Neljapäev, 9. juuni 2011

Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus!

Kõigepealt definitsioon, aga kas seda vajagi on? Iga mats saab aru, et kui väljas on kuum ilm ja juua ei ole, siis tekib janu. Aga mis tekib siis, kui kanda ca 30-kraadise kuumusega pikki rõivaid, saapaid ja mütsi-buffi ning kindaid ja veel lisaks metsas tugevalt rahmeldada ilma joomata? See ei ole enam mitte peene nimega dehüdratsioon, vaid puhas KUVALDA!!!

Aga kõigest järjest. Täna oli plaanis Jürihani orgu sild ehitada - TEHTUD!!!
Tänu talvele, kes langetas lähedusse kaks kuuske ja tänud firmale TRENDWOOD tasuta prusside eest!
See sild sai tehtud ja Jürihani org ka Rõuge Tuuriks ära tähistatud. Edasi sai suundutud Rabadumäe kanti, puhtaks sai lõigatud nii see Rabadu- kui ka kurikuulus Sikamägi. Järgmisena oli kavas ammutuntud rajalõigu Jaanimäe-Kurgjärve (tuntud ka kui Haanja100 lõik 8-13km) puhastamine. Eeldasime, et seal on palju puid rajal ees ja varusime kaasa ka veidi jooki. Aga juba esimene tõus ja selle järgne sirge näitas ära, et täna läheb pikalt. Kümned kuuseladvad olid laskunud sarapuuvõsale ning moodustunud oli totaalne puder-kapsas - vahepeal ei saanud neid raisku lõigates isegi aru, kummalt poolt sai sisenetud ja kas me üldse rada lõikasime - nii segamini oli kõik. Juba enne Jõõrdõmäge oli kaasavõetud jook otsas ja janu hakkas piinama. Lootsime Kaarataudsa-Kuuda kiirtee kähku puhtaks teha ja jõuda Uraojani (see on see oja, mis vahepeal jõeks kasvades viib meie ehitatud sildu ära - kui keegi nägi videopilti Rõuge Elionilt, kus oja ületusel nipleid pandi, siis just see oja). Aga enne ojani ja joogini jõudmist läks veel niipalju aega, et hakkasin juba segast peksma - süüdistasin oma venda Ivot, et miks ta seda pöördekohta ära ei tähistanud (kuigi pöördekoht oli ca 30 meetrit edasi) jne. Ühesõnaga - kapitaalne kuvalda hakkas kohale jõudma, tundus, et suulagi on kusagil kohe silmade all ja see kuivab nii, et ei saa rääkida. Kohe-kohe olime jõudmas ojani....aga sinna jõudes avastasin, et ojas vesi seisab, ehk siis mingi hetkeni voolanud oja oli muutunud seisvaks veekoguks - vesi ei voolanud. Seal olev vesi ei voolanud ilmselt kopra tõttu ära ja uut vett põua tõttu juurde ei tulnud. Seetõttu polnud seal ojas olev vesi ka joogikõlbulik ning see lõpetas meie tänase tööpäeva.

Oma hääle või siis pigem kõnevõime sain tagasi peale Haanja poe külastust - senini levis kurgu kuivamine üle kogu keha - tunne oli nagu käsnal, mida nö tühjaks väänatakse.....loodan, et seda tunnet ei pea kogema ühelgi ratta- või muul võistlusel, sest peale selle tunde saabumist on asjaga kohe KAPUTT!!!!!!!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar