Mina ja Tartu Maraton - 30!

Jah, just täpselt 30 aastat tagasi, tol kaugel ja hallil 1982 aasta talvel, seisin ma 14-aastase tattninana Tartu Maratoni stardikoridoris ja ootasin pauku. Nahkpintsakut mul siis veel polnud, Savoy ball Linnahallis oli ka veel nägemata, alustasin oma tõeliseks nõukogude meheks saamist Matu lahinguväljal. 30 aastat on piisavalt pikk aeg, et meelest pühkida pisiasjad, nagu mis mu stardinumber oli, mis suuskadega ma sõitsin jne jne. Mäletan vaid, et startisin sealt kusagilt 4700 piirimailt ja kogu sõit oli üks hirmus trügimine, lõpukohaks kirjutati midagi 1500 kanti. TP-des pakuti ehtsat viinerit, igapäevaelus oli see kraam tavamüügis ainult Ida-Virumaal, Tallinna paremates poodides ja rajoonide partkomide puhvetites.

1983 olin juba veidi suurem ja tugevam, murdsin ennast esituhandesse (vist 958 koht). 1984 toimus järsk esiotsa osalejate kvalitatiivne hüpe. Kuigi ma sõitsin toona lausa pool tundi kiiremini, kui aasta varem, paranes minu lõpukoht ainult 30 võrra. 1984 oli see aasta, kui maratonist sai laulupidu, oma mäletamist mööda ületati esimest korda 10000 registreeruja piir. Kuna ma olin poisieas hilise kasvuga ja just aastatel 82-85 kasvasin kokku ca 30cm, siis polnud pidev tulemuste paranemine mingiks üllatuseks. 1985 aastal sõitsin välja 245-nda koha. Samas ajavahemikus toimus suusatamises ka nn uisurevolutsioon, mis oma kõige naljakamas vormis päädis sellega, et mingil aastal (kas 84 või 85) oli stardist kuni esimese TP-ni sõita klassikat, edasi võis võtta vabalt. Ehk siis mingi 15 aastat enne FIS-i skiatlom'i või double-pursuit'i (võimisiganestanimikaeiole) tehti Tartu Maratonil juba suusavahetusega sõitu. Mind ootasid esimeses TP-s madalaks käiatud ninade ja lühemaks lõigatud sabadega uisusuusad ja pikemad kepid. Olid ajad.....

1986 olin siis valmis, et murda Tartu Maratoni esisajasse. Jõudu oli, aga mõistust nappis. Kusagil rajal kellegi poolt loetud saja piires oleva koha hoidmine oli nii tähtis, et unustasin toitumise ja kusagil 10km enne lõppu väänlesin krampides, mis lõid vist igasse lihasesse, mis vähegi tööd tegi. Nö läbi häda tookord saavutatud 141. koht jääbki vist kõigi aegade parimaks. Veel aastal 2007 (lõpukoht 217.) olin välismaalasi välistades täpselt samal - 141. kohal!!!

Kokku on tänaseks läbitud 13 Tartu maratoni, tahaks veel 17 läbi sõita. Miks just 30, mitte vähem? Kunagi 5 aastat tagasi, kui olime Lobamoka ja Reedi Teeduga Vasaloppeti raja 8-ndal kilomeetril rada proovimas, palusime ühel Rootsi vanahärral meist pilti teha. Pilt tehtud, sai vanaga ka vähe lobisetud. Küsimuse peale, et kas ta ise ka Vasat sõidab, vastas mees, et minu Vasad on tehtud - 30 tükki, ja sellega nn punane number välja teenitud (punase numbriga saavad Vasal startida maratoni 30 korda läbinud)! Nägin siis mehe silmis sellist uhkuse ja kadeduse segust pilti. Uhke oma saavutuse üle ja kade meie peale, kes me toona olime veel seal 40 tuuris. Olen selle peale mõelnud ja ka endale sihi seadnud, et kunagi tahaks lapselast põlve peal hüpitada ja rääkida talle oma kolmekümnest Tartu Maratonist!!!

Nagu eelmises lõigus sai juba öeldud, on minu eesmärgiks kokku 30 Tartu Maratoni läbi sõita. Just nimelt läbi sõita, mitte võistelda. Pole isegi pühapäevase sõidu pärast oma tavalisi treeningplaane muutnud, sel nädalal on kirjas juba üle 8 treeningtunni, täna-homme teen enne pühapäevast veel paar-kolm tundi juurde.....ja võtan ka maratoni sellise kõva treeninguna. Lahinguväljal näeme, rsk!!!


PS! Kui mõnel lugejal on midagi küsida maratoni, riietuse, määrimise või muu kohta, andke kommentaarides tuld!