Kuidas nii? Ilmselt seetõttu, et kuna nt Elionis sõidetakse ka seal 800-nda koha kandis üsna veriselt iga koha eest, siis on ka seni TP-des hakkama saanud nö teine ešelon hakanud massiliselt geele tarvitama. Ja nii kui sealt eestpoolt mõni tegelane saab nö valgustatud, et tema enam loodust ei reosta, siis tuleb tagantpoolt kohe kaks uut prügistajat juurde!
Otsustasin endamisi pidada sellist vaikset, aga visa ja teadlikku võitlust prügistamise vastu kas veendes inimesi geelidest või siis vähemasti pakenditest (kasutage geelipudelit) loobuma. Aga nüüd, kui peale Tartu rattarallit toimus avalikus ruumis säärane postiivne pööre, kus valdav enamus oli selle totaalse läbu vastu, otsutasin põranda alt välja tulla ja asuda selle jõmluse vastu avalikku võitlusse!!!
Aga enne, kui ma toon välja oma juuniteesid võitluses prügistajatega, räägiks asjast veidi laiemalt. 10 aastat tagasi ei olnud probleeme, peale maratone sai radadelt korjatud ainult raputavatel laskumistel pudenenud joogipudeleid, varukumme, pumpasid jms. Prügi (kasutatud pakendeid) radadel toona ei olnud. Jama hakkas umbes 5-6 aastat tagasi, kui sport läks massidesse, massid dressidesse ja iga Juhan tahtis igal kuradi võistlustel Vellole ära teha. Alguses piirduti parema varustuse (kergem ratas jne) soetamisega, siis enam sellest ei piisanud ja appi võeti keemia! Alguses kasutas seda suuremalt jaolt platseebo-efekti pakkuvat pakikest nn Elioni esimene 200 osalejat. Nüüd pasundab iga endast lugupidav veloajakiri või muu meediakanal enne suuremaid rattaüritusi, et Oras või Püta või veel keegi isehakanu soovitavad, et iga poole tunni takka on vaja sisse imeda üks geel, siis kofeiinigeel, siis erguti jne. Vahepeal poleks paha ka endale sisse valada vedelat magneesiumi ja muud solki. Ja kogu see osalejaskond usubki neid kaupmehi ja valabki endale seda solki sisse, aga pakendi viskab metsa.
"OK, ma maksan osalustasu, selle eest võin ka raja ära prügistada." - pmst on säärastel ütlejatel omajagu õigus. On ju igaüks näinud, kuidas Girol või Vueltal või Touril lendavad pudelid kaarega üle grupi kraavi.
OK, ma saan ka need pakendid kokku korjata, aga ma ei jõua oma kahe brigaadiga korraga raja kõikidele kilomeetritele. Enne jõuavad kohale linnud, kes pakid puruks nokivad (sealt jama imevad) või näeb seda vedelevat geelipakki see maaomanik, kelle ma olen suutnud suure vaevaga ära veenda, et rada tema hoovist läbi viia. Mida see omanik sellest prügimäest arvab, et taha mõeldagi. Ja kui nö teadlik prügistaja viskab oma pahna tee peale või rippuva lindi juurde, siis täielik mats virutab selle tagantkätt metsa või teekraavi, mida kaugemale, seda uhkem. Ja sealt me ei suuda kogu prügi üles leida. Mõne pakendi saame kätte paar aastat peale viskamist, aga sadu pakendeid jääbki sinna, sest 15m laiuselt kahelt poolt teed kammida käib üle jõu!
Mis siis teha ehk juuniteesid:
1. Kõige valusam, aga ka kõige kindlam variant - iga rattaürituse juhendis on selline rida:
- prügi tahtlik rajale viskamine väljaspool selleks ettenähtud prahialasid ja toitlustuspunkte toob kaasa osaleja diskvalifitseerimise. Diskvalifitseerimise aluseks on rajakohtuniku otsus, video- või fotosalvestus.
Iseasi on see, kas iga korraldaja viitsib sellega tegeleda - mina hakkan just sellest punktist peale.
2. Pidev pasundamine meedias just enne suuremaid üritusi ja pasundamine ka ürituse kommentaatori poolt enne starti kohapeal. A la rehvikaupmehed maksavad nö mingit utiliseerimistasu, ehk siis kui nad müüvad rehvi, siis selle rehvi hinna sees on ärasõidetud rehvi hävitamise tasu. Geelimüüjad peaks siis kas pakendile lisama, et ära reosta loodust ja igale müüdud geelile kurja sõna kaasa ütlema. Lisaks peaks propageerima geelipudelite kasutamist - käed puhtad ja loodus ka puhas!
3. Mõni tõsine arst võiks teaduslikult ära põhjendada, et ca 2-2,5 tunnise võistluse ajal ei anna geel eriti suurt efekti. Oma kogemus näitab, et geeli läheb vaja võistluse 3-7 tunnil, peale seda ei taha organism enam keemiat nähagi! Ja kui teaduslikult on põhjendatud, et tavalisel harrastussportlasel (noh nt Elioni 200-1000 koht) ei ole mõtet nii lühikese võistluse ajal keemiat tarbida, äkki jääks ka risustamine väiksemaks.
4. Enne starti tuleb teadlik ja teistele eeskujuks olev rattur oma stardikoridori ja laseb sisenemisel kõik oma geelid ja tuubid oma stardinumbriga varustada (vildika abil). Sellega ta näitab kõigile ümberkaudsetele, et tema ei viska pakendit loodusesse!!! Proovime Tour de Rõuge'l seda teha!!!
5. Loon vähemalt oma võistlustele rohkem ametlikke prahialasid. Selle ala kahes otsas olevad liikluse reguleerijad korjavad kohe peale lõpu-ATV möödumist tee puhtaks ja 5 min hiljem on loodus puhas!
6. Kas kellelgi on veel häid ettepanekuid, mida teha? Pange oma ettepanekud siia kommentaari või mailiga aadressil info@haanjamatkad.ee
Kahju, et selle postituse illustreerimiseks ei ole mul fotosid. Käsi pole lihtsalt kunagi tõusnud sellest prügimäest pilti tegema. Aga hakkan pilte tegema, ka selline šokiteraapia on mõjus!
NO PARASAN! NULLTOLERANTS PRÜGISTAJATE SUHTES!!!
PS! Mul endal saab kohe aasta hetkest, kui ma tarbisin eelmise aasta Saku100-l oma elu viimase geeli. Käis selline krõks sees ja sain aru, et kui ma ei suuda ennast kiiremaks-paremaks-tugevamaks-osavamaks treenida, siis ei aita mind paremaks muuta ka see väiksesse pakikesse kontsentreeritud energia. Ja kui nö pudru ja maatoidu pealt ei jõua näiteks TRM-il esimese 500 sisse, siis ei jõua, vahet pole!!!
Igati hea algatus, mida toetan kõigi jäsemetega! Siiski on mõni "aga" ka minu meelest. Esiteks- kas prügialadest on siiski väga palju tolku? Üldjuhul ju niiii palju pakendeid ka rajale kaasa ei võeta, et need särgitasku ära ei mahu. St kui täis geelid mahuvad taskutesse ära, siis tühjad geelid peaksid seda enam mahtuma. Seega ilmselt pole küsimus prügialade arvus ja/või tiheduses, vaid selles, et tühi pakend lendab suurel osal metsa prahialade olemasolust või olematusest hoolimata. Ise tarvitan küll geele ja värke, eriti lühematel sutsakatel, kuid tavaliselt läheb meelest need rajal kusagile minema visata, seega tühjendan taskud alles finišis. Geelide toimimise või mittetoimimise kohta ütleksin niipalju, et mulle tundub, et minu puhul mõjuvad teinekord. Mõnikord lihtsalt juhtub, et võistlusele eelnevatel päevadel läheb õige toitumine käest ära, siis on rajal ka vahel kuri karjas olnud kui tuubikeemia tarbimata. Samas järgmisel Elioni etapil püüan meeles pidada ning proovida ilma sõita. Kui mõni arsti/sporditeaduse tudeng soovib teha uuringut "keemia" (tegelikult üsna mõttetu sõna, kogu meie söök ja jook on keemia, mitte mõni muu teadus), siis olen vabalt nõus katses osalema. Mis puudutab nulltolerantsi või geelide märgistamisse, siis mõlemaga kahe käega poolt, olen isegi nõus oma geelid märgistama. Kahjuks jääb sel aastal vist tuuril osalemata, aga hea oleks, kui see mõnel muulgi võistlusel sisse viidaks.
VastaKustutaProovin sellise väikese mõtte panna. Sa siin lõpus ütled, et ei aja ise enam sodi näost sisse. aga ehk oleks kasuks ka see, kui Sa lahti veidi kirjutaks, kuidas sa lahendasid energiad geelidega ja kuidas sa seda teed nüüd ilma. Kas asendasid selle, kui siis millega jne. Püüaks inimeste teadlikust selles osas ka veidi tõsta. Ma kunagise suitsumehena ütlen, et: Midagi on ju asemele vaja pakkuda noh! :)
VastaKustutaVäärt algatus! Seejuures kripeldab, et ega ma ise ka puhas poiss pole ja hea meelega teeks tehtu heaks kuidagi.
Ma pole seda geeliasja asendanud, olen lihtsalt jõudnud sisimas tõdemuseni, et minu jaoks ei oma tähtsust, kas ma olen näiteks TRR-il geeli abil 655-s või ilma geelita 755-s. Vahet pole ju tegelt. Pikematele, üle 6h, võistlustele (Suusahunt, Haanja Suusa100) olen kaasa teinud sellise rasvase vorsti-juustu-võileiva, aitab küll. Senisel kõige pikemal võistlusel, Tahko180-l (aeg 14:23) sõin lausa fooliumisse pakitud makaronivormi ja jõin piima peale....
VastaKustutaToetan su algatust kahe käe ja kahe karvajalaga! Ise olen sellises tempos sõitja, kes aja kokkuhoiu huvides võiks tühja geelipaki kraavi visata aga ei tee seda kunagi! Kõik tühjad geeli- ja batoonipakendid leiavad koha mu rattasärgi all. Jutud, et pärast ei saa rattariideid geelist puhtaks on hülgemöla!
VastaKustutaAga nõus ei ole sellega, et üle kahe tunni kestvatel, Elioni taolistel sõitudel ei lähe vaja lisasüsivesikuid. Kes ikka "pulss punases" sõidab, vajab üle 1,5h kestval võistlusel lisaenergiat. Kindlasti on erandeid aga keskmine rattur võtab iga poole tunni tagant ühe väikese (30g)"laksu"
Väga tubli.
VastaKustutaIse küll geele ei kasuta, aga olen aru saanud, et kui see pakk on tühi siis ümbrus kleepub ja vist ei taheta tasku enam panna.
Normaaloludes suudad varuda kuni 2h jagu rabelemiseks energiat kõhtu. Kui juurde ei saa, siis ei jõua. Kui pugid liha ja pekki, siis see ei seedi ära ja selle asemel et veri lihastes oleks, passib ta sul maos. Nii et mida seeditum asi - banaanid, glükoosid, geelid, joogid seda rohkem jõuad.
Ja tarbima peab siis kah 30 minti ennem, kui power ota saab. Seedimine võtab ikkagi natukene aega.
Kui pilti tahad, siis käi natukene rattaralli rada läbi, arvan et osa vedeleb siiani.
PS! ise üritan oma prügi kah tasku toppida, aga vahel järgmist asja otsides või prügi lisades avastan, et tasku ununes lahti ja palju tühjemaks saanud - tagasi selle pärast nüüd küll ei hakka minema, aga teadlikult ei reosta.
Kasutage mett, see pea üks ühele tavalise geeliga, toimib mis mühiseb ja pele selle veel odav ja tervislik.
VastaKustutahttp://velo.clubbers.ee/foorum/viewtopic.php?f=10&t=29924&hilit=geel
Geelist kasu - eitamata, kindlasti ka treeningtsüklis valku sisaldavatest preparaatidest.
VastaKustutaRõuge Elioni prahialad olid asjalikud. Korraldaja peaks panema prahialade kohta info ja väljapool mahaviskamine kindlasti keelatud.
Eks palavaga vastik ole kui geel särgitaskus ihu külge kleepub, kuid olen püündud tühja paki alati tagasi panna.
Omaette huvitav võiks olla aga näiteks 2-3 kohustusliku PIT-stopi tegemine 2-4 tunni maratonidele, nt ka Tartu Maratonil suusad alt, joogi- ja söögipaus ning edasi. Kui tingimused määratud ja võrdsed, ei tohiks ka eliidis sõitjatel olla virisemist.
Võtta näiteks Norra maraton, kus kolmekilose koti tassimine algusest lõpuni kohustuslik. Miks siis mitte pitstop kui rahvasportlased niiehknii peatuvad ja söövad.
Üks kuulsamaid prügistamise videosid on siin
VastaKustutahttp://www.youtube.com/watch?v=D4XxCZagAjk
Raul
Üks mõte veel- ehk oleks mingist Facebooki algatusest kasu? :)
VastaKustutaVaikselt toimetame, kui valmis on, annan teada!!!
VastaKustutaÜks mõte:
VastaKustuta* Panna finišikoridori lõppu suured prügikastid veelgi suurema sildiga "Nüüd on õige aeg oma tühjad geelipakid ära visata!"
Häbi neist mööda minna, kui midagi ära visata ei ole :)
PS! Ma otsustasin Holdeni kampaania peale, et enam geele-batoone ei osta vaid keeran söögid ise kokku ja pudelid taaskasutatavad. Eks siis näha ole, mis saab.
Hea algus, Eric! Ise sõitsin täna Tour de Rõuge II etapi raja läbi. Kaasa võtsin Camel-back'iga 2 liitrit kraanivett, ühe 0,75 liitrise pudeli Arcticu sidrunijooki ja mõned Axa müslibatoonid. Esimesed 40km sain veega hakkama, siis sõin 3 batooni ära (paberid püksisääre vahele)! Kui ca 4km enne lõppu läks kett katki ja seda ei saanud suure sääskede konsentratsiooni tõttu parandada (ca 100 sääske liitris õhus), siis peale paari tõusu jooksmist sääskede eest läks ka see Arctic peale. Lõpuks sai sõidetud-joostud-tõukekat pandud 62km, tõusumeetreid 1057 ja aega läks 4:29. 2 liitrit vett, 3 müslibatooni ja pool liitrit Arcticut, palju pole ju vaja - nälga ja janu ei tundnud...
VastaKustuta