teisipäev, 2. märts 2010

Oops, ja kuu jälle möödas

Kiire, kiire, kogu aeg on kuidagi kiire. Jäävalamised, suviste ürituste ettevalmistused, lume rookimine, mure väheneva küttepuu koguse pärast - nii ei jõuagi kuhugi!

Aga üleeile oli tähtis daatum - pool aastat jääb aasta peaeesmärgini. 29. augustil kell 8.00 antakse Saku kandis start Eesti ainsale täispikale triatlonile, ironman'iks ei tohi seda nimetada, sest pole vist õiguseid ostetud.

Mida jõuab veel poole aastaga teha? Kõigepealt on ilmselt vaja hakata tegelema võistluskaalu vähendamisega, sest siis on lihtsam ratast vändata ja kindlasti on lihtsam joosta. No üks 10 kilo tuleks küll ära lõigata kusagilt. Teiseks on vaja jooksulihaseid hakata taasarendama, sest rahule võin jääda siis, kui ujumise ja ratta järel suudan maratoni läbida alla 4h. Senine parim tulemus on pärit eelmisest kevadest ja on 4:24. Kindlasti vajaks ka nö masinapark uuendusi, vaja oleks kalipsot, tilgakujulist kiivrit, aerolenksu jne.

Sel kevadel on jäänud veel üks, vbla kaks võistlust - uisumaratoni toimumine on kahtlane, aga 20. märtsil Haanjas toimuvale Haanja Vinter100-le peab minema, eesmärgiga teha pikk, tõsine treening. Siis kohe suusad nurka ja maanteedele, metsaradadele......

5 kommentaari:

  1. Kui muidu erilist jooksusoolikat pole, siis ei tasuks ehk pettuda, kui alla 4h maratoni joosta ei suuda. Triatloni sees on maratoni jooksmine midagi hoopis muud, kui lihtsalt maratoni jooksmine. Ise arvasin, et 4 h on lampi maratoni ajaks saavutatav. Läks 5h 20min. Sea parem eesmärgiks, et suudad rohkem joosta kui kõndida. Kui selle täidad, siis on esimeseks täispikaks ehk küll. Kuskil oli hea kirjeldus, et kui maratoni joostes läheb raskeks kuskil 35-dast kilomeetrist, siis ironmani sees alustad maratoni sama tundega, kui tavalisel selle lõpetad.
    Näiteks võin tuua Allani ja Andrese. Jooksid täispika sees maratoni 4:38, Andres 4:26 ja mõlemad on mehed, kes on alla kolme tunni maratoni vormis.

    VastaKustuta
  2. Aga palju te enne Ungarit spetsiaalselt ratast sõitsite ja ujusite. Äkki on mul rattalihas rohkem arenenud, mis lubaks maratoni veidi paremas seisus alustada, kui see eelnev kirjeldus :)))

    Näiteks Tõnuke jooksis kevadel Otepää-Tartut 3:42 ja suvel Keilas 4:45

    VastaKustuta
  3. Ei tea, kui palju teised tegid aga mina isiklikult natuke ikka sõitsin. Mul oli achilleuse kõõlus valulik ja seoses sellega kompenseerisin üsna suures osas jooksu trenni rattaga ja ujumisega. Ratast sõitsin trenni mõttes 110 tundi ja 2500 km. Triatloni sees oli ratta aeg 5h 21min (ujumine 1h 9min). Kas selle sõidu pealt oma maratonivõime ära realiseerida suutsin, seda ei tea kuna ratta lõpus sõin valesti ja kõhus hakkas keerama. Samas sõitsin pulsi, mitte kella järgi.
    Aga üldiselt on ratas minu põhiline liikumisvahend ja pean seda ka üheks oma lemmikalaks (sinu pikamaa asjad teen alati kaasa, ehkki maantee on nagu minu lemmik ja seda sõidan kõvasti rohkem, kui maastikku).

    Iseenesest on sul õigus. Selleks, et täispikal normaalne maraton joosta tuleb olla väga kõva rattasõitja. Siis tuled piisavalt värskena sadulast ja suudad oma jooksupotentsiaali ära realiseerida. Kui rattaga üle pingutad, siis maksab see maratoni ajal tundidega kätte.
    Samas on minu soovitus (rohkem joosta kui kõndida) antud minu enda lähtekohast. See oli asi lõpuni teha. Eks ma mingisuguseid ajalisi eesmärke seadsin ka aga need ei olnud minu jaoks olulised, et kas lugeda üritus korda läinuks või mitte. Edukuse piir oli see, kas sain lõpuni või mitte. Aeg tuli 12h 17min ja 53 sek. Kui kõik oleks ideaalselt läinud, siis oleks potentsiaali olnud mahtuda ka 11 tunni sisse. See aeg sisaldab endas ka kergekujulist kuumarabandust ning sellest toibumist (32 kraadi sooja, päike seniidis ning tuult ja pilvi polnud).
    Pealegi on lõpuni saamise juures hoopis olulisemaid asju, millega võib alt minna, kui jooksuvorm. Nimelt söömine.
    Kui juba stardijoonel oled, siis on üsnagi kindel, et füüsiliselt oled piisavalt heas vormis, et lõpuni jõuda. Valel hetkel sisse võetud geel jätab sind palju suurema tõenäosusega rajaveerde, kui füüsiline suutlikus.

    Kusjuures see jookse rohkem, kui kõnni, ei olnud minu soovitus vaid siit: http://www.triathlon-ironman-myfirstironman-ironstruck.com/ leitud soovitus. Hilisem kogemus näitas, et minu jaoks see sobis. Eks sa pead ise endale vettpidavad eesmärgid seadma. Igal juhul nii palju võib öelda, et lihtsalt maratoniga täispika sees joostud maratoni võrrelda ei anna (pole minu sõnad)

    VastaKustuta
  4. P.S. ma pole siiani ise veel maratoni jooksnud. Tegin kohe täispika ära. Ilmselt proovin see suvi siis eraldi maratoni ka ära. (ikkagi arvan, et alla nelja h peaks probleemivabalt saama)

    VastaKustuta
  5. Ja seda ka, t paremast seisust maratoni alustamine on suhteline. Igal juhul on see väga oluliselt raskem, kui tavalise maratoni jooksmine. Seda põhjusel, et oled enne sõltuvalt oma füüsilisest suutlikusest enne maratoni algust 6....mitu iganes tundi tööd teinud. Lihased on juba väsinud. See võrdlus peab paika, et täispikas maratoni jooksmine on algusest peale sama raske, kui tavamaratoni lõpp.

    VastaKustuta