kolmapäev, 5. veebruar 2014

Stressivaba(d) maraton(id)!

Oled sa mõnikord mõelnud, et saaks kunagi sõita suusamaratoni nii, et ei pea ei sõidu eel-, ajal-, ega järel mõtlema sellele, kuidas läks, mis koht tuli või kas see teibitud Tartu mees saab taas sind oma heidetute nimekirjas sättida endast tahapoole (sest temast ettepoole tulijaid ju ei mainita)? Kui need eelnevalt ülesloetletud probleemid on sinu jaoks valusad teemad, siis aitab sinu enesehinnangut tõsta mõni Kesk-Euroopas peetav, Worldloppet’i sarja kuuluv, suusamaraton!
Reedene lumeproov Ammergau orus...
Kuna selle aasta Eesti suusatalv oli taas kiskumas sinna folkloori juurte juurde, ehk peale kolme suvekuu pidi Eestis valitsema veel 9 kuud sitta suusailma, siis otsustasin veel läinud vana-aasta õhtul ennast ja ka paari sõpra kirja panna Austria piiri ääres Saksamaal Ammergau orus toimuvale WL-sarja suusamaratonile nimega König Ludwig Lauf! Ja et kilomeetri hind ei tuleks liiga karm, panime ennast kirja ikka mõlemale – nii laupäeval toimuvale vabastiilis, kui pühapäeval aset leidvale ja SwixSkiClassic’u sarja kuuluvale klassikamaratonile. Olgu siis kohalike maratonidega võrdlusmomendi tekitamiseks lisatud, et ühe maratoni hind oli 48€, kahele korraga sai ennast kirja panna aga vaid 60€ eest.
Austrias meie elupaiga ees, taamal Saksamaa kõrgeim mägi...
Kes seletab lahti, mis mägi ja miks Austrias ehk siis, mis värk sellega on?
Kuni 2000km kodust eemal toimuvatele maratonidele mööda maad sõit on küll üks parajasti ebamugav ettevõtmine, aga vähemasti 6 osaleja puhul on see ajutist, 24-tunnist, ebamugavust ära kannatades rahakotile ikka pöördvõrdeliselt soodsam kui lennusõit. Ja nii sõitsime ka meie – Võrust Oberammergausse keris kokku 2150km ning see võttis ca 26 tundi aega. Aga see selleks, ma ei taha lugejat rohkem kommunaalprobleemidega tüüdata ning lähen kohe kõige tähtsama juurde!
Konkurendid olid juba neljapäeval kohal suuski testimas.... :)
Laupäevaseks uisusõiduks lubati 12 kraadi sooja – käisin õhtul läbi erinevad võimalused kaasavõetud riiete osas ning tegin otsuse, et võin ju teisel ringil juba sooja päikese käes (kehvade lumeolude tõttu sõideti 2x23km ringi) oma vana suusakombe püksid ribadeks tõmmata ning lühkaritega finišeerida, lihtsalt show pärast! Hommikul stardipaigas termomeetrit vaadates tõmbasin õhukese kombe asemel aga tavalised paksemad suusapüksid jalga ja unustasin eelneva. Sest vähemasti auto kraadimõõdik näitas pool tundi enne starti veel miinus kolme kraadi!
Viimane stardirida, päike juba kütab, kaif on ees ootamas!
Stardis läksime koos venna Ivoga kõige lõppu, eelkõige seepärast, et polnud mingit aimu oma võimetest suuskadel ning teiseks ka seetõttu, et möödasõit igasugu kiirelt alustanud lammastest annab hiljem tiivad. Nii ka läks – juba esimestel kilomeetritel lasime oma pulbrisuuskadel endast looma välja ning mõnuga sai möödutud igasugu fruktidest – parukalaadse soenguga naistest, pika valge habemega meestest ning mõnedest tegelastest, kes olid just 5 minutit tagasi vist suusad esimest korda jalga saanud!!! Kusagil 5km peal loksusid jõujooned paika – saime nö omade sekka. Sõit läks mööda alpiaasasid, kus suvel ilmselt vohavad alpikannid. Nüüd aga oli kahelt poolt rada lumi kokku korjatud ning sellest keskpõrandale kokku rada tehtud – asi seegi! Esimene 23km sai kaetud ajaga 1:17, mis tundus endale küll liiga kiire tempona ning see tunne ei olnud petlik – teise ringi alguse tõusudel hakkasid triitsepsid SOS-signaale saatma. Aga see oli ka mõistetav, kuna minu selle suusahooaja ettevalmistus (loe: Tartu Suusamaratoni ettevalmistus) oli rajatud vaid ühele kaardile – TSM JÄÄB ÄRA!!! Ning just seetõttu olid minu käekesed saanud sel hooajal vaid 111km sellist treeningut, kus neid käsi või siis pigem suusakeppe vaja oli. Kogu muu treening oli tehtud jooksuna, ehk siis ainult jalgadele!
Kurat, sihukesel rajal pidime sõitma!!! Pilt tehtud väikesel laskumisel
sõidu pealt. Kell 12 päeval hakkas kirikukell ka veel lööma......
Teise ringi keskpaigas peale metsavahelisi laugeid tõusukesi taas alpiaasadele jõudes võtsin käigu välja, sest päike küttis ning polnud enam tarvidust sooja saamiseks kiiremaid liigutusi teha. Lasin pulsi 125 kanti ja lihtsalt kulgesin - võin julgelt öelda, et kunagiste 30 aasta taguste isa ja vennaga ettevõetud kevadiste koorikusõitude kõrval oli laupäeval raudselt tegu minu elu ühe mõnusaima suusatamisega - tõeline kaif!!!
Sihukese koleda kiviseina alt pidime
2 korda päikese käes läbi sõitma...... :)
Aasadel paunasid tehes nägin ka oma venda mingi 4-5 minutit tagapool liikumas ning otsustasin veel tempot alla lasta, et temaga koos lõpetada. Kulgesin need sõidu viimased 13km kaassõitjatega suheldes, pilte tehes ning tuleviku masendushetkede jaoks ilusaid mägedevaateid mällu tempeldades. Ootasin veel finišikoridoris mõned-kümned sekundid oma selle hooaja esimest suusasõitu teinud venna järele ning sõitsime siis koos üle lõpujoone. Tulemus ja koht ei omanud absoluutselt mitte mingisugust tähtsust, sest kõik muu oli palju olulisem!
Laupäevane after-ski Ehrwaldi parimas kõrtsus.....
Pühapäevase klassikasõidu jaoks, mis kuulus SwixSkiClassicu sarja ning millest tegi ilmselt ülekande ka Eurosport, oli aga Ammergau orul oma plaan. Hommikul hakkas väikeste miinuskraadide juures vihma sadama, mis pidi lõunaks üle minema tõsiseks lumesajuks korralikus plusskraadises ilmas. Veel hommikul telekast nähtud pildid Linzist, Austriast, kus sadas maha meeter lund, panid veidi kukalt sügama. Õhtune otsus kasutada pidamiseks ökovarianti, ehk siis sajast liivapaberit, hakkas tunduma üha õigema otsusena. Aga määrde või selle puudumise pärast põdeda polnud tegelikult mingit vajadust, sest ees oli ootamas taas üks stressivaba suusasõit ilusate mägede vahel.
Taas start ja tagarida! Poolteist tundi peale starti läks lumesadu nii
tihedaks, et pildil olev kopter oli sunnitud ajutiselt maanduma!
Ronisin taas viimasesse ritta, ehk siis startisin ca 2100-nda koha pealt. Karestatud suusk pidas, vähemasti kuni kolmekraadiste tõusunukkide peal ning seetõttu liikusin esimese 9 kilomeetriga mingi 1000 kohta ettepoole. Taas seal alpiaasade peal sai selgeks, et paaristõuget mul sel talvel ei ole ega ka tule, seetõttu lasin käed sirgu ning liikusin pidevalt suheldes-mölisedes (nii eestlaste kui väljamaalastega) vahelduvtõukega ringi lõpu poole. Kuna olin sellele nö lisamaratonile saanud ennast regada vaid 12 euro eest, siis tiksus esimese ringi poole (ehk siis juba veerand maratoni) peal taksomeeter täis ning mingit vajadust kõvaks ajada ning ikka poolvägisi kaks ringi läbi sõita, mul enam polnud. Sest suusatamine, kui inimesele loomuvastane tegevus, peab olema mõnus - mingit mõtet pole ju vägisi, vastu tahtmist, suusatada. Aga just seda see pühapäevane sõit oli, sest niigi vähese lumega kokku kraabitud rada lagunes, suusajälg laperdas, üha rohkem tuli jälje seest maad välja jne. Teisele ringile mineku puhul oleks minu jaoks tegu olnud vägistamisega, mille eest võib paragrahvi alla minna. Õnneks silmasin enne esimese ringi viimasele kilomeetrile suundumist, et ässad on minust paar kilti tagapool teel finiši poole ning analoogselt viimase aja Eesti teatetiimidega MK-sarjas on mul võimalus ringiga pähe saades iseendale disklaff  (sic!) välja kuulutada!?!
Kahelt poolt rada võetud lumega kuhjati keskpõrandale sõidetav
osa kokku. Aga sula tegi jälje parajaks umbluuks......
Astusingi rajalt ilma igasuguste süümekateta maha - vastu tahtmist pole ju mõtet punnida. Aga see ei tähendanud, et ma oleksin loobunud maratoni osavõtutasu eest pakutavatest hüvedest. Järgmist juttu võiksid lugeda kõik kohalikud nö suusamaratonikorraldajad! Peale finišit sai istuda bussi, mis viis Oberammergausse reläksima - suures võimlas sai käia pesemas, süüa puljongit-võileiba, süüa pastat ning juua igasugu jooke, koolast õlleni, nõrkemiseni! Ja kõike seda leboasendis siseruumis vaipkattega põrandal vedeledes, mitte kusagil lageda taeva all lumes või läppuvas telgis maid jagades. Ja seda kõike 30 euro eest (maksin kahe maratoni osaluse eest 60 eurot) maratoni kohta!!! Ehk siis König Ludwig Lauf'i deviisiks peaks olema sentens - osaleja on kuningas ehk siis see "kunn Ludwig ise"!!!
Hetk 500m enne ässade finišit - nr 717 ei saa aru, kus ja kes ta on!
Üheksa meest on nr 717-st mööda saanud...
717 on taipamas, et on jalgu jäänud!
717: "Rikkusin küll mõne mehe finiši ära, aga see-eest sain
8 sekundit peagrupis sõita...
PS! Kui vaatad ülaltoodud SwixSkiClassicu linki, näed seda
situatsiooni videos ja 1:57:10 võid ka mind vasakul märgata.... :)
Kui nüüd lõpuni aus olla, siis käisin ju tegelikult järgmise aasta Königi-reisiks maad kuulamas, grupi maabumist ette valmistamas. Leidsin ka ühe pädeva majutusasutuse ürituse peastaabist vähem kui kilomeetri kaugusel. Ehk siis, kui kellelgi tekkis peale ülaltoodud juttu soov või on huvi juba ammu olnud König Ludwig Lauf ära teha, siis saan mina 2015 aasta König'i plaanimisel abiks olla. Idee ise siis järgmine - reede varahommikul lend Tallinast Münchenisse, sealt transfeer Oberammergausse, rajaproov; laupäev-pühapäev maratonid vabal valikul (suuskade ettevalmistus meie poolt) ning peale pühapäevast after-ski'd lend esmaspäeval tagasi Talllinna. Seltsimehed-naised suusafännid, kiirustage, grupis on vaid 11 kohta!!
Oberammergaus on .....!!!



9 kommentaari:

  1. Ivar, sa oled õigel teel. Ma suhtun kõikidel rahvaspordiüritustel juba viimased 2a nii - tee nii kuidas jõuad ja kuidas mõnus on.

    VastaKustuta
  2. Sai ka käidud ning pühapäeval peale sõitu "lounges" Ivariga paar sõna juttugi vahetatud (eestlasi stardis, rajal ja mujal omajagu kohatud). Eks kõik peab paika, mis ülalpool kirjas. Sai mindud neljapäeval ehk kena 4 päeva suusatamist. Eriti reede-laupäev oli ilus ja andis positiivse emotsiooni, kui oleks ainult pühapäeval olnud ja "ninast-veri-välja" sõitu teinud, ei oleks kaugeltki sellist emotsiooni tekkinud. Logistika väga mugav - kohale sai Münchenist lihtsalt rongiga, suusarajad hakkasid majutusasutusest 100-200m kauguselt (100m teisele poole oli juba mäesuusanõlv), maratoni hommikul buss korjas tasuta kõik linnakeses tänava äärest peale, viis starti. Nagu ülal räägitud, peale finišit buss ootamas ja viis sööma-taastuma-riietuma, sealt jalgsitee majutusasutusse. Ülimugav. Ise sai sama moodi mõlemal päeval sõidetud ning pigem mõnuga võetud. Laupäeval olin küll 23km distantsil - start võttis ikka suu lahti ja muigama. Mingi 500 osalejat, stardisirge lai kui lennuväli, ikka suudeti arvukalt rabeledes sõlme minna ja maoli panna. 5km pärast oli enamikel aur otsas, siis sai juba väga rahulikult lasta. TM või mingi Samsungi start ikka kahvatuvad selle kõrvale. 6000 kesk-eurooplast ühisstardis (et TM-ga võrrelda), see oleks päris huvitav inimkatse. Pühapäeval sõitsin nagu proff, s.t. ilma pidamiseta. Kui profid tegid teadlikult selle valiku, siis enamikel osalejatel lihtsalt juhtus nii - tahke ega kliister ei toiminud, karestatud suusa peale tulin liiga hilja. Sellest tulenevalt nägi rajal päris massilist uisutamist - põhjamaalasele samuti väga huvitav, et klassikareegleid nagu millekski ei peeta. Aga mäed on ilusad, kindlasti võiks igaüks korra seal ära käia.

    Veikko

    VastaKustuta
  3. See, et Ivo talvel esimest korda suuskadel ja kohe maratoni sõitma on küll hea case, aga ega Sul endal ka targem polnud, kuid füüsiliselt oled ikka liigutanud tublisti.
    1965 olin pindluu murruga septembri lõpust kuni novembri keskpaigani kargu ja kepiga käinud ja ega enne ka suurt midagi liigutanud ei olnud, sest terve suvi oli lendamine üle suure Venemaa.
    Hea suusalumi tuli maha juba 5. novembrist.
    20.nov paiku panin Pääskülas suusad alla ja läksin Hiiule. Seal alustati parajasti mingite Tallinna kehakultuurikollektiivide võistlusega 10 km. Sain käigult registreeritud ning oh imet ca 70 võistleja seas esimese kümne seas. Karl Lont tuli juurde, küsis kui vana olen ja saanud teada, et just äsja 24 saanud sõnas: "Sellegipoolest võiksid trenni teha!"

    VastaKustuta
  4. Zugspitze on Saksamaa kõrgeim tipp ja Austriat on ta nähtav jah, sest tipp asub piirile vägale lähedal

    VastaKustuta
  5. Pigem küsimus Holdenile, et miks te Austriasse majutuse valisite (nii luges jutust välja)? Oberammergaus oli reaalselt saadavust küll ja vaevalt see hindki nii erinev oli.

    Veel eelmisele jutule lisaks üks emotsionaalselt põhimõtteline erisus võrreldes Eestiga jäi silma. Kui Eestis on TM suure osa rahva jaoks "Kelgu üritus", H100 "Holdeni üritus" jne, palju on arusaama a la "mis ma ikka Kelgule seda raha viin". Seal orgunnis-linna peal on selgelt aru saada, et tegemist on piirkonna ürituse, nö auasjaga. Palju vanemaid vabatahtlikke abistamas, palju toetavat suhtumist on tunda. Ehk saadakse aru, et isegi kui osaleja otse talle midagi ei maksa, siis ringiga tuleb see raha ikkagi. Loomulikult orgunni köögipoolega kursis ei ole, aga ei usu väga suhtumist, et kui nüüd ei pleki, siis üle minu maa ei sõida. Sinna arusaamiseni on Eestis ikka pikk maa minna.

    Veikko

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oberammergaus on nt praegu booking.com põhjal saadaval veel vaid üksikud ööbimiskohad juba järgmise aasta maratonile. Algselt pidi meie grupp olema 8 inimest ja sellise pundi jaoks ma ei Ober'ist, ei Ettal'ist ega ka Garmisch'ist mõistliku hinnaga majutust ei leidnud.

      Aga selle teise asjaga on jah nii, et ka näiteks Vasal pidi olema nö auasi esindada oma kunagist koduküla ning töötada vabatahtlikuna toidupunktis, teeületusel või mujal, kus abikäsi vaja. Meil on sinnamaani veel palju maad minna, aga vaikselt hakkavad ka meil kohalikud aru saama, et kaudselt jõuab pisku tulust ka nendeni, kui nende piirkonnas mõni suurem üritus toimub.

      Kustuta
  6. Booking.com millegipärast ei anna jah erilist tulemust. Detsembris majutust otsides ei saanud sealt samuti mitte üht ruumi, aga kui minna König Ludwig-Lauf lehele ja valida sealt majutuse alt "Book Your Host", sain vähemalt 40 valikut (lisaks hotellidele igasugu korterid ja majakesed ka). Kusjuures seal märgitud hind paistab olevat vist "tavahind", reaalselt broneerides sain veel odavamalt. Oberammergaus ringi liikudes pea iga teise maja juures oli silt "zimmer frei" ehk ruumi oli, eriti kui veel võrdlemisi varakult planeerimisega peale hakata.

    VastaKustuta
  7. Holdenil on omad kindlad kohad, kust ta saab. Booking.com-ist võib saada tünga.

    VastaKustuta
  8. Kõige kindlam on ikka ise koha peal käia ja otsesidemeid sõlmida. Mida ma ka Oberammergaus just tegin!!!

    Aga pole veel seni (mingi 10 majutusraksu) booking.com'ist tünga saanud. See süsteem toimib!

    VastaKustuta