Veebipäeviku algseks eesmärgiks oli tutvustada teed raudmeheks saamiseni. Peale kolmekordseks Ironman'iks saamist kajastan siin oma erinevaid ettevõtmisi spordiradadel - kas siis ise osaledes või korraldades!
Vahel harva, kui miskit sita keema ajab, tõmban üles purje, et oma arvamus välja öelda!!!
kolmapäev, 6. aprill 2011
8 päeva sadulas, ca 31h ja 735km!
Kõigepealt üks lisandus eelmisele postitusele: väike videoadrekas Montgo'lt laskumiselt!
Aga selle postituse juurde tagasi tulles - te ei tea, kui raske on siin kuuma päikese all sulgeda ennast tuppa ja asuda kirjutama. Aga ma püüan, sest eelmine postitus ületas 200 lugemise piiri, püstitades selle blogi absoluutse loetavuse rekordi. Järelikult, kui on lugejaid, siis tuleb minul olla tegija.
Kui nüüd pealkirja juurde tagasi tulla, siis tegelikult näitab ju see, et kohapeal oldud 10 päeva jooksul olen 8 päeva pedaalinud, ühe päeva roninud ja ühe päeva puhanud (eile). Kui jagada tunnid kilomeetritega, saame kesmiseks kiiruseks ca 23,5km/h. Kindlasti oli esimestel päevadel rattasõitude kiirus suurem, sest sõitsime suurema pundiga siledamatele teedel, viimastel sõitudel on aga terad ja sõklad eri marsruute läbinud ja sõidud on toimunud peamiselt mägedes, sest kodumaal saame me suve jooksul seda lausikut sõkkuda, niiet vähe pole.
Sellist paari-kuni-nelja protsendist tõusu saab väikese kassettiga maantekaga mõnusalt kerida ja õiget pulssi hoida, kui nurk läheb veidi järsemaks (üle 5 kraadi), siis liigub ka pulss üle alumise läve. Tänasel sõidul Parcent'ist Castello de Castell'i läks ühel hetkel nurk 11 kraadi peale, siis pani ka pulss kohe punasesse. Laskumistel pulss eriti madalale ei lasku, sest adreka laks on korralikult üleval - igas kurvis käib ikka mõte peast läbi, et kas pidama saab. Kardan, et peale laagrit pean maantekal hakkama klotse vahetama ja järgmisel korral sebin veidi rohkemate hammastega kassetti peale.
Kuradi-kurat, see nett või siis pigem selle tööpõhimõte on üles ehitatud vist vilkuri mootorile, kord on, kord ei ole. Pean tänaseks lõpetama, sest nett ei toimi kohe mitte kuidagi. Äkki homme jätkan või tekib homse sõiduga midagi huvitavat, millest kirjutada. Ah jaa, egas siin asja väga tõsiselt võtta ei saa, täna tegime siesta ajal peatuse väikeses Orba nimelises linnakeses ja tutvusime kohaliku cerveceria'ga. Polnd paha, ütleks üks mees!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar