui hea tunne on midagi sellist üle anda! 
Andmise rõõm on ülim! 11.12.2015, foto Kea Kanger.
Kui ma eelmise aasta 23. jaanuaril käisin välja oma hullumeelse plaani teha 29. detsembriks 2017 ära 99 maratoni ning võtta siis kogu kaader kokku, et ära pidada nii minu 50-s juubel kui ka 100-s maraton, ei teadud ma veel, et mul läinud kevad-suvel siuke paus tuleb, et augusti lõpus Kihnus vaid aasta viienda maratoni purki saan! Sealtmaalt sain nelja kuuga veel 11 maratoni purki, neist 6 detsembrikuu jooksul! TEHTUD! 16 sel aastal, 52 kokku, 47 veel kahe aasta jooksul enne juubelit! Reaalne!
Saaks kaalu alla, oleks lihtsam joosta.... :D
Foto: Pavel
Eilne läinud aasta viimane maraton Meremõisas on minu jaoks siiani mõistatus. Alustasin enda jaoks liiga kiirelt, mitte 7:00, vaid umbes 6:40/km ning peale 7-ndat ringi (joosti kildisel ringil) tõstsin tempot, tuginemas üliheale jooksujalale ning meeles mõlkumas Jõuluvana toodud käsitööõlled ning naise poolt ostetud über-hea värske lõhemari! Korraks mõtlesin, et kas ikka kestan 6:15 tempot lõpuni, aga siis otsutasin sillad põletada ning samamoodi edasi panna! 8-41km läks ühtlases voos vahemikus 6:10-6:20 ja kustumist ei tulnud. Viimane kilt 5:32-ga ning kogu maraton aasta parima ajaga 4:23:50! Arvasin kogu aeg, et olen paras puss, aga võta näpust! Iial ei tea, kust varrest see pauk tuleb!
Ootamatu purakas enne uut aastat!
Kuivad numbrid anno 2015:
Ratas: 7395km, sh MNT 5658km ja MTB 1737km
Jooks: 1057km, sh 16 maratoni 675,2km........
Suusk: 366km ja HÄBI!!!
Kõnd-matk: 137km
Ujumine: 0,25km kusagil spaas....
Pudinaid peale kamaluga veel!
Kokku: 8984km ja 536h - korralik harrastaja aasta!

laupäev, 12. detsember 2015

Milking cash, vol 3!

Täna sai Nõmme KJK-le üle antud Pääsküla maratoni korraldamise abil sihtotstarbeliselt Nõmme KJK noorte laagritoetuseks kogutud 1505 eurot!
Nõmme KJK juhil Anu Vackermannil on igatahes näpp püsti!
Aitüma kõikidele annetajatele ja toetajatele, edu toetuse saajatele!!!


kolmapäev, 2. detsember 2015

Häätegu Pääskülas, nr 46!

Veidi üle 2 aasta tagasi oma kuueteistkümnendalt maratonilt, Poolast Poznanist naastes, tekkis autos oleva seltskonnaga põnev arutelu ühe uue maratoni korraldamise teemadel. Kuigi Eesti rekordi valdaja 100km jooksus Peeter Kirpu käis küll kõvasti peale, et maratoni võiks korraldada tema kodukoha lähedal Stromka ranna ja Kakumäe kandis, siis kaaludes erinevaid miinuseid, otsustasin maratoni korraldada ikkagi oma kodukoha lähedal ehk Pääsküla rabas. Ja kuna uue maratoni puhul olid erilised nii aeg (novembri lõpp) kui ka koht, siis pidi ka korralduslikult midagi erilist välja mõtlema. Kuna vaid pool aastat enne selle uue maratoniidee sündimist oli mind avalikult süüdistatud minu korraldatavatel üritustel osalevate inimeste lüpsmises, siis ninanipsuks tollele ütlejale oli mul algne plaan maraton ära korraldada ning korraldamise käigus tekkinud kulude summa jagada osalejate arvuga, et jumala pärast ühtegi senti korraldaja kaukasse ei jääks!
Pääsküla raba vaatetorn 21.01.2014.
Eesti Maratonitiimi, Nõmme Spordiklubi kergejõustiku osakonna ja Marathon100.com jooksuportaali õnneks siiski nii ei läinud, sest olen tänaseks Pääsküla raba teedel korraldanud juba seitse maratoni ning nendest nelja puhul on maratoni korraldamise tulud kas tervenisti või osaliselt läinud heategevuseks või siis mõne konkreetse projekti toetuseks! Ning seda on märgatud, sest eelmisel reedel olin osaline Eesti Kergejõustiku Liidu hooaja lõpetamisel, kus mind tunnustati kui EKJL Aasta Toetajat! Pean siinkohal äärmiselt vajalikuks märkida, et tegelikult tunnustati selle aukirjaga mitte mind, vaid kõiki neid:
- kes on kahe viimase aasta jooksul osalenud nendel seitsmel Pääsküla rabas peetud jooksul
- kes on maratoni läbiviimiseks osutanud tasuta teenust või andnud oma tooteid - Vahur Leemets ja Nelson Timing, Riho Järvelainen, Toomas Ellmann ja Enervit, Marek Talviku ja Auhinnapood, Hillar Irves ja Eesti Pagar, Siiri Visnapuu ja Saare Delifood, Merike Õun ja Võrumaa Spordiliit, Ergo Tamm ja Digit Reklaam, Harri Seinberg
- kes on kinkinud oma vaba aega maratonide läbiviimiseks - Andrei Doronin, Marika Lilienthal, Jüri Kanger, Indra Tupp, Marie Elise Tupp, Kea Kanger, Tõnu Hendrikson.
Aitüma veeelkord kõikidele avitajatele, sest tänu teile sain ma ise pidada viimase Pääsküla raba maratoni korraldamise käigus tervelt viietunnise pausi ning kogu asja ka nö seestpoolt kaeda. Kuna eelmisest maratonist Valencias oli möödas vaid kuus päeva, tahtsin alustada äärmiselt rahulikult, no nii 5:00 lõpuaja tempos. Õnneks ei kukkunud see mul eriti hästi välja ning kokkuvõttes kujunes välja ideaalilähedane 4:45 tempomeistri jooks. 9 esimest ringi 28 minuti sisse ning viimane ring 27 ja poole minutiga. Poolmaraton 2:22.42-ga ning 46. maraton purgis ajaga 4:44.37, negatiivne split 47 sekundit - täppistöö!
Viiendik maratonist joostud, nägu naerul. Foto: Merilyn Kongo
Ülehomme kell 11 peaks Vändras panema jala joonele, osalemaks vähemasti minu jaoks täiesti uudsel ettevõtmisel - maratonifestivalil. Nimelt pole mina Eestis ainus, kes väheke kiiksuga ettevõtmisi korraldab, Vändras on sajaviiekümne-maratoni-mees nimega Joel Tints ette võtnud lisaks kunagise N.Liidu kuulsaima maratoni reinkarneerimisele (uhh kui hirmus sõna) ka väiksemate nišijooksude korraldamise. Kui kolm ja ka kaks aastat tagasi piirduti Mispo maratonide nime all vaid ühe jooksupäevaga, siis eelmise aasta detsembris oli kavas juba kaks ja sel aastal lausa kolm maratonipäeva. Võib ju küsida, et quo vadis, aga ons vaja? Kui ikka leidub osalejaid, leiab ka tegijaid!
Joel Tints (vasakul) ja Meelis Atonen Haanja Ultra100 sprindidistantsil.
Foto: Külli Leola
Kui nüüd veel sellest kuramuse ishiasest lahti saaks, mis mind igal aastal just novembri lõpus üles leiab, paneks ülehomme ja laupäeval ning ka pühapäeval jala joonele! 39 tundi on veel stardini aega....



teisipäev, 24. november 2015

Seasörk Valencias aka maratón 45°!

Jooksu mõistes lörrilastud suvel tegemata jäänu nõuab järele tegemist. Sest aega on jäänud üsna vähe, vaid veidi üle kolmveerandtuhande päeva. Ja teha on veel palju, mõne jaoks isegi üle mõistuse palju. Minu enda jaoks tundub selle eesmärgi täitmine võimalikuna, sest paljud varasematel aastatel ette võetud ja esmapilgul üsna hullumeelsed katsumused, nagu IM ja PBP, said ju tehtud. Sest midagi peab ju inimesel olema, mille poole püüelda, muidu järgneb vältimatu mandumine. See aga ei sobi minusugusele vabale hingele, ühel ja samal ringil päevast-päeva, kuust-kuusse, aastast-aastasse tiirutamine ning ringiaegade edetabeli pidamine pole minu jaoks!!!
Haanja Ultra100 start 31.10.2015 kell 7:00, -3C°. Foto: Külli Leola
Et mitte enam rohkem tänasida toimetusi (loe: suvel jooksmata jäänud maratone) homse (loe: järgmise kahe aasta) varna visata, hakkasin septembri lõpus otsima lisa kodustele maratonidele ning valik langes Valenciale. Veidike imelik see valik küll oli, sest olen varem selles linnas mitu korda käinud ja seal ka 3 aastat tagasi maratoni jooksnud. Kas just seetõttu, et tookord need asjad seal Valencias veidi nihu läksid, pani kaalukausi Istanbuli asemel Hispaaania kasuks langema, mine sa tea? Igatahes takkajärgi olen valikuga rahul, sest nägin seda mõnusat linna veidi uue nurga alt ning ka ilm oli kõik need kolm seal veedetud päeva lausa suurepärane, maratonipäeval isegi liiga kuum. Oma rolli mängis ka reisi koguhind, Valencia maraton tuli Istanbuliga võrreldes kokkuvõttes üle saja raha odavamalt kätte.
Banco de Valencia peahoone.
Kuna oskasin ligi kuu aega enne reisi lennupileteid ostes täpselt ennustada Lufthansa töötajate streigi lõppkuupäeva, siis pääsesin maratonieelsel päeval kenasti päikese alla kohale. Kuuldavasti olevat elu esimest maratoni jooksma läinud Tiidrek Nurme päev varem sellesama streigi tõttu seigelnud Eestist Hispaaniasse Türgi kaudu!?! Kuigi mul läks marsruudi valikul edukamalt, suutsin ma oma lennulitaka ikka ära saada - nimelt oli lennuki tagauks Frankfurdis õhkutõusmist oodates liiga kaua lahti ning vähemasti ühe reisija tõmbas see lennusaatjate apsakas läbi. Pühapäeva hommikul ärgates ei saanud ma esimese hooga  voodist välja, sest seal kusagil õla ja kaela vahel tegi miski põrguvalu, ehk siis pead keerates pidi kehaga kaasa aitama... Hispaaniale nii omane, meie jaoks aga harjumatu padi oli esimene mõte, kuid siis meenus lennukis ulunud külm tuul! Valencia Trinidad Alfonso maratoni stardini oli jäänud 2,5h!
Finish on the water...
Kuna odavreisi kaalu- ja muude piirangute tõttu koju jäetud valuvaigistavaid tablette sisaldav kotike oli kaugel, jäin lootma mõne hommikul teele jääva apteegi peale ning läksin kella seitsmeks kokkulepitud varasele hotelli hommikusöögile. Veel pool kaheksa polnud köögis kedagist. 7:45 sain oma pool tassi kohvi, kaks odavaimast jahust tehtud röstsaia viilu ja kaks pakikest marmelaadi kätte! Continental breakfast my ass! Peatselt eesootavale ca 4000 kcal kulutamisele mõeldes jäin taas lootma Valencia tänavakaubitsejate unetusele.... Lootus asjatu - ei ühtki avatud apteeki ega mõnda tänavaäärset puuviljaletti tervelt 3km jooksul teel hotellist maratoni stardipaika. Kokkuvõttes kukkus välja huvitav kogemus - polegi kunagi varem seisnud maratoni stardis kangekaelselt tühja kõhuga!
Võistlejad kohtadele....
5 minutit enne starti leidsin üles pakihoiu, see oli miskipärast teises kohas kui 3 aastat tagasi ning nibin-nabin jõudsin ka stardikoridori juurde. Sinna aga enam õigest august sisse ei saanud, sest jooksjaid oli ikka üle mõistuse palju. Kui ei saa õigest august, tuleb minna aiaaugust, ütleb kogenud maratoonari vaist ning nii ka mindi. 13 minutit peale stardipauku ületasin ajavõtumati - netoaeg läks käima. Läksin teele harjumuspärases 4:45 tempos (see on lõpu- mitte kilomeetri aeg) ainsa lootusega kusagilt midagi süüa saada. Saingi - 20-ndal kilomeetril veerandiku apelsinist ja 30 kildi peal tervelt neli kuivatatud datlit. Umbes siis hakkas ka kuumus mõju avaldama ning pidin üle minema säästurežiimile, mis näeb ette kordustega 100m pikkust puhkust ning 900m pikkust spurti. Töötas!
Groucho, el carismàtico "pràctico", oli 3 aastat tagasi veel 4:30 pacemaker.
Kaelakangus hakkas jooksu käigus taanduma või see ainult tundus nii, sest tekkis nö varjutav asendusvalu, eeskätt reitesse. Nälg aga aina süvenes ning 39-nda kilomeetri peal oli kõht ikka nii kapitaalselt tühi, et panin parema suuna sisse ja keerasin esimesse raja kõrval olevasse boksi ehk cerveceriasse ning tellisin vedelat leiba, hispaania keeles siis "una cerveza, por favor"! Toodi, üsna kiiresti, ilmselt saades aru olukorra tõsidusest. Läks alla, üsna kiiresti, tulenevalt olukorra tõsidusest. Ja aitas eluvaimu sisse puhuda küll! Jooksin ka need kolm viimast kilti ära, et maanduda peale lõpetamist medalikõrvasena saadud moonakoti saatel radlerileti äärde, jäädes sinna mitmeks-mitmeks pikaks topsitäieks - "райское наслаждение"!
Elupäästja 39-ndal....
Veel hommikul üsna lootusetus seisus tundunud 45-nda maratoni purkisaamine läks oodatust valutumalt, vaid 100% asfaldijooksust tingitud tüsistused reites andsid veel paar päeva hiljemgi tunda, et miskit on joostud. Põdemiseks mul aga ega polnud, sest juba 6 päeva hiljem tuli Pääskülas taas joonele asuda, sellest aga juba uues postituses!
Kas järgmise Hispaania maratoni rajaskeem? Aerofoto lennukiaknast.





teisipäev, 2. detsember 2014

Ükski heategu ei jää karistamata!

Me kõik tahame ja loodame, et tehes midagi head, kasvõi vaid lootes oma karmasaldot parandada, juhtub kohe varsti midagi ilusat, midagi sellist, mis näo naerule veab ja paneb endamisi ütlema a la: "Näedsa, ma ju ütlesin, et kiida küla üks kord, kiidab küla sind 9 korda vastu!" Või siis, olles varem näiteks liikluses kümme korda kedagi ummikurivi vahele lubanud, koged järsku, et sul on kogu aeg nö peatee ning kõik viipavad ja noogutavad kaasa, et anna minna, sõber!
Lahke või tänav juht..... Foto: rolesrelations.wordpress.com
Hääd lugejad, usun, et te andestate mulle, aga olen nüüdseks veendunud, et see eelnev jutt on puhas teooria, millel pole praktikaga essugi pistmist! Olen oma elus kümneid, isegi sadu kordi pidanud veenduma, et heategu on küll õilis asi, kuid selle kasum on olematu, pigem peaksime siinkohal rääkima kahjumist! Antud hetkel ma muidugi istun oma mätta ostas ja kõnelen enda eest! Loomulikult saab see isik, kellele konkreetne heategu tehakse, otsest kasu. On see siis rahaline, emotsionaalne või füüsiline, vahet pole. Kasu on kasu ning selle kasu otsene tekitaja omalt poolt siis loodab sellest tehtud heateost tulu tõusvat vastavalt siis kas omakasu-
- püüdlikult, ehk siis loodab sellest kasust otseselt midagi tagasi;
- püüdmatult, et vbla muutub sellest heateost ühiskond paremaks, ehk siis kasu saavad kõik.

Medal Heategeva Pääsküla raba maratoni lõpetajale! Foto: Enervit
Mina ja minu tehtud heateod on hetkel kõlkumas nende kahe variandi vahel, ehk siis ma küll loodan, et head tehes saame endale parema ühiskonna ja mölakaid jääb vähemaks, samas loodan ma ikka ja veel, et järsku kusagil kõrgel keegi vaatab ning ühel heal hetkel, kui ta otsustab nii või naa, siis on see otsus minu jaoks ikka positiivne, ehk siis olen ikka mäel...jee-jee.... 
Eelmisel aastal kogusime Heategeva Pääsküla raba maratoni raames 1116 eurot ning see sai üle kantud EKJL-ile ja sümboolne tšekk üle antud Eesti Maratonitiimi juhile Toomas Tarmile. Tähelepanelikud tegijad märkasid, et ka sel aastal oli sama plaanis.....aga siis ühel hetkel juhtus nii nagu öeldakse, et: "karma strikes back"! Eks asjaomased tea ise, kuis ja mis, aga muutsin oma otsust, ning selleaastane kokkukogutud 1350 eurot läheb hoopis Nõmme Spordiklubi kergejõustikunoortele, nendele, kelle vanemate rahakott ei lubaks neil muidu laagrisse minna!
Aasta aega tagasi.....olid ajad!
Aga miks ma sellest kirjutan? No ikka seepärast, et kaks päeva peale selleaastast suurimat heategu jäin haigevoodisse........ishiasega!!! Jah, te muidugi teate, see on ju see Joosep Tootsi haigus, aga te ei tea seda, mis asi see tegelikult on ja miks ta täisjõus mehe voodisse paneb! Tegelikult minu enda viga, sest ma polnud seda kokkukogutud summat veel Nõmme Spordiklubile üle (k)andnud.....kohe teen, vbla saan taas jalule...... :)




kolmapäev, 26. november 2014

Pehmojooksuaeg!

Hetkel valitseb õues vahest aasta kõige kehvem olukord, see vist ongi see paljukirutud sitt suusailm! Ehk siis rattaga sõita on ohtlik, rulle toksida ka ei saa, suusatamisest pole mõtet kõneldagi mitte, kui sa muidugi ei ole naaberrahva sõnavara laenates nn miesten mies, kes suusatab ka ilma lumeta. Ning kui sa juba kord oled looduse poolt tehtud selliseks, et sind näiteks nii sisehallid, trenažöörid kui ka ühe koha peal higipilve sees rattaväntamine öökima ajab, ei jäägi muud üle, kui jooksuga tegeleda. Liiatigi, kui Pääsküla raba on kodust vaid 600 meetri kaugusel! Liiatigi, kui sai endale paar hooaega tagasi soetatud ka kiilasjääl pidavad naeltossud! Liiatigi, kui selle aastanumbri sees on ees ootamas veel lausa 4 maratoni + 2 pikemat marš-brošokki!
James Healy ei vaja mingit testi tõestamaks, et ta on mees!!!
Viimases postituses käsitlesin põgusalt Ateena maratoni ajalugu, kuid oma kuulsusetust jooksust seal ei lausunud ma sõnakestki. Ja ega vist lausu ka nüüd, sest te ju teate ja olete seda ka ilmselt ise kogenud, et meie teele juhtub vahel just selline päev, mis võiks üldse olemata olla. Selline päev, kus ükski asi ei õnnestu, kõik ettevõetu läheb otseteed prügikasti või kehvemal juhul ümbertegemisele ehk siis nö täisnullpäev. Minul juhtus see päev olema sel aastal just nimelt 9. novembril seal kaugel Kreekamaal! Ja rohkem sellest ei räägi, shit happens, you know!
Tolsamal õhtul Ateenas oli aga kõik jälle hää!!! Foto: Jaanika Kindlam
Muidugi on palju parem kirjutada meeldivatest asjadest, kasvõi sellest, et sattusin hiljuti ühe huvitava võrdluse peale - vaid kuus aastat tagasi oli Eesti Vabariigi nö esindusmaratonil, mis toimus Tallinna Sügisjooksu raames, tervelt 87 lõpetajat. Läinud laupäeval oli Pääsküla rabas toimunud heategeval, kümnel ringil joostud, maratonil 72 lõpetajat. Sõber Soonets ütleks selle peale: "не сравни хуй с пальцсэм", aga just seda ma teen, sest kuue aastaga on toimunud spordiharrastajate teadvuses tõsine nihe - enam ei peeta 42,2km pikkust jooksu mingiks müstiliseks ettevõtmiseks, mida suudavad läbida ainult üksikud tegijad. Maraton on läinud massidesse, massid dressidesse ning evolutsioon jätkub. Isegi "heade mõtete linnas" on sellest aru saadud ja õiget maratoni, mitte seda kevadist sõnavääratust, võetakse uuest hooajast mitmikürituse loomuliku osana. Vaatamata sellele, et veel 3 või 4 aastat tagasi ütles Indrek Kelk mulle, et Eesti rahvas ei ole selleks valmis, et maraton neliku arvestusse selle 23,6km pikkuse jooksu asemel lisada. Nüüd on vist siis valmis?
Tegelt oleks see mulle hea väljakutse, aga...
Põhimõtted pole murdmiseks!!!
Veelgi parem on aga kirjutada sellest, et vaatamata miesten miehe kunagistele süüdistusele, et ma lüpsvat oma korraldatud spordisündmustel osalejaid, sundides neid ei tea mida tegema, kogusime juba teist aastat jutti raba maratoni korraldamise kaudu heategevaks otstarbeks üle 1000 euro. Läinud aastal sai 1114 euro suuruse toetuse Eesti Maratonitiim, sel aastal läheb kogutud 1335 eurot Nõmme Spordiklubile, toetama nende laste osalemist talvelaagris, kelle perede majanduslik olukord seda muidu ei luba.
Pässa start nr 4! Foto: Toomas Ellmann, Enervit.
Ja kuna mul endal jäi seoses reedel maha sadanud lumega ning ühes sellega suurenenud vastutusega enam kui saja osaleja ees oma maraton jooksmata, teen selle järele sellel laupäeval Pääskülas, start kell 10! Nagu kevadelgi, kui ise ei julgenud justnimelt vastutuse pärast starti minna! Kes tuleb kaasa? Kas või poolikut või mõnda ringi jooksma? Jooksen ülipehmo tempoga, ca 6:30 kilomeetri kohta! Sest pehmojooksuaeg on käes! Sest talve ei tule ja Tartu maraton jääb kahjuks taas ära!
Pehmo kutsub maratoni jooksma! Happy movember!