Kuna trennist pole viimase kahe nädala jooksul eriti võimalik kirjutada, siis kribaks hoopis sellest, mistõttu trennid tegemata jäid.
Sügisel tekkis üks mõte korraldada Eestis uisumaratonide sari. Tegelikult sai see mõte alguse juba kevadel, kui sõitsin Peipsi järvel Kalevipoja uisumaratoni raames 100-t kilomeetrit uiskudel. Nagu vist kõik teavad, muutus see võistlus (oli samas ka EMV 100km uisutamises) parajaks farsiks, kui peale teise 25km pikkuse ringi läbimist ei saanud enam ei korraldajad, ei osalejad aru, mis toimub. Rada oli muutunud uisutamise jaoks olematuks, ujumise jaoks oli veel liiga madal - 10cm vett. Keegi rääkis, et võistlus on katkestatud, TP-des olevad inimesed ei teadnud midagi. Mul oli 65km läbitud, kolmanda ringi lõpuni jäi veel 10km, sellest 4-5km vett ja 10km jääd. Mind võeti rajalt maha põhjendusega, et võistlus on lõpetatud. Meid (olin koos Tõnukesega) viidi finišisse, kuhu jõudis just võitja Kert Keskpaik kolmandalt ringilt. Veidi hiljem tulid veel ka II ja III koht. Mind võeti maha neljanda koha pealt. Kes teab, kuidas oleks võistlus lõppenud....
Siis kirjutasin hetkeemotsiooni ajel sportinfo.ee-s, et kurat, teen oma uisumaratoni. Hiljem pandi mind Klubi Tartu Maratoni poolt tanki ja söödeti ette hollandlastele, kes hirmsasti tahavad oma KNSB (kuninglik hollandi uisu föderatsioon) sarja ühte etappi Eestis pidada. Võtsin Tarlapi Tarmo, Leemetsa Vahuri punti ja tegime sarja. Käigu pealt lisandusid veel ka mulgid eesotsas Loit Kivistikuga.
Seega olen trennide asemel tegelenud jää valamisega, esialgu Pühajärvele, nüüd juba Tamulale.
Homme, kui tuisk on vaibunud, ka mõned pildid jää tegemisest.
Tegelikult on jaanuaris juba 31 treeningtundi täis, nii et pole pahaaa....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar