Vaikimine pronks, rääkimine hõbe, kirjutamine kuld!

Igatsugu toimetuste tõttu olen blogimisse ikka liiga pika vahe sisse lasknud. Mingil määral on see mõistetav, sest üldjuhul teen noka (loe: avan klaviatuuri) lahti ikka siis, kui miskit sporti on tehtud. Peale Saku100-t on aeg aga möödunud suuremalt jaolt töö tähe all ja polegi nagu millestki kirjutada. Aga hoolimata tööpoolsele pidevale talapanemisele olen suutnud ka veidi sporti teha ja sellest nüüd tahakski väikse ülevaate teha.

Tuuri stardis Tartus 15. mail 2013. Töö paneb tala taas...

15-ndal mail startis Tartust üks tuur, millest teab kokku ligikaudu 100 inimest üle Eesti. Üks sõpruskond sõidab kord aastas viie päeva jooksul läbi kokku ca 600km, õhtul peale sõitu tegeletakse enesetäiendamise ja muu sellise sotsialiseerumisega. Nagu alati, jäi ka sel aastal mul tuur lõpetamata, sest töö pani taas tala! Aga esimese kolme päevaga sõidetud 400km on hea pagas suviseks peasündmuseks:
1. päev Tartu-Jõgeva-Vägeva-Emumägi-Simuna-Väike-Maarja-Rakvere (tegelik 138km, mul 123, kuna olin vahepeal saateauto roolis), õhtul Aqua Spa ja muud mõnud
2. päev Rakvere-Vihula-Sagadi-Toolse-Kunda-Ulvi-Tudulinna, 138km
3. päev Tudulinna-Iisaku-Alajõe-Mustvee-Alatskivi-Kolkja-Varnja-Koosa, 138km

Maituuri peloton maikuus kusagil Eestimaal.

Laupäeval sõideti Koosalt meie juurde haanjamatkad.ee Lauga tallu, aga ise läbisin sel päeval Rõuge Samsungi 63km pikkuse raja. Ja see keskmiselt 32-kraadises (päikse käes) ilmas tehtud 4:36 pikkune sõit imes mahlad nii välja, et pühapäeval ma enam koos tuuriga Võrust Tartusse ei jõudnud. Kuskil on piirid kah olemas.

Tuurijärgne nädal läks ühe jutiga Põhjamaade Kestvusratsutamise Meistrivõistlusteks radade ettevalmistamisega ning alles pühapäeval (26.05) sain naasta spordiradadele. Õnneks alustas tol samal päeval üks Urvaste hull oma amokijooksu ümber Vana-Võrumaa, mille väidetavaks eesmärgiks olevat olnud võrukatele nende uue lipu tutvustamine. Sain koos tolle hullu Contraga kokku neljal korral joosta, kuigi jooksuks oli seda üsna raske nimetada, sest tempo oli ikka tunduvalt aeglasem, kui mu eelmise aasta kõnnimaratonil Kopenhaagenis, ehk siis ikka üle 8min/km. Aga loodetavasti oli kasu sest jooksust ikka ka...

Lipujooksu eelviimane päev Ruusmäe kandis. Foto: Toomas Kalve

Seejärel talatas meie korraldatav Rõuge Samsung ja ikka nii pikalt, et lausa 12-päevane spordipaus tuli sisse. Alles eelmisel laupäeval sain lõpuks sadulasse ja veidi koos kahesajase brevetiga sõites sain 114 kilomeetrit kirja. Aga täna, kui selle aasta põhilaksuni jääb täpselt kaks kuud, ei jäänud enam muud üle, kui hakata vaikselt trenni tegema. Kõigepealt mõõtsin üle 6. juulil joostava Rõuge maratoni ringi, seejärel suundusin Kubijale, et ära mõõta laupäeval toimuva Võru XV krosstriatloni (tuntud ka kui Kubija minitriatlon) rajad. 

Rõuge maratoni rada läheb ümber seitsme Rõuge järve!

Kuigi lähemad päevad mööduvad ilmselt Kubija triatloni ettevalmistamise tähe all, siis vähemasti pühapäeval, kui sajad tuhanded eestlased juba vaikselt peo peale mõtlevad, on meie Kopenhaagenisse mineval tiimil omad plaanid. Nimelt sõidame pühapäevasel võidupühal, 23. juunil, pika otsa marsruudil Võru-Antsla-Paju lahingupaiga mälestusmärk-Valga-Saru-Võru, kokku ca 160km. Ja see pole veel kõik, sest 30. juunil, Tour de France teisel päeval on plaanis sihuke sõit nagu Tallinna sadam-Munamägi, ehk 275km pikkust ja stardi merepinnalt 318 meetri peale tõusmist. Need on sõidud, mis loodetavasti annavad signaale, mida on oodata 18. augusti Kopi Ironman'i 180km pikkuselt eraldistardilt. Tunniste, 33-34km/h sõidetavate, trennidega ei jõua kaugele, vaja on ikka pikemalt ja rahulikumalt asja võtta.....

Kahe kuu pärast siis taas üle selle silla kolmekordeks raudmeheks saama!

Kuna suuremad (loe: keerulisemad) tööd on nüüdseks läbi, siis saan rohkem aega trennile pühendada. Loodan ja luban, et kirjutan ka siia tihedamini........