Head uut....

Pealkirja taha võib igaüks kirjutada, mida hing ihkab! Neile, kes ei taha või ei suuda, annan variandid:
1. ... aastat!
2. ... hooaega!
3. ... elu!

Ise valisin selle kolmanda variandi, sest olin 1. jaanuari hommikuks jõudnud allakäigutrepi tippu! Kuidagi imelikult kõlab see kõnekäänd, aga kui ikkagi allakäigu tulemusena mitte ei lähe tulem väiksemaks, vaid ikka suuremaks, siis tulebki jõuda allakäigu abil üles. Ehk siis minu näite varal nägin ühte sellist numbrit, mida ei lootnud enam elus näha (vähemasti oma all kaalul)!?!?!?!

Oleks ma Lennart või Ansip, karjuks kõva ja kõlava häälega: "Tule taevas appi!" Aga nii kõva mees ma ei ole, ma pean ise oma probleemiga hakkama saama. Ja probleem on olemas, tunnistan!! Kas kaalujälgijatel ei ole sellist rühma, nagu on AAA-l või siis nagu need netihullud. Olen viimasel kuul täheldanud, et suurem magu nõuab rohkem süüa ja nälgimine (ehk siis toidu mitteandmine) mõjub väga halvasti! Mis teha?

Kunagi jõulupühade aegu sain kaheks päevaks ratta selga ja hakkas juba mingi fiiling tekkima, aga see läks kähku mööda, sest jõuluks lubatud lapse voodi oli vaja vähemasti uueks aastaks valmis teha. Rabelesin siis voodit teha ja uueks aastaks valmistuda, trenn jäi kannatajaks, lihtsalt polnd aega!!!

Aga voodi sai aus, kel soovi, teen ca 400 eest samasuguse ära!

1. jaanuaril vedasin ennast trenni - ei hoolinud enam muust mölast, sest liigutada oli vaja. Sõitsin Harku tagumisse parklasse ja sealt liikusin oma imika-ringile. Teel sinna kohtasin ka ühte suusatajat - tõele au andes oleks saanud kehva suusaga mõnuga ka suuska sõita. Aga minu eesmärk oli minu imikarada ja vormi testimine. See testimine näitas ikka kohe, et sel aastal jäi vorm ostmata (loe: treenimata). Samal rajal (ca1,1km) sama keskmise pulsi juures (ca 139 lööki/min) jäi keskmine ringiaeg ca poolteist minutit mulluse novembri (2010 siis) vormile alla. Veelgi paremaks asja või siis seisu illustreerimiseks võin öelda, et selle aasta tulemus on tervelt 14,6% kehvem kui aasta tagasi. Ehk siis ma olen tervelt kuuendiku võrra kehvemas seisus kui aasta tagasi.

Harku mets 1.1.2012 kell 14:30

Aga pole hullu - juba homme hommikul ootab ees 1500km sõitu lumelaagrisse Tšehhi Vabariiki. Saame seal reede õhtul ja laupäeval väikse trenni teha, pühapäeval aga stardime koos 16 kaasvõitlejaga Jizerska Padesatka suusamaratonile. Juba noore poisina teadsin, et on olemas Jizerska (piirkond) Padesatka (50) maraton, sest mul käis omal ajal kodus tšehhi superspordiajakiri STADION!!! Nii et veel üks poiskesepõlve unistus saab täidetud! Mõnnna! Tegelt on tore neljakümnesena välja elada neid nö poisikesepõlve asju, või siis pigem hea, et on olemas võimalus täita noorpõlve unistusi!!! Aga selleks me ju elamegi!!!!

Harku mets 1.1.12, paremal viimane laskumine, vasakul viimane tõus..

Järgmine postitus juba Harrachovist, Sporthotel Bohemiast. Nägudeni!!!