Teisipäev, 10. märts 2015

Pasaloppet 2015!

Wikipeedia andmetele tuginedes on traditsioon ehk tava ehk komme inimeste ja põlvkondade vahel toimiv ajaloolise materjali suuline või eeskuju najal edasi andmine. Traditsioon eeldab millegi kordumist - sündmuse, elukommete. Kui nüüd keegi tark läheb murdma traditsiooni, mis on muutumatuna püsinud juba eelmise sajandi keskpaigast (täpsemalt 68 aastat), siis polegi ju midagi imelikku selles, et igati vana ja väärikas Vasaloppeti nimi käänatakse seetõttu Eesti hambameeste poolt kohe Pasaloppetiks, ja põhjusega!
Kuningliku raja 88-s kilomeeter päev enne starti kell 14:00...
Mis sellest 24h hiljem alles oli 10-kraadise soojaga?
Alates 1948-ndast aastast alati märtsikuu esimesel pühapäeval toimunud maailma suurim ja vanim, kuninglik 90km pikkune, suusamaraton lükati Falunis toimunud suusaalade MM-i tõttu nädalajagu edasi ning selline jõhker traditsiooni rikkumine sai kõigevägevama poolt koheselt ära karistatud. Võistlusele eelnenud kahel ööl valitsenud plusskraadid ning Vasaloppeti kõigi aegade soojarekordi purustamine lausa 8 pügala võrra on kindlad märgid sellest, et kellelegi astuti traditsiooni rikkumisega ikka korralikult varba peale.
Pasaloppeti osalejad teel starti...
Siinkohal pean kohe ära ütlema, et minu eelnevat juttu ei tohi mingil põhjusel võtta virisemisena, sest tegelikult olid svenssonid ära teinud tohutu töö. Kehvapoolne suusatalv ei kiusanud mitte ainult Maarjamaa suusatajaid ja maratonikorraldajaid, vaid ka Rootsis oldi veel jaanuaris üsna skeptilised ning valmistati ette 90000 kuupmeetrit (see on terve jalgpalliväljak 18 meetri ehk siis umbes 7-kordse maja kõrguse lumekihi all) lund, mis ka laiali veeti. Halvvasa (45km pikkuse pooliku Vasaloppeti) stardipaigast Oxbergis kooriti peale selle sõidu toimumist mitme hektari jagu lund ning veeti ka see sulavatele suusaradadele. Ehk siis oldi kevade pealetungiks valmis ning saadigi nö nippa-nappa hakkama. Rahvusvaheline telepilt näitas SVT saanide pealt liidrite gruppi üles võttes ilusat valget lund ning vaatamata pekkiläinud stardile oli üldpilt ilus ning 91-st Vasaloppetist pidi jääma ja jäigi televaatajale hea mulje!
Raja 24-s kilomeeter hetk enne liidrite tulekut - lumi on muinasjutt...
8 või siis lausa 11 tundi rajal olnute jaoks on see pilt aga nõrk lohutus. Maratonipäevale eelnenud kahe ööpäeva jooksul ei olnud kraadiklaas kordagi miinuses, pealelõunasel ajal istus elavhõbedasammas aga lausa 7 soojakraadi juures ning suusajäljed tõmmati pehmesse ja märga lumme. Altpoolt tulnud jää toel jäätus ära jäljepõhja peamine millimeeter, mille peal liidriteks pääsenutel oli veel hea lipe, aga juba kahekümnendal mehel oli jäljepõhi vesine. Vahed ca kümnese liidrite grupi ja jälitajate vahel hakkasid kiiresti kärisema ning finišis tehti taas uus Vasa rekord  - 50-s mees kaotas võitjale lausa 31 minutiga!!! See aga omakorda tähendas paljudele eestlastele, keda oli kokku tervelt 124, medalist ilma jäämist, kuna raja seisukord halvenes lausa minutitega ning kuuetunnise lõpuaja tegemine sellistes tingimustes oli ainult tugevate pärusmaa! Paljud kurtsid hiljem, et kusagil 50km kandis hakkas lipe ära kaduma. Suudan siia tuua vähemalt kaks põhjust, miks nii juhtus. Esiteks pani kümnekraadine õhutemperatuur veed voolama ning teiseks oli umbes pool suuskadele alla määritud mitmest tonnist kliistrist rajapõhjas uut suuska ja just selle suusa libisemisala ootamas, et sinna külge kleepuda. Minu teeoriat tõestab ilmekalt järgmine pilt.....
Niiii puhas libisemisala....
Üleeile Sälenis alustanud veidi vähem kui 14000-st suusatajast (registreerunuid oli 15800 ning need kohad müüdi välja 91 sekundiga!!!) katkestas tervelt 10 protsenti, mis on ikka väga suur number ning näitab ehedalt lääne ühiskonna pehmostumist ja mandumist. Eestlane kui kokkuhoidlik hing aga ei saa endale katkestamist lubada, sest kui juba nii kaugele on tuldud ning hunnik raha magama pandud, tuleb iga hinna eest lõpuni tulla! Nii tuligi viimane eestlane Moras finišisse ajaga 11:28! See on vaid 13 minutit kiiremini kui minu Ironman'i aeg!?! Tõsine töö ja tõsine tegija!!! Retsept täiega!
Tartu Maratoni neeger oli pehmo, need
siin on tegijad vennad Vasa finišis....
Ise tegin ka sel aastal Vasa läbi, mugandades õpetaja Lauri õpetussõnu - kui ühe päevaga ei jõua, tee kummalgi päeval pool. Reedel sõitsin Sälenist Evertsbergi testkliisterdatud, aga ebapidava, suusaga, kokku 47km. Laupäeval jätkasin sealt, kus reedel pooleli jäi, ehk Evertsbergist Morasse, karestatud ja ülihästi pidava suusaga, kokku 43km. Koguaeg 6:52, Vasaloppet tehtud, omal moel!!! See-eest saan nüüd täiega öelda, et tean täpselt, millised olud rajal valitsesid enne sõitu!
Viis tundi peale starti finišialas.....troopika!
Kuna jutt on otsas, siis panen veel ühe posu pilte koos pildiallkirjadega siia lõppu:
Peep ja Justyna, mida võtta, mida jätta?
Neljas stardigrupp, isegi esireas on vabu kohti..... :)
Liidergrupp poole maal, keskel hilisem teine Anders Aukland.
Muuseumis oli huvitavaid eksponaate....
Ilmselt eeelmisel korral sama parukaga Vasa läbimise eest pandi
Tõnuke svenssonite poolt automatisk naiste klassi :D
Lahe? Või äkki mitte?
Peasüüdlases Falunis paistis aga lund
jaguvat - terve meetri jagu!

Veel enne starti pani üks korraldaja saan korraliku pasa maha,
tõmmates ilusa pasase joone otse ässade rivi ette! Normaalne!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar